2-08-28768/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-28768 Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsembril 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M I-B hagi V T´i vastu elatise väljamõistmise nõudes.

Hageja: M I-B (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: V T (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V T´ilt elatis M I-B kasuks lapse J T´i (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 07. juulist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx 2023 igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

3. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on M I-B hagi V T´i vastu elatise väljamõistmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud xxx.a poeg J T. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2175 krooni.

2(3)

KOSTJA VASTUS

Kirjalikus vastuses hagile tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja selgitab, et ta on kogu aeg vabatahtlikult poega ülalpidanud. Kostja on nõus, et temalt mõistetaks kohtuotsuse tegemise päevast igakuiselt 2175 krooni suurune elatusraha J T´i ülalpidamiseks. Kuna hagi esitamine on põhjendamatu, tuleb kohtukulud jätta poolte kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 17. novembril 2008 toetas hageja hagi. Hageja nõustaja Vjatšeslav Kulikov selgitas, et kostja on elatisena juunis 2008 tasunud 150 krooni, rohkem ta midagi maksnud ei ole. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega.

Kohus määras lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja seletused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust sündis 26.02.2005.a J T, kes elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

PkS 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2008.aastal on 4350 krooni, on elatise miinimummäär seega 2175 krooni.

Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Pooled kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta ei esitanud.

Kohtuistungil palus hageja elatise lapsele välja mõista miinimummääras alates hagi esitamisest.

3(3) Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatist maksma igakuise elatusrahana 2175 krooni alates kohtuotsuse tegemise päevast.

PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülapidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kostja ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks nii enne, kui ka peale hagi kohtusse esitamist maksnud lapsele elatist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii PKS § 61 lg1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning vastavalt PkS § 70 lg 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates hagi esitamisest, s.o 07.07.2008.a

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik: