3-08-1795/14 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-1795

K o h t u m ä ä r u s

Pärnus 17. detsembril 2008.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi OÜ W tühistamiskaebuse materjalid Pärnu Linnavalitsuse 23.05.2008 väljastatud ehitusloale nr EL-2836, t e g i k i n d l a k s:

23.05.2008 andis Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond välja ehitusloa nr EL-2836 aadressil Lai tn 11 asuva kaubanduskeskuse Port Artur 2 laiendamiseks (juurdeja kolmanda korruse pealehitamiseks). Ehitusluba nr 124 kaubanduskeskuse Port Artur 2 I järjekorra ehitamiseks väljastati 12.06.2001 ja on realiseeritud.

Kaebuse kohaselt on uus ehitusluba õigusvastane vastuolu tõttu kehtiva detailplaneeringuga järgmistel asjaoludel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise hetkel kehtinud õiguse alusel. Ehitusloa väljastamise ajal kehtinud ja praegu kehtiv Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering, kui tegemist on maa-alaga, kus kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus. EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt ehitusloa väljaandmisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule. Seetõttu ei oma uus menetletav detailplaneering, millega Port Artur 2 kaubanduskeskuse parkimisprobleemid lahendatakse Lai tn 10 kinnistul ning millega samuti lubatakse ehitada kuni kolmekordne hoone antud kaebuse lahendamisel tähtsust. Kuna ehitusluba on korruste, suurima lubatud bruto sisepinna ja vähemalt saja parkimiskoha tagamise kohustuse osas vastuolus detailplaneeringuga, siis kuulub õigusvastane ehitusluba tühistamisele.

rikutud subjektiivsed õigused

Tallinna Ringkonnakohus on analoogses asjas, 13.08.2007.a. kohtumääruse p-des 10 ja 11 haldusasjas nr 3-07-102 leidnud, et: „Vaatamata sellele, et linnavalitsus võib olla pädev planeeringut muutma, võib planeeringu muutmine toimuda üksnes planeerimisseaduses sätestatud korras, mitte ehitusloa ega arhitektuursete tingimuste väljastamise teel. Selline ehitusluba rikub isiku õigust olla planeeringu muutmise menetlusse kaasatud. Selle õiguse kaitseks on tagatud kaebeõigus tulenevalt Põhiseaduse § 15 lg-st 1 ja HKMS § 7 lg-st

1. Lisaks sellele tuleneb käesoleval juhul kaebajate kaebeõigus PlanS § 26 lg-st 1. Kui igaühele on tagatud kaebeõigus planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, laieneb see ka planeeringu muutmise otsusele, sest planeeringu muutmine kehtestab planeeringu uuel kujul.

Kaebaja märgibki, et ehitusluba rikub tema PlanS § 26 lg-st 1 tulenevat õigust vaidlustada planeerigu kehtestamise otsust, kuna ehitusloaga on sisuliselt muudetud detailplaneeringut. Seega on kaebajal kaebeõigus.

K o h t u s e i s u k o h t

Vaidlustatud ehitusloaga lubati AS-l T asuda kaubanduskeskuse Port Artur 2 laiendamisele aadressil Lai tn 11 Pärnu Kesklinnas Laia ja Ringi tänavate ristmikul. Vastavalt ehitusloa taotlemisel esitatud Pärnu Linnavolikogu 18.01.2001 otsusega nr 4 kehtestatud Riia mnt, Aia tn, Pikk tn ja Hommiku tn vahelise ala detailplaneeringu muudatusele tuginevale ehitusprojektile tehakse olemasolevale kaubamajale peale kolmas korrus ja rajatakse kolmekorruseline juurdeehitus (+ maa-alune korrus). Tegemist on teise ehitusjärjekorraga, planeeritud on kolmas etapp mida ettevalmistav Lai tn 11 kinnistu detailplaneering on töös.

Kaebaja, OÜ W, asukohaga Port Artur 2 lähinaabruses paiknev Aida nt 9 kinnistu, tegevusvaldkondadeks on ehitusja remonttööd, investeerimine ja kinnisvaraarendus ning põhikirjajärgselt ka jaeja hulgikaubandus. Käesoleval ajal ehitab OÜ W aadressil Lai tn 7 parkimismaja mille ehitusloale esitas kaebuse OÜ P (haldusasi nr 3-08-1647).

Olles arvamusel, et vaidlustatud ehitusloaga muudeti kehtivat detailplaneeringut millega rikuti avaldaja õigust olla planeerimismenetlusse kaasatud, tuletab OÜ W oma kaebeõiguse nii Põhiseaduse § 15 lg-st 1 kui HKMS § 7 lg-st 1 ning lisaks veel PlanS § 26 lg-st 1, sest kui igaühele on tagatud kaebeõigus planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks laieneb see ka planeeringu muutmise otsusele kuna planeeringu muutmine kehtestab planeeringu uuel kujul.

Selline kaebeõiguse põhistus tugineb kunstlikult tekitatud visioonile, just nagu muudaks detailplaneeringuga ebakõlas olev ehitusluba planeeringut nii, et ehitusloas märgitu muutub detailplaneeringu osaks. Tegelikult, ja sellega on nõustunud ka kaebaja, ebaseadusliku ehitusloa vastuolu detailplaneeringuga mõjutab jätkuvalt ehitusloa õiguspärasust.

Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2006 määrustes haldusasjades nr 3-06-2199 (MTÜ H ja MTÜ E kaebused ehitusloa tühistamiseks) analüüsis ringkonnakohus küsimust, kas ainuüksi ehitusloa vastuolu planeeringuga loob isikule kaebeõiguse ehitusloa vaidlustamiseks ja annab aluse väita, et ehitusloaga rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ka neis kohtuasjades leidsid kaebajad, et planeeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljaandmisega on õigusvastaselt piiratud isiku õigus osaleda planeerimismenetluse kaudu kinnistu ehitusõiguse kindlaksmääramisel.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et ainuüksi ehitusloa vastuolu planeeringuga ei loo isikule kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks. Samale seisukohale jäi ringkonnakohus ka 21.12.2006 lahendis 3-06-2228 Sakala keskuse lammutamise asjas. Kohus märkis, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja ehitusluba on erineva eesmärgi ja reguleerimisesemega õigusaktid. Seega ei saa ehitusloa andmise menetlust samastada planeerimismenetlusega ning võimaliku planeeringus esitatud nõuet rikkuva ehitusloa väljastamist planeeringu muutmise otsusega. Planeeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljastamine ei muuda detailplaneeringu kehtivust, mis väljendub muuhulgas ka selles, et vastuolu detailplaneeringuga mõjutab jätkuvalt selle ehitusloa õiguspärasust.

Kuna planeeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljastamine ei mõjuta planeeringu kehtivust, ei anna PlanS § 20 lg 1 alust sellise ehitusloa vaidlustamiseks. Vastupidine tõlgendus viiks sisuliselt järelduseni, et ehitusloa tühistamist võivad halduskohtus taotleda kõik, kes leiavad, et see on vastuolus kehtiva planeeringuga. Selline sisuline järeldus lahkneks aga oluliselt HKMS §-s 7 väljendatud halduskohtumenetluse põhimõttest, mille kohaselt isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest sõltumatu kaebeõigus saab olla üksnes seaduses otse ette nähtud erand.

Ringkonnakohus möönis, et juhul, kui väljastatakse detailplaneeringus kindlaks määratud ehitusõiguse tingimusi rikkuv ehitusluba, võib olla raskendatud praktikas PlanS § 1 lõikes 2 väljendatud eesmärgi realiseerumine, milleks on tagada, et ruumilise planeerimise ja ehitamise tingimused arvestaksid võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. See tuleneb aga asjaolust, et planeeringu kehtestamise otsuste suhtes ettenähtud erandlikku igaühe kaebeõigust ei ole seadusandja laiendanud ehituslubade vaidlustamisele. Samas pole igaühe halduskohtulik kaebeõigus ainus vahend avalikkuse huvi realiseerimiseks ehituslubade andmisel.

Et õigusaktidest tulenev kaebeõigus planeeringute vaidlustamiseks ei laiene ehitusloa järeldub ka Riigikohtu lahendist 3-3-1-3-06. Kuna ehitusloa vastuolust detailplaneeringuga kaebeõigust ei tulene ja avaldaja muudele subjektiivsete õiguste rikkumisele ei viidanud tuleb kaebust perspektiivituks pidada.

HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Seega on kaebuse sel alusel tagastamine võimalik, kui kaebuse esitajal puudub ka tema esile toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades HKMS §-st 7 tulenev õigus halduskohtusse pöörduda. Käesolevas määruses on eespool juba analüüsitud, et ehitusloa vastuolu planeeringuga ei loo isikule kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks ega anna alust väita, et ehitusloaga rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, sealhulgas PlanS § 20 lg-s 1 sätestatud õigusi. Seetõttu tuleb OÜ W kaebus kooskõlas HKMS § 23 lg 3 p-ga 1 jätta läbi vaatamata.

HKMS § 92 lg 4 järgi kaebuse läbi vaatamata jätmisel kannab menetluskulud kaebuse esitaja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Menetlusse kolmanda isikuna kaasatud AS T poolt esitatud kohtukulude nimekirja järgi on ta kandnud kulusid õigusabile 11,5 tunni ulatuses a 1800 tund krooni kokku summas 20 700 krooni (ilma käibemaksuta). 11,5 tunnist kuus ja pool tundi moodustab ajakulu kaebuse ja koos sellega esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja vastuse koostamiseks kohtule ning viis tundi määruskaebusega tutvumine ja analüüs. HKMS § 95 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Määruskaebusele koostatud vastuse neljaleheküljelisest mahust p-d 1.1 kuni

1.11 kordavad 17.09.2008 koostatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta antud kuuleheküljelise seisukohta vastavaid punkte mistõttu kohus loeb vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks määruskaebusele vastamisel kolm tundi ning kokku üheksa ja pool tundi hinnas 17 100 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 23 lg 3 p 1, § 92 lg 4 ja 7 ning § 95 lg 5 kohus m ä ä r a s:

1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-08-1795.

2. Mõista OÜ-lt W AS-i T kasuks välja kantud menetluskulusid summas 17 (seitseteist tuhat)

100 (ükssada) krooni.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Aivar Koppel, halduskohtunik