2-08-59772/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4) Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu 09. novembri 2001 kohtulahendiga Vxxx Gxxx`ilt Lxxx Gxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

Välja mõista elatis Vxxx Gxxx`ilt Lxxx Gxxx kasuks poja Axxx Gxxx`i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 17. septembrist 2008 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja Axxx Gxxx`i (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Välja mõistetud elatise summad kuuluvad tasumisele Lxxx Gxxx arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD Kohtuasja number 2-08-59772 Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Lxxx Gxxx hagi Vxxx Gxxx`i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

08 detsember 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Lxxx Gxxx (IK xxx)

Vxxx Gxxx (IK xxx)

2 (4)

Lxxx Gxxx ja Vxxx Gxxx`i abielust sündinud xxx poeg Axxx Gxxx.

Kohtla-Järve Linnakohtu 09.11.2001 kohtulahendiga on Vxxx Gxxx`ilt Lxxx Gxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 400 krooni.

Hageja esitas 17.09.2008 kohtusse hagiavalduse kostja vastu väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest

Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja maksab igakuiselt 620 krooni.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses tunnistab hagi osaliselt ning on nõus maksma elatist summas 1500 krooni, kuna talle on määratud invaliidsus 50%. Kostja sissetulekuteks on invaliiduspension summas 1913 krooni ning töötasu netona 5030 krooni. Kokku moodustavad sissetulekud 6943 krooni. Ravimitele kulub kostjal 2100 krooni kuus. Kostja on vabatahtlikult elatist suurendanud ning maksab lapsele elatist summas 620 krooni.

Kohtuistung

Hageja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista elatis hagi esitamisest summas 2 175 krooni: hageja selgituste kohaselt on ta ühele isikule hooldajaks, kuna hageja on töötu ning raske on tööd leida on majanduslik olukord muutunud ning seetõttu soovib elatise suurendamist miinimumsummani.

Kostja selgituste kohaselt on tal võimalik maksta 1500 krooni, kuna on invaliidsuspensionär ning seetõttu omab lisakulutusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus on tuvastanud, et Vxxx Gxxx`i ja Lxxx Gxxx abielust on xxx sündinud poed Axxx Gxxx. Pooled uuesti abiellunud ei ole ning rohkem alaealisi lapsi nende ülalpidamisel ei ole.

Kohtla-Järve Linnakohtu 09.11.2001 kohtulahendiga on Vxxx Gxxx`ilt Lxxx Gxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 400 krooni. Kostja tasub vabatahtlikult lapsele igakuiselt 620 krooni /tl. 16/.

Perekonnaseaduse (PKS) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 49, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas.

3 (4)

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg

2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja palub suurendada elatist 2175 kroonini alates hagiavalduse esitamisest. Hageja väidab, et on töötu ning püsivat sissetulekut ei oma. Hageja on kohtuistungil avaldanud, et ta ei saa tööle minna, kuna on määratud ühele isikule hooldajaks. Kui suur on hoolduse eest saadav tasu, ei ole hageja kohtule avaldanud. Kohtule esitatud tõendi /tl. 3/ kohaselt on hagejale määratud riiklik toimetuleku toetus keskmiselt 2000 krooni kuus.

Kostja on nõus maksma elatist 1500 krooni, kuna talle on määratud invaliidsus 50%, mis nõuab lisakulutusi. Kostja sissetulekuks on pension 1913 krooni ning töötasu keskmiselt 5900 krooni. Kostja on tõendanud eluasemele, ravile ja muid vajalikke kulutusi kokku 6486 krooni ulatuses.

Kostja poolt esitatud pangalaenu arvestused jätab kohus tähelepanuta. Kohus selgitab, et laenudega võetud kohustustega on ka isik saanud hüve, mida on saanud vabalt hallata ja käsutada. Samuti jätab kohus tähelepanuta kommunaalmaksete tõendid, kuna nimetatud kulutusi kannab ka hageja.

Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni

aastasele maalapsele kulub

2182 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).Uurimuse kohaselt on järgnevate aastate vastava summa leidmiseks põhjendatud kasutada tarbijahinna indeksit. Eesti Statistikaemaseti veebilehel (http://www.stat.ee) avaldatud tarbijahinnaindeksi alusel on vajalike ülalpidamiskulude määrad alljärgnevad: 2007 indeks 6,6% - ülalpidamiskulu 2 238 krooni. Seega ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 119 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu, riietuse ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht vanema juures tähendab seda, et vanem peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu.

Kohus arvestab elatise määramisel asjaoluga, et kostjale on määratud töövõimetus 50%. Samas arvestab ka kohus asjaoluga, et hagejal puudub käesoleval ajal piisav püsiv sissetulek, millega saaks alaealist last ülal pidada. Kuigi uuringu kohaselt kohustub üks lapsevanem kandma

4 (4) kulutusi summas 1119 krooni, leiab kohus, et arvestades hetke olukorda majanduses ning poolte sissetulekuid on nimetatud summa selgelt liiga väike ning reaalselt kulub ühele lapsele rohkem.

Kohus selgitab hagejale, et lapsevanem peab tegema endast kõik oleneva, et tagada lapsele eluks vajalik, seega peab lapsevanem otsima tööd, millega tagada lapse vajalik ja piisav materiaalne kindlustatus. Kohus selgitab hagejale, et ei saa panna kostjat otseselt raskesse majanduslikku olukorda, mis võib kaasa tuua olukorra, kus seoses makseraskuste tekkimisega halvendatakse kostja majanduslikku olukorda ning seoses sellega ka poolte ühise lapse olukorda, kuna elatis mõistetakse välja alates 17.09.2008 on kohtuotsuse tegemisel juba kostjal tekkinud elatise võlgnevus.

Kohus selgitab osapooltele, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu, mida tal on õigus tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi saada.

Samuti selgitab kohus hagejale, peale kostja majandusliku olukorra muutumist, on hagejal õigus pöörduda kohtu poole elatise suurendamise nõudega.

Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 17.09.2008 summas 1800 krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige: