3-08-743/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-743 Otsuse kuupäev 22.detsember 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX protest Karksi Vallavalitsuse 17.12.2007 korralduse nr

546 peale Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. XXX protest rahuldada.

2. Tühistada Karksi Vallavalitsuse 17.12.2007 korraldus nr 546. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

14.02.2006 võttis Karksi Vallavolikogu vastu määruse nr 7, millega muutis Karksi Vallavolikogu 16.03.2005 määrusega nr 65 kinnitatud „Hooldajatoetuse maksmise tingimused ja kord Karksi vallas“.

27.11.2007 võttis Karksi Vallavolikogu vastu määruse nr 64, millega muudeti täiendavalt nimetatud tingimusi ja korda. Määrusega kehtestatud peamine muudatus oli selles, et hooldajat ei määrata raske puudega isikutele ning ei maksta edaspidi hooldajatoetust raske puudega isikute hooldajale.

17.12.2007 võttis Karksi Vallavalitsus vastu korralduse nr 546 „Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine“, võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2, Karksi Vallavolikogu 14.02.2006 määruse nr 7 „Hooldajatoetuse maksmine tingimused ja kord“ ning Karksi Vallavolikogu 27.11.2007 määruse nr 64 „Hooldajatoetuse maksmise tingimused ja kord muutmine“. Nimetatud korraldusega Karksi Vallavalitsus lõpetas raske puudega isiku Silvi Paju hooldajale August Pajule (Paju) hooldajatoetuse maksmise 01.jaanuarist 2008 ning tunnistas kehtetuks Karksi Vallavalitsuse 18.04.2005 korralduse nr 1888 „Hooldajatoetuse määramine“.

20.12.2007 saatis Karksi Vallavalitsus Silvi Pajule kirja nr 12-6.6/1936, milles selgitas, et hooldajatoetuse maksmise lõpetamine hooldajale ei lõpeta hooldust ega vabasta hooldajat võetud kohustustest.

10.01.2008 pöördus Silvi Paju vaidega XXX poole sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lg 3 alusel.

18.02.2008 tegi XXX asjas vaideotsuse nr 2.1-7/41. Vaideotsusega vaie rahuldati, XXX leidis, et korraldus on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2 ning PS § 3 lg 1 ja § 154 lg 1 ning tegi Karksi Vallavalitsusele ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Vastuses vaideotsusele teatas Karksi vallavalitsus, et asja uuel läbivaatamisel otsustas vallavalitsus jätta 17.12.2007 korralduse nr 546 muutmata.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 lg 1 kohaselt teostab maavanem järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 2 sätestab, et volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Antud juhul on protestitav akt Karksi Vallavalitsuse korraldus. VVS § 85 lg 4 kohaselt saab XXX järelevalve käigus kontrollida, kas kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile. Kui kohalik omavalitsus ei vii üksikakti õigusaktidega kooskõlla, on maavanemal õigus pöörduda protestiga halduskohtusse. Kuna Karksi Vallavalitsus keeldus oma 17.12.2007 korraldust nr 546 muutma, siis pöördus XXX protestiga kohtusse.

PROTESTI PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Protesti esitaja – XXX palub oma protestis kohtule tühistada Karksi Vallavalitsuse 17.12.2007 korraldus nr 546, kuna protestitav üksikakt ei vasta põhiseadusele ja seadusele, samuti ei ole Karksi Vallavalitsus üksikakti andmisel järginud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid.

Protesti esitaja leiab, et hooldajatoetuse maksmise lõpetamine olukorras, kus isiku hooldusvajadus säilib, on vastuolus kehtiva õigusega.

Protesti esitaja on seisukohal, et perekonnaseaduse alusel määratud hooldajal on automaatselt õigus hooldajatoetusele, välja arvatud juhul, kui tegemist on raske või sügava puudega hooldajaga, st hoolduse seadmine – hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksminemääramine on kooskäivad tegevused.

Protesti esitaja leiab, et Karksi Vallavalitsus on hooldajatoetust saavate isikute ringi piiramise ja teatud hooldajate (raske puudega isiku hooldaja) ebavõrdse kohtlemisega võrreldes teiste hooldajatega (sügava puudega isiku hooldaja) väljunud kohalikule omavalitsusele seaduse ja põhiseadusega antud pädevuse ja volituse piiridest, mistõttu protestitud korraldus on vastuolus Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2 ning PS § 3 lg 1 ja § 154 lg 1.

Protesti esitaja on seisukohal, et Karksi Vallavalitsus ei ole protestitava akti andmisel järginud haldusmenetluse seaduse §-s 64 sätestatud aluseid ja korda ning ei ole kaasatud isikut teavitanud haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Karksi Vallavalitsuse esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides, et vallavalitsus on toiminud seaduslikult. Vastustaja ei nõustu XXX seisukohaga, mille järgi perekonnaseaduse alusel määratud hooldajal on automaatselt õigus hooldustoetusele, sest perekonnaseadus sellist kohustust vallavalitsusele ei pane ning seetõttu ei saa seadusele omistada sellist regulatsiooni, mida viimane ei sisalda. Vastustaja ei nõustu XXX seisukohaga selles, et hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksmine on kooskäivad tegevused, samuti ei nõustu vastustaja maavanema järeldusega, et sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2 tuleneb kohaliku omavalitsuse poolne kohustus maksta hooldajatoetust igale hooldajale (va raske ja sügava puudega hooldaja). Vastustaja väidab, et vallavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi, kaasaarvatud hooldajatoetust, kuna täiendavad sotsiaaltoetused makstakse kohalikust eelarvest, täiendavad sotsiaaltoetused makstakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras, ning kui muudele isikutele võib vald hooldajatoetust määrata, siis isikule, kellel on märatud raske või sügav puue, sellist toetust ei saa maksta. Vastustaja on seisukohal, et protestitud vallavalitsuse korraldus on kooskõlas põhiseadusega, väites, et PS § 154 lg 1 järgi kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et protest on põhjendatud.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse ja sotsiaalhoolekande seadusesse 2004.aastal viidud muudatustega anti 18-aastase ja vanema inimese hooldajale või eestkostjale hooldajatoetuse määramine ja maksmine üle kohalikule omavalitsusele. Hooldajatoetuse maksmise eelduseks on hoolduse seadmine ja hooldaja määramine, kusjuures hoolduse seadmine ja hooldaja määramine on reguleeritud perekonnaseaduse §-des 105 ja 106, hooldajatoetuse määramine ja maksmine aga sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 23 lõikes 2.

SHS § 23 lg 1 kohaselt võib vallavõi linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

Sama seaduse § 23 lg 2 kohaselt võib vallavõi linnavalitsus määrata ning maksta 18-aastase ja vanema inimese teovõimelisele hooldajale või eestkostjale hooldajatoetust kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue.

Seega automaatne õigus hooldajatoetusele tekib põhjusel, et SHS § 23 lg 2 sisaldab endas juba hooldaja või eestkostja subjektiivset õigust hooldajatoetusele, kui hooldatav või eestkostetav on 18-aastane või vanem. Kohus leiab, et SHS § 23 esimene lõige sisaldab üldvolitust sellise määruse andmiseks, teise lõike puhul on tegemist aga erivolitusnormiga: määrus tuleb kindlasti anda ja seda lähtudes volituse eesmärgist, mõttest ja piiridest. Kuna volituses on selgesõnaliselt määratletud toetuse saajate ring, piirab see määruseandja tegevusvabadust toetuse ringi määratlemisel ning selle määruse alusel tuleb vallavõi linnavalitsusel määrata ja maksta hooldajatoetust.

Kuigi kohtu arvates on kohalikule omavalitsusele jäetud õigus otsustada, kellel teatud liiki abi anda, on seaduseandaja sätestanud normid, kellele kindlat abi anda. Üheks selliseks normiks on ka SHS § 23 lg 2, kus seaduseandja on juba ette näinud, et hooldajatoetust tuleb maksta 18- aastasele ja vanema inimese teovõimelisele hooldajale või eestkostjale, kellele ei ole määratud rasket või sügavat puuet.

Kohtu arvates sõltub sõna „võib“ tähendus normis selle kontekstist. Antud juhul on küll seadusandja kasutanud sõna „võib“, kuid selle kaalutlusõigus on redutseeritud nullini - seadusandja on määranud kindlaks asjaomase normi rakendamise õigusliku tagajärje. SHS § 23 lg 2 puhul on selleks õiguslikuks tagajärjeks hooldajatoetuse maksmine 18-aastase ja vanema isiku teovõimelisele hooldajale või eestkostjale, kellele ei ole määratud rasket või sügavat puuet.

Kohus on seisukohal, et kui hooldajatoetuse määramine ja maksmine oleks vabatahtlik, siis ei oleks seadusandja kehtestanud kohaliku omavalitsuse eelarvest makstava täiendava sotsiaaltoetuse liigina hooldajatoetust kui sellist ja poleks määratlenud isikuid, kellel toetust makstakse, samuti oleks välistanud hooldajatoetuse maksmise teatud tunnustega isikutele.

Kohus on seisukohal, et kohalik omavalitsus ei või juba määratud hooldajatele või eeskostjatele keelduda hooldajatoetuse maksmisest, välja arvatud juhul, kui hooldaja või eeskostja on raske või sügava puudega. Hooldajatoetust tuleb maksta igale 18-aastase ja vanema inimese teovõimelisele hooldajale või eestkostjale, kellele ei ole määratud rasket või sügavat puuet. See, millal ja millises ulatuses seda teha, see jääb kohaliku omavalitsuse otsustada.

Põhiseaduse § 3 lg 1 kehtestab üldise seaduslikkuse nõude ja põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt tegutsevad kohalikud omavalitsused seaduste alusel iseseisvalt, järelikult peab kohalik omavalitsus tegutsema ja kohaliku omavalitsuse õigusakt olema vastavuses põhiseaduse ja seadustega, mida kinnitab ka Riigikohus oma 08.03.2000 lahendis nr 3-4-1-3-00, kuid kohalik omavalitsus ei või küsimust, mis on seadusega reguleeritud, oma õigustloovat pädevust laiendades ise reguleerima asuda.

Samale seisukohale asus Riigikohus ka oma 18.11.2004 lahendis nr 3-4-14-04, et põhiseaduse §

154 lõike 1 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes “tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt“. Nimetatud lauseosa „tegutsevad seaduse alusel“ tuleb mõista kui seaduslikkuse nõuet.

Protestitud Karksi Vallavalitsuse korraldusest nähtuvalt lõpetati raske puudega isiku Silvi Paju hooldajale August Pajule hooldajatoetuse maksmine alates 01.jaanuarist 2008 (tl 10).

Kohtu arvates on hooldajatoetuse maksmise lõpetamine olukorras, kus isiku hooldusvajadus säilib, kehtiva õigusega vastuolus, sest PS § 3 ja § 154 lg 1 alusel puudub kohalikul omavalitsusel pädevus reguleerida küsimusi, mida seadusandja on juba reguleerinud.

Kohus on seisukohal, et Karksi Vallavalitsus on hooldajatoetust saavate isikute ringi piirates ja teatud hooldajate (raske puudega isiku hooldaja) ebavõrde kohtlemisega võrreldes teiste hooldajatega (sügava puudega isiku hooldaja), väljunud kohalikule omavalitsusele seaduse ja põhiseadusega antud pädevuse ja volituse piiridest, mistõttu protestitud haldusakt on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2 ning põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 154 lg 1 sätetega, järelikult kohus rahuldab protesti ja tühistab Karksi Vallavalitsuse 17.12.2007 korralduse nr 546.

Maare Aloe kohtunik