2-08-57868/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-57868

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2008.a., Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-57868 Tsiviilasi Sxxxx Txxxxxxx hagi VxxxxxPxxxxxx vastu lastele väljamõistetud elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sxxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Vxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat Aivar Ennok (AB Aivar Ennok, asukoht Pärnu mnt 20-4 Tallinn 10141, ennoklaw@hot.ee); Kohtuistungi toimumise aeg 01.12.2008.a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada Jõgeva Maakohtu 21.02.2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-625-04 Vxxxx Pxxxxxxxx välja mõistetud elatist.

3. Mõista VxxxxxPxxxxxxxx Sxxxx Txxxxxxx kasuks välja elatis järgmiselt:

3.1 Vxxxxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 1600 (üks tuhat kuussada) krooni kuus alates 08.09.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3.2 Vxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 1600 (üks tuhat kuussada) krooni kuus alates 08.09.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3.3 Vxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 1600 (üks tuhat kuussada) krooni kuus alates 08.09.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Lõpetada elatise sissenõudmine Vxxxx Pxxxxxxxx Jõgeva Maakohtu 21.02.2005.a kohtuotsuse alusel alates 08.09.2008.a.

5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise, s.o 4800 krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus suurendada kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud elatust. Hagiavalduse ja lisade kohaselt mõisteti kostjalt hageja kasuks Jõgeva Maakohtu 21.02.2005.a otsusega tsiviilasjas 2-625-04 välja elatis 1240 krooni lapse kohta. Pooltel on kolm ühist last: xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxxxxx, xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxx. Lapsed elavad hageja juures. Kostja ei ole ka varem täitnud nõuetekohaselt elatise tasumise kohustust nõuetekohaselt ja tal on võlgnevus umbes 150 000 krooni. Ühe lapse ülalpidamiseks kulu kuus umbes 5000.- krooni. Hageja ei tööta, sest on väikelapsega kodune. Tal lisaks ühistele lastele kostjaga veel 2 last: sündinud xxxxxxxxxx.a ja xxxxxxxxxx.a. Võrreldes 2005.a on kulud lastele suurenenud ja välje mõistetud elatisest ei piisa laste vajaduste katmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, millele lisandub tulumaks, kokku 2673 krooni lapse kohta.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja teatas, et ka temal on ülal pidada veel kaks last lisaks poolte ühistele lastele ning kostja abikaasa on samuti lapsega kodune. Kostja selgitas, et tal ei ole võimalik maksta nõutud summat, sest tema igakuine sissetulek on keskmiselt 9000 krooni kuus (bruto). Kostja tasub hagejale igakuiselt elatist 3720 krooni, ning tasub elatise võlgnevust 500 krooni. Seega on tema igakuised väljamaksed hagejale 4220 krooni. Pere sissetulekuks on lisaks kostja palgale lastetoetused 900 krooni ja kuni 11.10.2008.a kostja abikaasale makstud vanemahüvitis. Kostja leidis, et hageja nõude täies ulatuses rahuldamine summas 8019 krooni oleks alusetu, põhjendamatu ja lausa võimatu, sest tema netopalk on nimetatud summast väiksem. See tähendaks kostja perele täielikku katastroofi. Kostja kinnitas, et on nõus maksma seni tasutud elatist ka edaspidi.

Kohtuistung Pooled jäid istungil kirjalikult esitatud asjaolude kirjelduse juurde. Hageja oli nõus vähendama elatise nõuet 2000 kroonini kui sõlmitaks kompromiss. Kostja sellega ei nõustunud ja oli nõus suurendama elatist 200 krooni lapse kohta. Kostja teatas, et on valmis tasuma elatist suuremas summas, kui tema majanduslik olukord muutub paremaks. Pooled selgitasid, et elavad endale kuuluval elamispinnal, neil on põllumaa, kus kasvatatakse oma pere tarbeks aedvilja. Hageja teatas, et tema elukaaslase sissetulek on kuus umbes 5600 krooni. Hageja esitas kalkulatsiooni lastele kuus keskmiselt tehtavate kulutuste kohta, tõendeid tal esitada ei olnud, kuna tema selgituse kohaselt ei kogu ta ostutšekke. Kostja leidis, et hageja poolt näidatud kulutused on ebamõistlikult suured näiteks riiete osas (hageja summa 1500 krooni lapse kohta), hügieenitarvete osas (300 krooni). Samuti ei ole põhjendatud kulud huvitegevusele, sest kostja lastel samaväärset võimalust ei ole. Kostja esindaja leidis, et elatise välja mõistmine hageja nõutud suuruses on põhjendamatu, sest nimetatud kohtuotsus ei oleks täidetav. Vanemal peab olema õigus ülal pidada kõiki oma lapsi võrdsel määral. Esindaja leidis, et käesoleval juhul esinevad muud PerkS § 61 lg 6 p 3 nimetatud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Hagejal ja kostjal on kolm ühist last: xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxxxxx Pxxxxx (rahvastikuregistri andmed), xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxx Pxxxxxxja xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxx Pxxxxx (t lk 10,11). Pooled ei vaidle, et lapsed elavad koos hagejaga.

