2-08-10531/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.detsember 2008.a.kell 14.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-08-10531 Tsiviilasi OÜ K. hagi T. R. L. T. võla, summas 9455 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ K. – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx x, xxxxx xxxxx Esindaja: A. V. Kostjad:1) T. R. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xxx xxxxx; registrijärgne elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx 2) L. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xxx xxxxx; registrijärgne elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista T. R. L. T. OÜ K. kasuks 9455 (üheksa tuhat nelisada viiskümmend viis) krooni võla katteks.

2. Määrata kindlaks T. R. L. T. OÜ-le K. solidaarselt hüvitatavate menetluskulude suurus

250 (kakssada viiskümmend) krooni.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused

2 (3) Hagiavalduse kohaselt sai kostja T. R. OÜ K. (laenuandja) ja T. R. ) vahel 10.jaanuaril 2008.a. sõlmitud laenulepingule nr. K-100108 laenu, summas 5000 krooni tasumise lõpptähtajaga 10.07.2008.a. Laenulepingu punkt 3.1. kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama vastavalt graafikule, mida ta aga ei teinud. Laenuvõtja poolt ei ole laekunud OÜ K. arveldusarvele ühtki krooni. Laenu põhisumma jääk 12.03.2008.a. seisuga oli 5000 krooni. Laenulepinguga samal kuupäeval sõlmiti hageja ja L. T. käendusleping, millega käendaja võttis endale kohustuse käendada kõiki OÜ K. ja T. R. sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Vaatamata korduvatele telefonikõnedele ja meeldetuletustele ei ole ei laenusaaja ega käendaja laenu tasunud. Vastavalt laenulepingu p 4.3. on laenusaaja kohustatud maksma ühekordset trahvi summas

500 krooni, laenulepingu p 8.4. tuleneb laenusaaja kohustus lepingu ülesütlemisel maksta trahvi 20% laenusummast, mis moodustab 1000 krooni. Sellele lisandub trahv vastavalt lepingu p 7.2. 25% laenusummast s.o 1250 krooni ,seega lepingujärgsed trahvid kokku on 2750 krooni. Vastavalt laenulepingu p 7. on laenusaajal kohustus informeerida laenuandjat oma maksejõulisuse muutumisest. Laenusaaja pole nimetatud punkti täitnud, seega pole oma kohustusi täitnud. Lepingu p 5 kohaselt kohustus laenusaaja laenu maksetähtaja ületamisel maksma viivist 1% maksmata summalt kalendripäevas, mis 12.03.2008.a. seisuga moodustas 955 krooni. Ülaltoodud asjaoludel ja tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 113 lg 1 ja 397 lg

1 taotleb hageja kostjatelt võla , summas 9455 krooni väljamõistmist, samuti 750 krooni tasutud riigilõivu väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Kostjatele on hagimaterjalid 23.04.2008.a. kätte toimetatud (tl.15, 16). Kohtumäärusega (tl.1- 2) on kostjatele teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

3 (3) VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 145 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võlausaldaja võib tulenevalt VÕS § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumendid (tl.-d 5-10).Kostja T. R. hagejale kokku 9455 krooni, sellest põhinõudena – tagastamata laenuna – 5000 krooni. Kostja

L. T. solidaarvõlgnikuna hageja ees kostja T. R. kohustuste eest täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg 1 täielikult kostjate kanda. Hageja on esitanud koos hagiga ka menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl.11). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt solidaarselt hüvitatavad OÜ K. menetluskulud. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt 750 krooni (tl.11). TsMS §-de 133 lg 1 ja 139 lg 3 sätteid kohaldades ning riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivumäärasid aluseks võttes oleks hagilt, hinnaga 5000 krooni (põhinõude alusel) tulnud tasuda riigilõivu 250 krooni. Seetõttu määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitatava menetluskulu suuruseks 250 krooni. TsMS §

150 lg 1 p 1 ning lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda nõuda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist, tehes kohtule sellekohase avalduse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

Kohtunik