2-08-16174/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-16174

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Kohtuotsuse tegemise aeg

22. detsember 2008, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

A.B. hagi I.B. vastu 10 302.21 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.B. ,

Hageja esindaja: Maia Ploom, Turu 5-6, Tartu, e-post:

maiapl@hot.ee

Kostja: I.B.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista I.B. lt 813.40 (kaheksasada kolmteist krooni ja

40 senti) krooni A.B. kasuks.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE

Poolte abielu on lahutatud Tartu Maakohtu 15. novemberi 2006. a kohtuotsusega, kuid pooled

elavad jätkuvalt ühes korteris X , Tartus. Korteris on kolm tuba. Korteri haldamisega tegeleb

korteriühistu S, kelle liikmeks on hageja. Pooltel on ühine poeg A.B., kes sai täisealiseks 2.

augustil 2007. a. Tartu Maakohtu otsusega 26. veebruarist 2008. a on kostjalt välja mõistetud

elatusraha poja ülalpidamiseks alates 15. veebruarist 2007. kuni 16. detsembrini 2007. a. 1800

krooni kuus ja alates 17. detsembrist 2007. a 2175 krooni kuus kuni 21. juunini 2008. a.

Hageja väidab, et poolte abielulised suhted lõppesid 10 aastat tagasi. Pooled kasutavad mõlemad

korteriga seotud kommunaalteenuseid. Hageja väidab, et valdavas enamuses on korteriga seotud

maksed tasunud hageja. Kuna kostja on kasutanud hageja poolt tastud hüvesid, siis tuleks tal

kasutatud teenuste maksumusest hüvitada pool.

Hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja talle perioodil 1. mai 2005. a – 31.märts 2008. a KÜ S.

poolt esitatud arvete alusel 8597.44 krooni vastavalt alljärnevale arvutuskäigule:

37 390.62 (esitatud arved, tl 10-52, 54, 56)- 22 994.03 (tasunud hageja) = 14 396.59 (ilmselt

tasunud kostja).

22 994.03 (tasunud hageja) – 14396.59 (tasunud kostja) = 8597.44 (hageja maksis kostjaga

võrreldes rohkem).

Hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja talle perioodil 1. mai 2005. a – 15. aprill 2008. a AS

Eesti Energia esitatud arvete alusel 1704.77 krooni vastavalt alljärgnevale arvutuskäigule:

6834.33 (esitatud arved) – 4269.55 (tasunud hageja) = 2564.78 (ilmselt tasunud kostja).

Hageja tasus elektri eest kostjast rohkem 4269.55 – 2564.78 = 1704.77

Kokku nõuab hageja kostjalt VÕS § 1041 alusel 8579.44 krooni + 1704.77 krooni = 10302.21

krooni välja mõistmist.

28. augusti 2008. a vastuses kohtule (lk 81) on hageja teatanud, et ta on maksnud täiendavalt

KÜ-le S. 11. märtsil 2008. a 926.75 krooni, 24. märtsil 2008. a 926.75 krooni (lk 53), 24. märtsil

2008. a 1415.56 krooni (lk 55).31. märtsil 2008. a esitas KÜ arve summas 1869.34 krooni, mille

hageja tasub (lk 57). Täiendavalt hagis märgitud 22 994.03 on hageja tasunud 5138.40 krooni ja

kokku vaidlusalusel perioodil 28 132.43 krooni. On arusaamatu, milliseid arveid tasus kostja.

Igal kuul esitab korteriühistu igale korterile ainult ühe arve, mis on ka kohtutoimikus. Viimase

elektri makse tegi hageja 21.aprillil 2008. a ja see ei ole Eesti Energia õiendis lk 65 kajastatud.

KOSTJA SEISUKOHT (tl 74-75)

Kostja väidab, et ta on regulaarselt tasunud korteriga seotud kommunaalmakseid ja tal ei ole

võlgnevust hageja ees. 1. maist 2005. a maksab kostja poole kogu summast. Kuid viiel kuul sel

perioodil maksis kostja terve summa. Alates veebruarist 2008. a maksab kostja 1/3

kommunaalteenustest.

Kostja väidab, et perioodil 3. mai 2005. a kuni 19. mai 2008. a on ta maksnud

kommunaalteenuste eest 20 435.55 krooni ja elektri eest 3427.45 krooni. Kui lähtuda hageja

väitest, et kommunaalteenuste eest tuli maksta 37 390. 62 ning elektri eest 6834.33, siis kokku

tuli maksta 44 224.95 krooni, siis pool sellest summast on 22112.47 krooni. Kostja väidab, et

tema maksis 23 863 krooni.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUISTUNG ( lk 92 – 94, 107-109)

Kostja selgitas, et kuna hageja oli tihti ära ja arved jäid maksmata, siis palus ta korteriühistu

raamatupidajal saata arved endale ja maksis need ära. Kuna korteris elati kolmekesi, sh ka poolte

täisealine poeg, siis sel ajal kui kostja maksis pojale elatist, st veebruar kuni juuni 2008. a maksis

kostja 1/3 kõigist maksetest ja peab sellist maksmist õigeks. 2006. a juulist hakkas korteriühistu

esitama topeltarveid, mõlemale poolele. Arved kirjutati välja kõik hageja nimele. Sellise palve

esitas kostja korteriühistule seetõttu, et juunis 2005. a võttis hageja kostjalt ära postkasti võtmed

ja kostjal puudus juurepääs postkastile. Algselt sai kostja arvetest teda, kui helistas korteriühistu

raamatupidajale või esimehele, kes ütles summa, mida maksta. Pooled ei suhtle omavahel umbes

kaks aastat. Kostja ei ole korteriühistule tasunud muid, hagejale esitatud arvetega mitteseotud

makseid.

28. oktoobri 2008. a kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et tema esindatava väite kohaselt ei

ole AS Eesti Energia poolt kohtule 10. oktoobri 2008. a õiendis esitatud andmed õiged.

Täiskasvanud poega kommunaalteenuste tarbijana ei arvesta hageja seetõttu, et tal on selline

positsioon. Kostjal võisid olla muud kohustused korteriühistu ees, mida ta tasus.

28. oktoobril 2008. a andsid mõlemad pooled nõusoleku, et kohus menetleb asja edasi kirjalikus

menetluses ( lk 109).

24. novembril 2008. a antud kirjalikus seletuses selgitas hageja, et kostja on arvestanud maksete

hulka ka 19. mai 2008. a makse 366 krooni ja 24. mai 2008. a makse summas 126 krooni, kuid

nende summade tasumist ei saa arvestada maksete hulka, kuna need väljuvad vaidlusalusest

perioodist 1. mai 2005. a kuni 21. aprill 2008. a. Seega on kostja poolt vaidlusalusel perioodil

tehtud makseid kommunaalteenuste eest 20 069.55 krooni ja elektri eest 3291.45 krooni.

Kohtul on vaja välja nõuda F. OÜ-lt (KÜ S. raamatupidamisteenuse osutaja) samasugused

andmed, nagu ühing väljastas hagejale. Tuleb arvesse võtta, et KÜ S. juhatuse esimees ja

raamatupidaja A.T on kostja parimad sõbrannad. Seetõttu esitab raamatupidaja A. T 8. oktoobril

2008. a kohtule täiesti teistsugused andmed kui ta esialgu 24. jaanuaril 2008. a esitas hagejale.

Need andmed viivad kohtu eksitusse. Hagejale esitati andmed, et perioodil 1. mai 2005 – 31.

märts 2008 oli vaja maksta korteriühistule 37 390.62 krooni, aga kohtule esitatid andmed, et sel

perioodil tuli maksta 38 553.95 krooni. Ka Eesti Energia 10. oktoobri 2008. a andmed ei ühti

hagejale varem esitatud andmetega. Seetõttu on vajalik Eesti Energialt välja nõuda need andmed,

mida ta esitas hagejale. Kostja ei ole kunagi maksete teostamisel märkinud ülekannetele, milliste

arvete alusel ta makseid teostab, seega ei saa makseid identifitseerida. Seega ei saa rääkida, et

kostja maksis korteri või elektri eest. Pole teada, kellele ja mille eest kostja maksis. Kui uskuda

kostja andmeid maksete kohta, siis peaks pooltel olema ettemaks. Hageja ei usu, et kostja poolt

esitatud andmed on õiged. Kostja on varasemalt võltsinud dokumente. Kohtul tuleb välja nõuda

korteriühistult ja AS-lt Eesti Energia õiged andmed arvete ja maksete kohta.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

Pooltel ei ole vaidlust selles (va veebruar-märts 2008. a) , et vaadeldaval perioodil 1. mai 2005. a

kuni 31. märts 2008.a (elektrienergia osas kuni 15. aprill 2008. a ) on kostja kohustatud tasuma

poole kõikidest korteriga X , Tartus seotud kuludest sh tasuma poole elektri eest tasumisele

kuuluvast summast. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et nende abielulised suhted on lõppenud

enne vaadeldava perioodi algust st enne 1. maid 2005. aastat. Poolte abielu on lahutatud 2006. a

ja korter X on poolte jagamata ühisvara. Pooltel on pooleli ühisvara jagamise vaidlus, asi on

Tartu Ringkonnakohtu menetluses.

Hagi on esitatud VÕS § 1041 st alusetu rikastumise sätete alusel. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei

ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et poolte vahelist

vaidlust ei saa lahendada alusetu rikastumise sätete alusel. Korteriomand on kuni ühisvara

jagamiseni

poolte

ühisomand,

millega

seotud

kulutuste

hüvitamist

reguleerivad

perekonnaseaduse ja asjaõigusseaduse sätted. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile

kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. PerekS § 17 lg 1 kohaselt on abikaasadel

võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Kohus leiab, et kuni ühisvara jagamiseni on

pooltel endiste abikaasadena võrdne kohustus osaleda ühisvarasse kuuluva korteriomandiga

seotud kulutuste kandmisel. Samal seisukohal on põhimõtteliselt ka pooled ise. Eeltoodud

asjaoludel ei ole õige kostja seisukoht, et perioodil veebruar- märts 2008. a peab kostja tasuma

üksnes 1/3 kõigist korteriga seotud kulutustest, kuna ta tasus sel perioodil elatist poolte

täiskasvanud lapsele, kes samuti elab korteris X . Kuna korter, millega seotud kulutuste

kandmise üle pooled vaidlevad, on poolte jagamata ühisvara, siis on neil ka võrdsed kohustused

selle korteriga seotud kulutuste kandmisel, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostjal on õigus

esitada soovi korral nõue oma poja vastu tema poolt tarbitud teenuste eest tasumise nõudes.

Pooled vaidlevad korteriga seotud kulutuste suuruses ja teine-teise panuses kulutuste eest

tasumisel vaadeldaval perioodil.

Hageja väidab, et perioodil 1. mai 2005. a kuni 31. märts 2008. a esitas KÜ S. arveid ja kuulus

tasumisele vastavalt tabelile lk 6 (arvete koond) kokku 37 390.62 krooni. Nimetatud hageja väide

ei ole õige. Vastavalt KÜ S. 8. oktoobri 2008. a õiendile hageja esindajale (lk 105) esitati

vaadeldaval perioodil arveid ja kuulus tasumisele kokku 38 553.95 krooni. Toimikus lk 6 asuv

arvete koond on koostatud hageja enda poolt, mistõttu ei ole ka KÜ S. väljastanud maksete kohta

eri aegadel erinevaid andmeid, nagu väidab hageja.

Hageja arvete koond lk 6 on puudulik. Kostja seletuste kohaselt kohtuistungil väljastas KÜ S.

teatud perioodil pooltele iga kuu kohta kaks arvet, kusjuures tasumisele kuuluv summa oli

jagatud nimetatud arvete vahel pooleks. Vaadeldes hageja poolt koostatud arvete koondtabelit lk

6 selgub, et hageja on seda kostja väidet tabeliga ka kinnitanud. Tabeli kohaselt esitati selliseid

jagatud arveid perioodil 31. juuli 2006. a – 30. aprill 2007. a, tegelikult esitas KÜ S. selliseid

arveid ka perioodil märts – juuni 2006, ehk neli kuud enam. Perioodil märts – juuni 2006 on

hageja tabeli koostamisel teise arve nimetatud kuu eest arvesse võtmata jätnud. Asjaolu, et

perioodil märts – juuni 2006 koostas KÜ S. iga kuu kohta kaks arvet on tõendatud kohtule

esitatud arvetega nimetatud kuude kohta (lk 20- 23), millest nähtub, et ruutmeetri alusel

makstavate maksete puhul on nendel kuudel aluseks võetud üksnes 32, 4 m2, samas kui kogu

korteri pindala on tegelikult 64, 8 m2 (vt näiteks arvet 31. mai 2005.a lk 10). Seega on hageja

oma arvestusest jätnud välja märts- juuni 2006. a kokku täiendavalt tasumisele kuulunud

1521.20 krooni. Samas on hageja tabelis näidanud 31. märtsi 2008. a arve alusel tasumisele

kuuluvaks summaks ekslikult 1869.34 krooni. Nimetatud arve asub toimikus lk 56 ja sellest

nähtub, et tasuda tuli arve alusel märts 2008. a eest 1511.40 krooni, kuid koos võlaga 1869.34

krooni. KÜ S. õiendist nähtub, et nimetatud arvele oli märgitud ka võlgnevus veebruar 2008. a

eest 357.95 krooni, millise summa arvel on hageja ekslikult tabelis suurendanud märtsis 2008. a

tasumisele kuuluvat summat. Seega on analüüsitud tõenditega tõendatud, et vaidlusalusel

perioodil esitati arveid ja kuulus tasumisele 38 553.95 krooni. Seega peab kumbki pool tasuma

38 553.95-st kroonist pool st 19 277 krooni.

Hageja väidab, et kostja on tasunud vaadeldaval perioodil korteriga seotud kulusid 14 396.59

krooni. Kostja ise väidab, et ta on tasunud 20 435.55 krooni ja on esitanud vastava Hansapanga

tõendi (lk 76). Hageja väidab, et tema ise on tasunud vaadeldava perioodil 22 994.03 krooni (lk

7). KÜ S. 8. oktoobri 2008. a õiendi kohaselt on vaadeldava perioodil tasutud A.B. nimelt kokku

40 690.25 krooni. Tasutud summa on suurem kui nimetatud perioodil on esitatud arveid ja

tasutud summaga kaeti ka võlgnevust varasemast perioodist (lk 105). Raamatupidamisprogramm

ei fikseeri arve maksjat isikuliselt. I ja A.B. laekumiste eraldamine on väga töömahukas ja

aeganõudev, selles osas võiks arvesse võtta isikute panga väljavõtteid laekumiste kohta KÜ-le S.

Hageja väidab, et pole teada, kellele ja mille eest maksis kostja, kui ta tegi ülekandeid pangas

KÜ S. arvele. Kostja on andnud oma kirjaliku selgituse, milliseid arveid ja millal ta maksis (lk

98). Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb eeldada, et kostja poolt tehtud maksed KÜ-le S. on

tehtud korteriga seotud kulude eest tasumiseks. Vastava selgituse on kostja märkinud ka

maksekorraldusse, nagu nähtub Hansapanga 26. mai 2008. a tõendist (lk 76). Vastupidist peab

tõendama hageja.

Kostja esitatud tasumise arvestusest nähtub, et kostja on võtnud arvesse ka vaadeldavast

perioodist välja jäävaid tasumisi, milleks on 19. mail 2008. a tasutud 366 krooni (aprill 2008

eest) ja 3. mail 2005. a tasutud 700 krooni (märts 2005 eest) ja 27. mail 2005. a tasutud 500

krooni (aprill 2005 eest). Nimetatud summad kokku 1566 krooni tuleb seega kostja tasumisest

vaadeldaval perioodil maha arvata ja kostja tasumiseks tuleb lugeda 20 435.55 – 1566 =

18869.55 krooni. Arvesse on võetud seejuures, et märts 2008. eest on kostja tasunud 29. aprillil

2008. a. Kostja pidi tasuma vaadeldava perioodi eest 19 277 krooni, tasus tegelikkuses 18 869.55

krooni, mistõttu peab kostja täiendavalt tasuma veel 407.55 krooni.

Kostja on oma vastuväidetes viidanud sellele, et kostja tasumist puudutavaid väiteid ei saa

uskuda seetõttu, et vastasel juhul peaks pooltel olema ettemaks KÜ S. ees. Tõepoolest, kui liita

hageja väidete kohaselt tema poolt tasutud 22 994.03 krooni ja kostja poolt vaadeldaval perioodil

tasutud 18 869.55 - 504 (tasutud kostja poolt 29. aprill 2008, ei nähtu KÜ arvestuses), siis saadav

summa 41 359.58 krooni ületab mõningal määral KÜ S. õiendis märgitud summat 40 690.25

krooni. Kuna kohtule on teadmata, kuidas KÜ S. on täpselt nimetatud kogusumma saanud, siis ei

saa nimetatud asjaolu olla aluseks välja mõista kostjalt rohkem kui kohtu poolt tuvastatud ja

kontrollitud 407.55 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võlgneks vaadeldava perioodi eest

talle rohkem kui nimetatud summa.

Hageja nõuab kostjalt perioodil 1. mai 2005. a kuni 15. aprill 2008. a AS-le Eesti Energia

tasumisele kuuluvatest maksetest poole tasumist. Hageja väidab, et sel perioodil esitati 15 arvet

(viimane 15. aprill 2008) ja kuulus tasumisele vastavalt tabelile nr 3 (lk 8) 6834.33 krooni.

AS Eesti Energia 10. oktoobri 2008. a õiendi kohaselt (lk 99-100) on hagejale perioodil 1. mai

2005. a – 31. mai 2008. a esitatud elektritarbimise ja viivise arveid kokku 7414.60 krooni.

Viimane arve on koostatud 15. aprillil 2008. a perioodi 1-15. aprill 2008 eest summas 186.10

krooni, mille hageja on tasunud 21. aprillil 2008. a. Hagejalt on laekunud 4113.15 krooni ja

kostjalt 3301.45 krooni. AS Eesti Energia viidatud õiendist nähtub, et AS Eesti Energia on

nõudnud ka viiviseid ja arvestanud osa laekunud summadest just viiviste katteks, millega ei ole

hageja hagi esitamisel arvestanud. AS Eesti Energia 10. oktoobri 2008. a õiendit, mille on

allkirjastanud sektorijuhataja Anne Pann ei muuda ebausaldusväärseks see, et õiend ei ole

visuaalselt sarnane hagejale 4. veebruaril 2008. a väljastatud AS Eesti Energia andmebaasi

väljatrükiga,

mille

õigsust

on

kinnitanud

Eesti

Energia

AS

Teenindus

Ilmatsalu

Klienditeeninduse juhataja Kai Lehes (lk 64). Nimetatud õiendid ei saagi olla visuaalselt

sarnased, sest 4. veebruari 2008. a dateeritud dokument on andmebaasi väljatrükk ja 10. oktoobri

2008. a õiend on vastus kohtu päringule. Oma sisult nimetatud dokumendid ei erine, välja

arvatud see, et 4. veebruari 2008. a dateeritud dokumendis on näidatud eraldi 15. oktoobri 2007.

a miinusarve nr 37191913, kuid 10. oktoobri 2008. a õiendis on nimetatud miinusarvet arvesse

võetud 13. juuli 2007. a arves nr 35765411. Samuti sisaldab 10. oktoobri 2008. a õiend ka neid

arveid, mis on hagejale koostatud pärast 4. veebruari 2008. aastat. Sellisteks arveteks on 14.

aprilli 2008.a arve nr 40147685 summas 515.40 ja 21. aprilli 2008.a arve nr 40160626 summas

186.10 krooni. Viimase arve suuruseks on hageja pidanud ekslikult 376.10 krooni. Arve nr

40160626 vaatlemisel nähtub, et arve on koostatud perioodi 1.- 14. aprill 2008. a eest summas

186.10 krooni. Lisaks on arvel märgitud, et eelmise perioodi arvest kuulub tasumisele veel 190

krooni, mis on liidetud arve summale ja märgitud tasumisele kuuluvaks summaks kokku 376.10

krooni. Seega on AS Eesti Energia eelmine arve 14. aprillist koostatud perioodiks 28. jaanaur –

31. märts 2008. a ja sellest arvest oli 15. aprilliks tasumata 190 krooni. Seega tuleb arve nr

40147685 elektrikulude suuruse määramisel vaadeldava perioodil arvesse võtta.

Hageja väidab, et tema on tasunud 4269.55 krooni, mida tõendab pangakonto väljavõttega.

Kostja väidab, et tema on tasunud 3427.45 krooni, mida tõendab pangakonto väljavõttega. Vahe

kostja ja AS Eesti Energia arvestuste vahel tekib sellest, et kostja on oma arvestustesse kaasanud

ka 24. mail 2008.a tasutud 126 krooni (lk 77). Ka hageja on esitanud vastuväite selles osas, et

seda tasumist ei saa arvestada maksete hulka, kuna väljub vaadeldavast perioodist. Kostja ei ole

tõendanud, et ta on 24. mai 2008. a elektrimakse teinud perioodi 1. mai 2005 – 15. aprill 2008

eest. Seega on kostja vaadeldaval perioodil tasunud elektri eest 3427.45 – 126 = 3301.45, mis on

vastavuses AS Eesti Energia 10. oktoobri 2008. a õiendis esitatud andmetega kostja tasumise

kohta.

Kohus lähtub elektri eest vaadeldaval perioodil tasumisele kuuluva summa 7414.60 krooni

määramisel AS Eesti Energia õiendist, sest pooled vaidlevad omavahel just kohustuste täitmise

üle AS Eesti Energia ees. 7414.60-st kroonist pool (st kostja osa) on 3707.30 krooni. Kostja on

tasunud 3301.45 krooni, seega tuleb kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja mõista

elektrimaksete eest 3707.30 – 3301.45 = 405.85 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista vaadeldava perioodi eest 407.55 +405.85 = 813.40 krooni.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud

täielikult ka poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi osaliselt, oluliselt

väiksema sulatuses, kui on hageja nõue. Kohtumenetluses on kohus tuvastanud, et pooled on

endised abikaasad, kes omavahel ei suuda vabalt suhelda ja hageja ei ole kohtuväliselt enne hagi

esitamist püüdnudki kostjaga saavutada kokkulepet korteriga seotud kulude kandmise osas.

Hageja on nii korteriühistu liige, kui ka AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu osapool, mida

kostja ei ole, mistõttu on just hagejal suuremad võimalused saada infot teostatud maksete jms

asjaolude kohta. Antud olukorras peab kohus õiglaseks, et pooled kannaksid oma menetluskulud

ise.

Kohtunik