Jõgeva Maakohtu 21.24.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-625-04 on kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1240 krooni kuuslapse kohta, kokku seega 3720 krooni. PkS § 61 lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väitel on laste vajadused suurenenud võrreldes ajaga, mil kohtuotsusega kostjalt elatis välja mõisteti ja ta palus kohtul elatist suurendada ettenähtud miinimumini. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta, on 2175 krooni. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on esitanud laste kulude kalkulatsiooni ühe kuu kohta, mille kohaselt on kulud ühele lapsele keskmiselt 3733.33 krooni. Jagades kulud kahe vanema vahel, oleks kummagi vanema kanda keskmiselt 1866.66 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kulude kalkulatsioon on arvestades laste vanust mõistlik. Lisaks sellele märgib kohus, et hageja nimetatud kulude tase jääb alla ka riigi poolt kehtestatud mõistliku kululähtudes Prks § 61 lg 4 mõttest on mõistlikuks kuluks lapsele riiklikult kehtestatud miinimumpalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on kummagi vanema kanda. Uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et poolte varaline seisund on peaaegu võrdne. Kohus tuvastas järgmised asjaolud:

- Lisaks ühistele lastele on hagejal veel kaks last: xxxxxxxxxx.a sündinud Hxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud MxxxxLxxx (t lk 11). Ka kostjal on veel kaks last: xxxxxxxxxx.a sündinud Axxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxxx (t lk 18-19, 10).

- Hagejal töine sissetulek puudub, vanemhüvitise saamise aeg on läbi. Perekonna sissetulekuks on riiklikud lastetoetused keskmiselt 4200 kuus ja hageja abikaasa töötasu, mis hageja sõnul on umbes 5600 krooni kuus.

- Kostja sissetuleksuks on töötasu keskmiselt 9000 krooni kuus (t lk 20). Pere sissetuleksuks on veel lastetoetused 900 krooni kuus (t lk 21). Alates 12.10.2008.a ei saa kostja abikaasa enam vanemahüvitist.

- Seni on kostja tasunud igakuiselt elatis hagejale kokku 3334 krooni, milliselt summalt on tasutud tulumaks (algne summa 4220 krooni). Summa sisaldab ka elatise võlga eelnevatest perioodidest 500 krooni (t lk 22-27).

- Mõlema perekonna käsutuses on oma eluruum ja oma tarbeks kasvatatakse aedvilja. Seega on vanematel võrdsed võimalused oma lapsi ülal pidada. Siiski tuleb asja lahendamisel arvestada Prks § 61 lg 5, mille kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem, kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõlemal poolel on lisaks ühistele lastele ülal pidada veel kaks last ja nagu kohus eelpool märkis, on poolte perekondade sissetulekud enam-vähem võrdsed. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista alla minimaalmäära. Elatise suuruse arvestamisel lähtub kohus kostja sissetuleku jagunemist võrdselt viiele lapsele ning seda, et hageja sissetulekuks on ka kolmele lapsele makstavad riiklikud toetused. Siiski ei saa elatist välja mõista sellises suuruses nagu pakkus kostja, sest sel juhul jääksid hageja teised lapsed halvemasse olukorda kui kostja lapsed.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on mõistlik elatist tõsta ja mõista välja 1600 krooni igale lapsele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millele viitas kostja esindaja viidates PrkS § 61 lg 6 p 3. Asjaolu, et kostja palk on väike, ei ole kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mida saaks lugeda mõjuvaks. Isikul on alati võimalik proovida oma elujärge parandada püüdes leida tasuvam töö. Samuti ei saa lugeda kostja suhtes mõjuvaks teguriks esindaja viidatud majanduslangust, sest see mõjur toimib mõlemale menetluse poolele sarnaselt. Kohus märgib, et kostja on kohustatud jätkama ka kriminaalasjas talle kohustuseks pandud elatise võlgnevuse tasumist summas 500 krooni. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 17.09.2008.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma, so 4800 krooni (3x1600) krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte ementluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik