2-08-59457/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-59457

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2008. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-59457 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi T T vastu võlgnevuse, intressi, leppetrahvi, viivise ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006 Hageja esindaja volikirja alusel Mooni Ränkel, isikukood 48108076017, Balti Investeeringute Grupi Pank AS, e-post: menetlused@big.ee Kostja T Tõnisemäe, Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt T T'lt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks tarbijakrediidilepingust nr 0700316/35st tulenev võlgnevus kokku 157 200 (ükssada viiskümmend seitse tuhat kakssada) krooni 44 senti, millest põhivõlgnevus on 112 320 krooni 33 senti, intress 12 923 krooni 31 senti, leppetrahv 22 464 krooni 07 senti, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 000 krooni ja 09.09.2008. a (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8 492 krooni 73 senti.

3. Välja mõista kostjalt T T'lt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis 26,86% aastas alates 10.09.2008 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine

1. Jätta hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i menetluskulud – riigilõiv 6 266 krooni – kostja T T kanda.

2. Välja mõista kostjalt T T'lt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks menetluskulu kokku 6 266 (kuus tuhat kakssada kuuskümmend kuus) krooni s.o hageja poolt hagi esitamise ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv.

2-08-59457

2 (4)

3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud Pooled sõlmisid 22.05.2007. a tarbijakrediidilepingu nr 0700316/35st, mille kohaselt andis hageja kostjale krediiti summas 119 745 krooni 24 senti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale maksma intressi 26,86% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuna kostja lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja kõnealuse krediidilepingu üles.

Hageja nõue 16.09.2008. a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Pärnu Maakohtule hagi T T vastu tarbijakrediidilepingust nr 0700316/35st tuleneva võlgnevuse nõudes summas 157 200 krooni 44 senti, millest tagastamata krediidisumma on 112 320 krooni 33 senti, intress 12 923 krooni 31 senti, leppetrahv 22 464 krooni 07 senti, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 000 krooni ja 09.09.2008. a (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8 492 krooni 73 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis 26,86% tagastamata krediidisummalt aastas alates 10.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 ja 2 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamist hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-08-59457

3 (4) Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes

1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 p 1

2-08-59457

4 (4) sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja kostjalt T T'lt tuleb hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingust nr 0700316/35st tulenev võlgnevus kokku 157 200 krooni 44 senti, millest tagastamata krediidisumma on 112 320 krooni 33 senti, intress 12 923 krooni 31 senti, leppetrahv 22 464 krooni 07 senti, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 000 krooni, 09.09.2008. a (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8 492 krooni 73 senti.

Alates 10.09.2008 välja mõista kostjalt T T'lt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis 26.86% aastas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 20.11.2008. a esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 6 266 krooni, millest 6 250 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 16 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest /tl 5, 41-43/.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamise ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv kokku

6 266 krooni (6 250 + 16). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik