3-08-2064/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-2064 Otsuse kuupäev

23. detsember 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ilse Paltsmari kaebus avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

9. detsember 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Ilse Paltsmar, esindaja Siiri Grünbaum; Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja Kaja Oksa. Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt ja tuvastada, et Ilse Paltsmar (isikukood 45109306018) töötas 1. jaanuarist 1979.a kuni

30. juunini 1992.a täistööajaga maalrina, kes töötas vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega, „Kalju“ kolhoosis.

Avalik õiguslik suhte tuvastamise alus – Ilse Paltsmari õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni vastava avalduse pensioniametile esitamise ajast, kuid mitte varem kui soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimise ajast.

Menetlusosaliste kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, kaebuse põhjendused ja taotlused

1. 15.10.2008.a esitas Ilse Paltsmar Tartu Halduskohtule kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks, paludes lugeda tuvastatuks tema töötamine täistööajaga maalrina, kes töötas vähemalt 3 ohuklassi ainetega „Kalju“ kolhoosis ajavahemikul 01.01.1978 - 01.04.1994.a.

Ilse Paltsmar märgib, et tema põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks on soov saada soodustingimustel vanaduspensioni. Pensionisaamise õigus tekib nooremana ja väiksema pensionistaažiga, kui on ette nähtud üldjuhul. I. Paltsmar märgib, et ta on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutavas vanuses alates 30.09.2008.a ja tal on olemas seaduse alusel nõutav pensionistaaž soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Pensioniamet aga ei saa avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni määrata, kuna pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalikud dokumendid ei ole säilinud. Olemasolevate dokumentide alusel ei saa pensioniamet lugeda seadusega nõutud pensionistaaži tõendatuks. Seetõttu palub avaldaja tõendada kohtul pensioniõiguslik staaž tunnistajate ütlustega. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määruse nr 6 Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda kohtusse pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud.

Ilse Paltsmar märgib, et töötas 01.01.1978 - 01.04.1994.a. „Kalju“ kolhoosis täistööajaga maalrina tervistkahjustaval ja raskete töötingimustega tööl, mis annab õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni. Säilinud vajalikud dokumendid selle kohta on „Kalju" kolhoos vormistanud puudulikult.

Maalrina töötamist „Kalju“ kolhoosis tõendab I. Paltsmari tööraamat ja kolhoosniku tööraamat. I. Paltsmarile „Kalju“ kolhoosi poolt 1984.a välja kirjutatud ametiühingu liikmepiletiga ja liikmekaart tõendab, et I. Paltsmar töötas „Kalju“ kolhoosis maalrina 1984.a. „Kalju“ kolhoosi poolt Ajalooarhiivile üle antud 1994.a töötasude kaart tõendab, et I. Paltsmar töötas 1994.a „Kalju" kolhoosis ja tema ametikoht oli maaler. „Kalju“ kolhoosi poolt Ajalooarhiivile üle antud Ilse Paltsmari avaldus „Kalju“ kolhoosi reorganiseerimise komisjonile tõendab, et I.Paltsmar töötas „Kalju" kolhoosis maalrina 14.03.1994.a.

Nimetatud dokumentidest ei piisa selleks, et kohalik pensioniamet saaks I. Paltsmarile määrata soodustingimustel vanaduspensioni. Suure-Jaani Valla vallasekretär on kinnitanud, et kohalikus vallavalitsuses vajalikke dokumente ei ole ja et dokumendid anti üle Ajalooarhiivile. Viljandi Maa-Arhiivist ja Ajaloo-Arhiivist ei ole muid vajalikke dokumente leitud. Seetõttu on maalrina töötamist ja soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži olemasolu vajalik tõendada tunnistajate ütlustega kohtus. Tunnistajad teavad anda ütlusi Ilse Paltsmari töötamise kohta „Kalju“ kolhoosis maalrina täistööajaga.

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 tulenevalt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutava vanuse kohta SVPS § 1 tulenevalt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava nimekirja 1 ja nimekirja 2 järgi. Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 on kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ja loetelu nr 2.

SVPS § 1 p 2 alusel: Nimekirjas 2 nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPS) § 7 lõigetes või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

RPKS § 7 lg 2 alusel toimub meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguline võrdsustamine ning sel eesmärgil enne RPK § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud ea (s.o isikud, kes on saanud 63-aastaseks) saabumist 1944.-1952. aastal sündinud naistel tekib õigus (tavalistel tingimustel) vanaduspensionile RPKS § 7 lg 2 sätestatud vanuses. 1951.a sündinud naistel tekib õigus vanaduspensionile 62 aasta vanuses (s.o tavalistel tingimustel ilma soodustuseta). Kuna Nimekirjas 2 nimetatud tööde tegijal tekib soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus 5 aastat enne RPKS §-s 7 lg 2 märgitud vanusesse jõudmist, siis tekib Nimekirja 2 järgi soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus naisel 57 aastaseks saamisel (62-5=57).

Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 on märgitud töötamine maalrina.

SVPS § 1 p 2 alusel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.

SVPS § 42 alusel on naisel kuni 2015. aastani õigus Nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile vähemalt järgmise pensionistaaži olemasolul: Kuni 2008.a 31.detsember pensionistaaž 21 aastat, sellest nimekirja nr 2 järgi 10,5 aastat.

Kaebuse esitaja palub tunnistajatena üle kuulata Sirje Lillemäe, Aleksander Dubbelmani ja Uno Sikemäe.

Kaasatud isiku seisukoht

2. Peamised soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvad tingimused, maksmise ja määramise kord on sätestatud Soodustingimustel vanaduspensionide seaduses (SVPS), Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992.a määruses nr 206, millega on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (edaspidi loetelu 2), riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) ja viimase alusel antud määrustes.

Käesolevas asjas taotletakse õigust soodustingimustel vanaduspensionile loetelu 2 järgi. Loetelu 2 XX peatükis „Ühiskutsed“ on märgitud ametikoht koodiga nr 13450 maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega.

SVPS § 1 punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse SVPS §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana.

Eelnimetatud sätetest tulenevalt on vajadusel tarvis tõendada ka täistööajaga töötamise fakti.

SVPS § 42 kohaselt on naisel 2008. aastal õigus nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile vähemalt 21-aastase pensionistaaži olemasolul, millest loetelu 2 järgi on töötatud vähemalt 10,5 aastat.

SVPS § 42 viienda lõigu kohaselt naisel, kellel on 2007. aasta 1. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud pensionistaaži nõuete alusel. Viimasest sättest tulenevalt tekiks I. Paltsmaril õigus soodustingimustel vanaduspensionile juhul, kui tal vähemalt 20-aastase pensionistaaži olemasolul oleks tõendatud töötamine loetelu 2 järgi vähemalt 10 aastat.

Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne RPKS § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1951. aastal sündinud naistel vanuses 62 aastat. Seega tekib naisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt SVPS § 1 punktile 2 57- aastaselt. Ilse Paltsmar jõudis nimetatud vanusesse 30.09.2008.

SVPS preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione RPKS-ega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades SVPS-ist tulenevaid erisusi.

RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta.

Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist.

Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud.

I. Paltsmari 10.06.1972.a väljastatud riiklikus tööraamatus on tõendamisele kuuluva perioodi kohta tehtud kanne nr 5, mille kohaselt ta oli 01.06.1975.a aiandusagronoomi ametikohalt üle viidud maaler-ehitustööliseks. Dokumendina, mille alusel üleviimine toimus, on nimetatud ,,07.1975.a“. Riikliku tööraamatu kande nr 6 kohaselt vabastati I. Paltsmar 01.04.1994.a seoses majandi reorganiseerimisega ja töötajate koondamisega töölt TLS § 86 punkti 3 alusel. Dokumendina, mille alusel koondamine toimus, on märgitud „Reorg. nr 6, 04.04.94).

I. Paltsmari 24.01.1974.a väljastatud kolhoosniku tööraamatus on tema töötamise kohta „Kalju“ kolhoosis tõendamisele kuuluva perioodi kohta järgmised andmed: 1975 - ehitustööline (normipäevade miinimumist (180) töötatud 119 inimpäeva) 1976- ehitustööline 1977- ehitustööline 1978 - 1981 maaler (1981. aasta kohta märge, et tööpäevade miinimum täitmata adm. loal) 1982 - 1990 veerg „Kellena töötas“ täitmata

Kaebaja on esitanud 1994. aasta töötasude kaardi, millel on ametikohana märgitud maaler. Samuti on esitatud 14.03.1994.a avaldus „Kalju“ kolhoosi reorganiseerimise komisjonile, millega maaler Ilse Paltsmar annab nõusoleku enda päevapealt koondamiseks ja koondamistasu väljamaksmiseks esimesel võimalusel.

Kaebaja on esitanud 1984. aasta ametiühingupileti nr 00202582, mille juurde lisatud kaardile on märgitud, et 1984. aastal oli Ilse Paltsmar „Kalju“ kolhoosi maaler.

Kaasatud isik leiab, et ametiühingupiletiga, mille lisakaardile on ühe aasta kohta tehtud kanne maalrina töötamise kohta, ei saa tõendada töötamist ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Muid dokumentaalseid tõendeid ei ole kaebaja esitanud.

Käesoleva kaebuse lahendamisel tuleb kaasatud isiku arvates pöörata tähelepanu asjaolule, et kaebaja on pöördunud arhiivide poole. Arhiivist on kaebaja saanud eelpoolnimetatud töötasude kaardi ja 14.03.1994 avalduse. Kaebaja ei ole kohtule esitanud arhiiviteatist ja muid arhiivist väljastatud dokumentaalseid tõendeid. Arhiivid saadavad vastuseks isiku avaldusele arhiivitõendi (-teatise), mitte ainult koopiaid kahest dokumendist nagu käesoleval juhul.

Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks peab kaebaja tõendama, et tema ametikoht ja töötingimused on vastavuses loetelus 2 nimetatud ametikohaga, st et ta töötas „Kalju“ kolhoosis püsivalt täistööajaga maalrina vähemalt

3. ohuklassi kahjulike ainetega. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Ilse Paltsmar on eelnimetatud kolhoosis töötanud, kuid ametinimetus vähemalt 10 tööaasta kohta ei ole täpses vastavuses soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva ametinimetusega.

Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

Ilse Paltsmar on kaebuses nimetanud, et tema töötamist maalrina saavad tõendada tunnistajad Sirje Lillemäe, Aleksander Dubbelman ja Uno Sikemäe.

Kaebusest ei nähtu, et eelnimetatud isikud on töötanud kaebajaga samal ajal „Kalju“ kolhoosis, mistõttu on pensioniamet seisukohal, et tunnistajad peavad kohtule esitama ka nimetatud asjaolu tõendavad dokumendid, nt tööraamatud.

Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks loetelu 2 alusel peab I. Paltsmaril olema üldist tööstaaži vähemalt 20 aastat, millest vähemalt 10 aastat on töötatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööalal loetelu 2 alusel. Kohtule esitatud dokumentide alusel on I. Paltsmaril täidetud nõutav üldine pensionistaaži nõue, st tal on üldist pensionistaaži vähemalt 20 aastat. Tööraamatute, ametiühingupileti ja arhiivist saadud kahe dokumendiga ei ole tõendatud nn soodusstaaž. Järelikult on antud asjas küsitav, kas on täidetud SVPS § 1 punktis 2 sätestatud soodusstaaži nõue 10 aastat.

Kui kohtus leiab tõendamist, et kaebaja töötas ajavahemikul 01.01.1978 - 01.04.1994, maalrina vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega, hõlmab eelnimetatud staaž SVPS §

1 punktis 2 esitatud soodusstaaži nõude.

Kaasatud isik peab oluliseks märkida, et Pensioniamet saab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata töötamise ainult nendes asutustes ja ametikohtadel, mis on lülitatud loetellu 2. Maaler-ehitustöölisena või ehitustöölisena töötamist loetelu 2 ei sisalda.

Reeglina, vastavuses Sotsiaalkindlustusameti halduspraktikaga, tõendatakse pensionistaaži dokumentaalselt. Käesoleva kaebuse lahendamisel vajalikke asjaolusid tõendaksid kõige paremini palgakontokaardid (töötasude kaardid), millelt nähtuvad töötaja töötasustamise alused. Antud juhul on esitatud ainult üks, 1994. aasta töötasude kaart, mistõttu tuleks kaebajal esitada ka teiste aastate töötasude kaardid. 1994. aastal töötas kaebaja „Kalju" kolhoosis ainult kolm kuud.

Käesolevaks ajaks kohtule esitatud dokumentide alusel ei ole I. Paltsmaril täidetud SVPS § 1 punktis 2 sätestatud tingimused soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks.

Kaasatud isik on seisukohal, et töötamist täistööajaga maalrina vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega ei ole võimalik tõendada ainult tunnistajate ütlustega. Tunnistajad ei mäleta eelduslikult vastavaid üksikasju piisavalt täpselt. Kaebaja on märkinud, et Viljandi Maa-Arhiivist ja Ajalooarhiivist ei ole muid dokumente leitud. Samas ei esita kaebaja kohtule arhiivide tõendeid, mis kaebaja väiteid kinnitaksid. Kaebaja peab esitama Viljandi Maa-Arhiivi tõendi, millega talle vastati, et nimetatud arhiivis vajalikud dokumentaalsed tõendid puuduvad. Kaebaja peab samuti esitama Ajalooarhiivi tõendi/teatise, millest nähtub, missugused dokumendid kaebajale saadetud on ning samuti asjaolu, et muid dokumente ei ole ajalooarhiivile üle antud. Samuti on vaia tõendada I. Paltsmari töötamine perioodil 01.07.1992.a - 01.04.1994.a vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega, nimetades vastavad ained. 01.07.1992.a jõustunud töökaitseseadusega kohustati tööandjaid teostama töökeskkonna mõõdistamisi kahjulike ainete osas.

Kohtu põhjendused ja otsus

3. HKMS § 3 lõike punkti 1 alusel kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

Riigikohtu erikogu 29.10.2003.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-104 on leitud, et soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust järeldab erikogu, et halduskohtu pädevusse kuulub ka soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate faktide tuvastamine.

HKMS § 6 lõike 3 punkti 3 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Kaebaja soovib kaebuses tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni e avalikõigusliku õigussuhte olemasolu. Seega kuulub kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.

4. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja kaasatud isiku seisukohaga, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära tunnistajate ütlused, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus kulub rahuldamisele osaliselt.

Loetelu 2 XX peatükis „Ühiskutsed“ on märgitud ametikoht koodiga nr 13450 maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega. SVPS § 1 punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse SVPS §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana.

SVPS § 42 viienda lõigu kohaselt on naisel, kellel on 2007. aasta 1. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud pensionistaaži nõuete alusel, mille tõttu tekib kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile 20-aastase pensionistaaži puhul töötamisel loetelus 2 märgitud ametikohal vähemalt 10 aastat.

Seega on kaebajal õigus pensionile viis aastat enne RPKS § 7 lõikes 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

RPKS § 7 lõike 2 sätestab, et meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne RPKS § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1951. aastal sündinud naistel vanuses 62 aastat. Seega tekib naisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt SVPS § 1 punktile 2 57- aastaselt. Kaebaja jõudis nimetatud vanusesse 30.09.2008.

Kaebaja riikliku tööraamatu kohaselt on tõendamisele kuuluva perioodi kohta tehtud kanne nr 5, mille kohaselt viidi kaebaja 01.06.1975.a aiandusagronoomi ametikohalt üle maaler-ehitustööliseks. Kaebaja abielutunnistusega on tõendatud kaebaja perekonnanime Merimaa muutus seoses abiellumisega Paltsmariks. Kaebaja kolhoosniku tööraamatu kohaselt on töötamise kohta „Kalju“ kolhoosis tõendamisele kuuluva perioodi kohta järgmised andmed: 1978 - 1981 maaler; 1982 - 1990 veerg „Kellena töötas“ täitmata. Kaebaja esitatud 1994. aasta töötasude kaardi kohaselt on tema ametikohaks märgitud maaler. Kaebaja 14.03.1994.a avalduse kohaselt „Kalju“ kolhoosi reorganiseerimise komisjonile, on maaler Ilse Paltsmar andnud nõusoleku enda koondamiseks ja koondamistasu väljamaksmiseks.

Kaebaja poolt kohtule esitatud kolhoosnikute tööstaaži ja töötasu arvestuse raamatu väljavõtte kohaselt on kaebaja 1979. aastast kuni 1994. aastani töötanud maalrina „Kalju“ kolhoosis.

Aleksander Dubbelmani kolhoosiliikme tööraamatu kohaselt on ta 24.05.1979.a – 15.07.1993.a töötanud „Kalju“ kolhoosis ehitustehnikuna. Sirje Lillemäe kolhoosiliikme tööraamatu kohaselt on ta 01.04.1978.a – 20.12.1993.a töötanud „Kalju“ kolhoosis ehitustööl maalrina. „Kalju“ kolhoosi 05.07.1993.a tööstaazi tõendi kohaselt töötas Uno Sikemäe „Kalju“ kolhoosis kolhoosi liikmena.

Tunnistaja Uno Sikemäe ütlustega on tõendatud, et ta oli „Kalju“ kolhoosi ehitustehnik 1968. aastast kuni haigeks jäämiseni seitsmekümnendatel aastatel. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja 1975. aastast maalrina kuni kolhoosi likvideerimiseni.

Tunnistaja Aleksandr Dubbelmani ütlustega on tõendatud, et ta töötas „Kalju“ kolhoosis ehitustehnikuna ja oli kaebaja otseseks ülemuseks 1979.aastast kuni 1993. aastani. Kaebaja töötas maalrina 1979.a kuni 1993.a.

Tunnistaja Sirje Lillemäe ütlustega on tõendatud, et kaebaja töötas alates 01.04. 1978.a koos tunnistajaga „Kalju“ kolhoosis maalrina kuni 1993.aastani.

Kohtule esitatud dokumentide alusel on kaebajal täidetud nõutav üldine pensionistaaži nõue, st tal on üldist pensionistaaži vähemalt 20 aastat.

Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et kaebaja töötas loetelus 2 nimetatud ametikohal „Kalju“ kolhoosis püsivalt täistööajaga maalrina vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega 1. jaanuarist 1979.a kuni 30. juunini 1992.a.

Asjas puuduvad tõendid tõendamaks, et kaebaja töötas perioodil 01.07.1992.a - 01.04.1994.a vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega, kuna puuduvad andmed kaebaja poolt maalrina kasutatud ainete kohta, sest „Kalju“ kolhoos ei ole vastavalt 01.07.1992.a jõustunud töökaitseseadusele kohtule esitatud tõendite kohaselt teostanud töökeskkonna mõõdistamisi kahjulike ainete osas.

5. Seega kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Menetlusosaliste kohtukulud jäävad nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik