2-08-65173/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.detsember 2008.a Paide

Tsiviilasja number 2-08-65173

Tsiviilasi K.S’i hagi A.E vastu elatise nõudes (hagihind 45 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.S, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx

Kostja: A.E, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 02.detsembril 2008.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista A.E’lt K.S’i kasuks elatis alaealise poja R E E ülalpidamiseks alljärgnevalt: 2.1. tagasiulatuvalt ajavahemiku 05.juuli 2008.a kuni 05.oktoober 2008.a eest 8650.00 (kaheksa tuhat kuussada viiskümmend) krooni; 2.2. alates 06.oktoobrist 2008.a 2700.00 (kaks tuhat seitsesada) krooni kuus kuni poeg RE E täisealiseks saamiseni xxxxxxx. 3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-65173 kannab A.E täies ulatuses.

Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA HAGIHIND Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista elatis 5000 krooni kuus lapse R E E ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 05.07.2008.a. Hagihind 45 000 krooni.

ASJAOLUD Pooled on xxxxxxx.a sündinud RE E vanemad. Alates 05.07.2008.a ei ela kostja koos hageja ja lapsega. Samast ajast on kostja maksnud lapsele ülalpidamist iga kuu 2000 krooni. Kostja makstav elatusraha ei ole koos hageja vanemahüvitisega piisav lapse kasvatamiseks. Vabatahtlikult pole kostja nõustunud suuremat elatist maksma. Hagiavalduse esitamisel arvestas hageja lapse ülalpidamiskuluks kuus 5000 krooni. Menetluse käigus täpsustatud arvestuse kohaselt on lapse vajalik ülalpidamiskulu ühes kuus oluliselt suurem. Hageja saab vanemahüvitist 5800 krooni kuus, 900 krooni lapsetoetusi ning talle kuulub sõiduauto Fiat. Kostja töötab ja saab palka. Registervara tal pole. Kostjal on küll lapsed M Tk ja R T kuid tütrele ta elatist ei maksa, pojale andis kooselu ajal elatist vaid 300 krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei vaidle vastu, et on lapse R E E isa ning et sellest tulenevalt on ta kohustatud last ülal pidama. Kostja väitel on ta seda ka teinud, st maksnud hagejale iga kuu 2000 krooni. Kostja arvates on see piisav ühe vanema osa lapse ülalpidamiseks. Hageja nõue Tsiviilasi nr 2-08-65173

5000 krooni elatise saamiseks on põhjendamata ning tema poolt esitatud lapse ülalpidamiskulude arvestus ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja väitel on tema palk praegu ca 8000

2 (4) krooni kuus. Tal on poeg R T, kelle ülalpidamiseks on temalt välja mõistetud elatis. Käesoleval ajal maksab ta tagantjärele vahepeal tekkinud elatise võlga. Samuti on tal tütar M T, keda ta kokkuleppel lapse ema D T toetab vastavalt võimalustele. Kohtuistungil kinnitas kostja, et kokkuleppe alusel ta tegelikult käesoleval ajal R T ülalpidamist ei anna.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vaidlust ei ole selles, et pooled on xxxxxxxsündinud RE E vanemad. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka lapse sünnitunnistusega (tl 3). Seega on pooled alaealise poja vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada.

Riigikohus on 09.03.2005.a otsuses nr 3-2-1-7-05 väljendanud seisukoha, et „Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu“. Vaidlust ei ole selles, et alates 05.juulist 2008.a ei ela pooled perekonnana koos ega kasvata ühiselt oma alaealist poega. Poolte alaealine poeg elab koos hagejaga (tl 4).

2. Pooled kinnitasid, et alates kooselu lõppemisest 05.07.2008.a, on kostja iga kuu maksnud hagejale vabatahtlikult 2000 krooni poeg R E ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt leidis kostja, et tema on poja ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja oli seisukohal, et kostja makstud 2000 krooni kuus ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Kuna kostja vabatahtlikult suuremat elatusraha maksma ei nõustunud, pidi ta pöörduma kohtusse.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (näit: Riigikohtu 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04).

Kuna kostja makstud elatusraha on väiksem perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 4 sätestatud elatise minimaalmäärast kuus, hageja peab sellises ulatuses elatise maksmist ebapiisavaks ning kostja ei ole vabatahtlikult soostunud maksma lapsele suuremat elatusraha, on kostja käitumine hinnatav lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena ja seda alates poolte kooselu lõppemisest 05.07.2008.a. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt PKS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks.

3. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 5000 krooni kuus. Hageja esialgse arvestuse kohaselt oli lapse vajalik ülalpidamiskulu koos 5000 krooni (tl 1 pöördel). Menetluse käigus esitatas hageja uue arvestuse, mille kohaselt lapse 1 kuu ülalpidamiskulud on järgmised: eluasemekulu 500 krooni, toidukulu 1957 krooni, transpordikulu 200 krooni, telefonikulud 100 krooni, Elioni teenus 71.67 krooni, tervishoiukulud 755 krooni, hügieenitarvete kulu 843.70 krooni, riiete ja jalanõude kulu 6975.55 krooni, muud vältimatud püsikulud 3780 krooni ja lapse arengu ning koolikohustuse täitmise kulud 1170 krooni, st kokku üle 16 tuhande krooni kuus.

3.1. Riigikohus on oma 16.05.2003.a otsuses nr 3-2-1-57-03 väljendanud seisukoha, et „Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused“. Seega – kuigi last kasvataval vanemal on õigus kulutada lapse ülalpidamiseks vahendeid niivõrd, kuivõrd ta seda vajalikuks ja võimalikuks peab, tuleb teiselt vanemalt elatise väljamõistmise vaidluses lähtuda siiski vaid lapse mõistlikest ja põhjendatud vajadustest.

Kohtu arvates ei saa kahtlust olla selles, et poolte alaealine laps vajab normaalseks ja eakohaseks arenemiseks igapäevaselt nii sooja ja puhast elamise kohta (eluruumi), sööki, riideid, hügieenitarbeid, mänguasju, ravimeid jne. Kahtlust ei ole ka selles, et sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenemiseks vajab laps mõistlikul määral ka meelelahutusi jne. Eelloetletud lapse vajadused on kohtu arvates nii põhjendatud kui vajalikud. Samas - analüüsinud hageja esitatud kalkulatsiooni leiab kohus, et see on mõnede vajaduste osas ilmselgelt liialdatud ja ülepaisutatud, samuti tõendamata. Nii ei ole hageja usutavalt ei põhjendanud ega ka ühegi Tsiviilasi nr 2-08-65173 tõendiga tõendanud, miks vajab poolte 7 kuune laps iga kuu uut kombenesooni, veelgi enam – iga kuu nii uut kevad- kui ka talvekombenesooni. Seejuures talvekuudel ka suvekombenesooni ja suvekuudel talvekombenesooni. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks vajab poolte laps iga

3 (4) kuu uusi talvesaapaid, salli, mitut mütsi (kahte paksu voodriga, ühte õhukest) jne jne. Tavaline laps ei vaja iga kuu uusi ülerõivaid, saapaid, salle jne. Hageja kinnituse kohaselt on Rain Erich tavaline laps, kellel ei esine kroonilisi tervisehädasid. Samuti on tõendamata, miks on vaja lapsele iga kuu osta uus närimisrõngas, lutt termomeeter või ninapump, pissipott, öölamp, söötmistool ja/või turvatool. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et selliseid asju on tavapärase mõistliku käsitlemise korral võimalik kasutada oluliselt pikema aja kestel kui üks kuu. Ometi on hageja esitatu kohaselt vaja iga kuu teha selliste asjade muretsemiseks kulutusi, kusjuures need kulutused on märkimisväärsed.

Kuna hageja, vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja täiendavalt antud tähtajale, ei esitanud tõendeid mis kinnitaks lapse vajadusi hageja poolt esitatud mahus, on hageja sellekohased väited paljasõnalised. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hinnata lapse selliseid vajadusi mõistlikuks ja vajalikuks.

3.2. Hagiavalduse esitamisel hindas hageja, et lapse vajadused ülalpidamise saamiseks on 5000 krooni kuus. Võttes hageja eelmärgitud arvestusest maha sinna lisatud 300 krooni kulutusi koolikohustuste täitmiseks (poolte laps on alles 7 kuune, mistõttu puuduvad tal koolikohustusega seotud kulud) leiab kohus, et 4700 krooni kuus on väikelinnas elava krooniliste tervisehäireteta 7 kuuse lapse puhul mõistlik ja põhjendatud ülalpidamiskuluks ühes kuus. Kohtu selline seisukoht on kooskõlas nii PKS § 61 lg-ga 4 kui ka kohtupraktikaga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 09.03.2005.a otsuses nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus „… arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus“.

4. PKS § 61 lg 2 mõtte kohaselt arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel lisaks lapse vajadustele ka kummagi vanema varalist seisundit. Tõendatud on, et hageja saab vanemahüvitist 5826 krooni kuus (tl 5). Hageja selgituse kohaselt jääb talle pärast tulumaksu mahaarvamist ca 5060 krooni. Lisaks saab hageja riiklikke lastetoetusi 900 krooni kuus. Neid asjaolusid kostja ei vaidlustanud. Vaidlust ei ole selles, et hageja ülalpidamisel on kaks last. Seega on hageja sissetulek ühe pereliikme kohta kuus ca 1986.66 (5060 + 900 : 3) krooni.

Kostja töötab ja esitatud tõendite kohaselt on tema keskmine netopalk alates 2008.a augustist 8203.05 krooni (tl 23). Enne 2008.a augustikuud oli kostja palk suurem, kuid kostja tööandja 13.10.2008.a teatise kohaselt vähendati alates 2008.a augustist töötajate palka seoses raske majandusliku olukorraga 20% ja seda määramata ajaks (tl 24). Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele veel kaks last. Samas kinnitas kostja, et kokkuleppe alusel ta käesoleval ajal poeg R T ülalpidamiseks elatist ei maksa. Tütar M T annab ta ülalpidamist, makstes kokkuleppel lapse emaga iga kuu 300 krooni. Hageja vastuväite kohaselt ei anna kostja käesoleval ajal M T ülalpidamist.

Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostja on maksnud varem M T rahasid, kuid ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et kostja ka käesoleval ajal oma tütrele reaalselt ülalpidamist annab. Kuna hageja vaidlustas kostja ülalpidamiskohustuse täitmise MT ees, lasus kostjal kohustus oma sellekohast väidet tõendada. Riigikohus on märkinud, et „… kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab“ (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-08). Kuna kostja, vaatamata kohtu selgitustele ja täiendavalt antud võimalusele, ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta ka käesoleval ajal annab M T ülalpidamist, ei saa kohus tema sellekohast paljasõnalist väidet elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt pole kostjal teisi reaalseid ülalpidamiskohustusi, kui vaid poeg R E suhtes.

Arvestades lapse mõistlikke ja põhjendatud vajadusi (4700 krooni kuus) kogumis poolte varalise seisundiga leiab kohus, et kostja on võimeline kandma poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud minimaalmäärast veidi suuremas ulatuses, st summas 2700 krooni kuus. Seejuures arvestab kohus ka Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt „…elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu” (näiteks Riigikohtu otsused nr 3-2-1-7-05, 3-2-1-93-08). Kuna hageja on lapsehoolduspuhkusel ning kostja varaline seisund on võrreldes hagejaga parem, on õige ja õiglane, kui kostja kannab lapse ülalpidamiskulu veidi suuremas ulatuses kui hageja. Tsiviilasi nr 2-08-65173

Eeltoodust tulenevalt mõistab kostjalt hageja kasuks poolte alaealise poja ülalpidamiseks välja elatise 2700 krooni kuus.

5. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja

4 (4) alates elatishagi esitamisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 05.07.2007.a (tl 2). Kostja sellega ei nõustunud leides, et tema on täitnud tütre ülalpidamiskohustust (tl 38).

Kohus on käesoleva otsuse punktis 2 tuvastanud, et kostja rikkus oma alaealise poja ülalpidamiskohustust alates 05.07.2008.a. Otsuse punktis 4 on kohus tuvastanud, et kostja ei pea reaalselt ülal lapsi R T ja M T. PKS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt esinevad asjaolud elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ja seda alates 05.07.2008.a.

5.1. Hageja esitas elatishagi kohtusse 06.10.2008.a. Seega kuulub elatis tagasiulatuvalt väljamõistmisele 93 päeva eest (05.07.2008 – 05.10.2008). Arvestades väljamõistetud elatise suurust (2700 krooni kuus, st 1 päev = 90 krooni), on kostja kohustatud tasuma hagejale elatist tagasiulatuvalt 8370 (93x90) krooni. Alates 06.10.2008.a on kostja kohustatud maksma hagejale iga kuu 2700 krooni elatist kuni poja täisealiseks saamiseni.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmäärast veidi suuremas ulatuses on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks.

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo Kohtunik