2-08-54871/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse avalikult teatavaks tegemise 19.12.2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-08-54871

Tsiviilasi M G hagi V T vastu elatise nõudes.

Hagihind

19 800 krooni

Menetlusosalised Hageja M G (isikukood xxx, elukoht xxx);

kostja V T (isikukood xxx, elukoht xxx).

Istungi toimumise aeg

16.12.2008.a.

Istungil osalesid

Hageja M G

RESULUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista V T elatusraha 2 200 krooni kuus M G kasuks poja I T (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 01.09.2008.a kuni I T täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. 3. Välja mõista kostjalt V T riigilõiv summas 1 250 krooni riigituludesse. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Hansapangas 221023778606 või SEB Pangas 10220034796011, mõlemal viitenumber 2900078444 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415). Hageja nõue 21.08.2008.a. esitas M G hagi V T vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks, kuna peale kooselu lõppemist ei täida kostja vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2 200 krooni kuus alates 01.09.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse vajaduse muutmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja V T hagile vastanud ei ole ning kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtu põhjendused

Kostjale on kohtukutse toimetatud kätte vastavalt tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on kohtukutse kostjale V T kätte antud isiklikult allkirja vastu 22.09.2008.a. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata ilmunud määratud ajaks kohtuistungile. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS §

70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel esitada elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 2 200 krooni kuus alates 01.09.2008.a. kuni poja I T täisealiseks saamiseni, s.o 28.09.2018.a.

Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu, s.o riigilõivu kostja kanda. TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 2 200 = 19 800), mis vastavalt RLS lisa 1 järgi on 1 250 krooni.

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik