2-08-9977/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 (5) akiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

Suurendada Viru Maakohtu 07. mai 2007 kohtulahendiga Axxx Gxxx`ilt Txxx Kxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

Välja mõista elatis Axxx Gxxx`ilt Txxx Kxxx kasuks tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 17. märtsist 2008 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni tütre Jxxx Gxxx`i (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Välja mõistetud elatise summad kuuluvad tasumisele Txxx Kxxx arveldusarvele nr xxx xxx Pank, selgitusega: elatis.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-08-9977 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Txxx Kxxx hagi Axxx Gxxx`i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 02. detsember 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

Txxx Kxxx (IK xxx)

Exxx Kxxx (volikirja alusel)

Axxx Gxxx (IK xxx)

Mxxx Dxxx (volikirja alusel)

2 (5) Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Txxx Kxxx ja Axxx Gxxx`i kooselust on sündinud xxx tütar Julija Grunturs.

Viru Maakohtu 07. mai 2007 kohtulahendiga on Axxx Gxxx`ilt Txxx Kxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 1 000 krooni.

Hageja esitas 17.03.2008 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudega Axxx Gxxx`i vastu. Võlgnik esitas vastuväite ning kohus andis avalduse üle lahendamiseks hagimenetlusse.

Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostjapoole materiaalne abi puudub. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni alates nõude esitamisest.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses tunnistab, et lapse eest on vaja hoolitseda, kuid käesoleval hetkel tasub ta elatist lapsele 1 000 krooni kuus. Kostjal on uus perekond, keda peab ka üleval pidama. Kostja leiab, et kuni selles eas lapsele kulub 2181 krooni on mõlema lapsevanema kohustus kanda 1091 krooni, mida viimane on ka teinud.

Hageja seisukoht

Hageja esitas kohtule omapoolse seisukoha kostja vastuse suhtes, milles jääb oma haginõude juurde.

Kostja täiendav vastus

Kostja esitas 17.10.2008 kohtule täiendava vastuse, mille kohaselt on kostja uuesti abiellunud ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes on sündinud 04.03.2007.a. Kostja uus abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning töötasu ei saa. Alates septembrist 2008 ei saa ka vanemahüvitist. Kostja keskmine palk on 8170 krooni, millest tasub korteri eest talvel 2600 krooni, kevadel 1300-1500 krooni, alates juulist 2300 krooni. Samuti tasub kostja laenu 2800 krooni ning telefoni eest 600-700 krooni kuus. Toiduks ja riieteks jääb 2200 krooni. Sellest jäägist 1000 krooni tasub elatiseks. Seega igapäeva elamiseks jääb 1200 krooni, millele lisandub 900 krooni peretoetust, kokku 2100 krooni. Seetõttu ei ole võimalik elatise suurust muuta.

Kohtuistung

Hageja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista elatis hagi esitamisest summas 2 175 krooni

Hageja esindaja seletuste kohaselt soovitakse elatise suurendamist kuni miinimumsummani. Kui kostja töötas oli tema töötasuks 14 000 krooni, see et kostja maksab trahve või telefoni eest suuri summasid, on tema enda probleem. Jääb miinimumsumma nõude juurde alates hagiavalduse esitamisest. Leiab, et poolte omavahelised suhted ei tohiks segada lapse toetamist. Hageja peab samuti maksma korteri kulusid ja ka hageja laps on poolte ühine laps. Kohtu poolt avatud läbirääkimiste tulemusel nõustus hageja vähendama oma nõuet 1800 kroonini kuus , kuid kuna kostja ei soovi ka sellisel määral elatist maksta, jääb hageja selle juurde, et suurendada elatist ja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest.

3 (5)

Kostja jääb selle juurde, et tal on võimalik hagejale elatist maksta vaid maksimaalselt 1500 krooni. Kostja leiab, et kui näeks last tihedamini, siis ta maksaks ka rohkem elatist. Kostjal on laen, vaja on ülal pidada abikaasat ja uuest abielust sündinud last, korterile on kulutused. Vara tal ei ole, elab ämma korteris. Ei ole füüsiliselt võimeline maksma miinimumsummas. Kostja ei nõustu maksma 1800 krooni, kuna tal ei ole võimalik sellist summat maksta. Kostja on võimeline maksma 1600 krooni, kuid mitte rohkem. Kostjal väitel on tal olukordi, kus ei ole üldse raha, siis peab otsima lisatööd, kuna on vaja peret toita. Kui avaneb võimalus, siis maksab ta lapsele rohkem, praegu lähtub sellest, kui palju on võimeline maksma ja see on 1600 krooni kuus. Kostja istungil jätab elatise suuruse kohtu otsustada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et Txxx Kxxx ja Axxx Gxxx`i kooselust on sündinud xxx Jxxx Gxxx, kes elab koos hagejaga. Hageja ülalpidamisel rohkem alaealisi lapsi ei ole. Kostja on uuesti abiellunud ning uuest abielust on xxx sündinud tütar Uxxx Gxxx.

Viru Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses 07.05.2008 (tsiviilasi nr 2-07-4865) on kostjalt välja mõistetud elatis 1 000 krooni. Kuna maksekäsu kiirmenetluse raames ei ole poolte majanduslikku olukorda hinnatud, sest oma olemuselt on see kiirmenetlus, siis puudub kohtul võimalus hinnata poolte majandusliku olukorra muutumist alates 2007 aastast.

Käesoleval ajal on kostja tõendanud oma sissetulekuid ja esitanud kulude suuruse ja andnud ütlusi varade olemasolu kohta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 49, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab

4 (5) lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja palub esmalt kostjalt välja mõista elatist 2175 krooni, kuid istungil on vähendanud nõuet ja palunud välja mõista 1800 krooni. Kui kostja ei ole selle summaga nõustunud, on hageja jäänud oma nõude juurde ja soovib elatist 2175 krooni.

Seega ei ole hageja kohustatud lapsele tehtavate kulutuste määrasid tõendama.

Kohtule esitatud tõendi kohaselt on hagejale arvestatud töötasu keskmiselt 7000 krooni kuus. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on hagejaga töösuhe lõpetatud seoses koondamisega.

Kostja on nõus maksma elatist 1600 krooni, kuna tal on teine alaealine laps ning abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Kostja tasub pangalaenu 2800 krooni ning telefoni eest 600-700 krooni. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse vastulauses toonud oma töötasuks 4900 krooni ettevõtlusest saadava. Kostja on kohtule esitanud töölepingu OÜ Hestacomiga, mille kohaselt on kostja põhipalk 5000 krooni kuus. Samas on lepingus ette nähtud lisatasude maksmise võimalus. Käesoleval ajal on kostja töökoht AS Kaefer Isolatsioonitehnika OÜ. Kostja ei ole esitanud töökohast töötasu õiendit. Kostja poolt esitatud panga väljavõtte kohaselt on kostja saanud nimetatud ettevõttest töötasuks keskmiselt 14 000 krooni kuus. Kostja viitab sotsiaalministeeriumi uuringule, mille kohaselt tuleks temal kanda lapse ülalpidamiseks 1091 krooni, mida kostja on ka teinud.

Kostja poolt esitatud pangalaenu arvestused jätab kohus tähelepanuta. Kohus selgitab, et laenudega võetud kohustustega on ka isik saanud hüve, mida on saanud vabalt hallata ja käsutada. Samuti jätab kohus tähelepanuta telefoni arved, kuna arvete suurust saab kostja oma äranägemise järgi vabatahtlikult reguleerida.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni

6 aastasele maalapsele kulub

1 875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).Uurimuse kohaselt on järgnevate aastate vastava summa leidmiseks põhjendatud kasutada tarbijahinna indeksit. Eesti Statistikaemaseti veebilehel (http://www.stat.ee) avaldatud tarbijahinnaindeksi alusel on vajalike ülalpidamiskulude määrad alljärgnevad: 2006 indeks 4,4% - ülalpidamiskulu 2 099 krooni; 2007 indeks 6,6% - ülalpidamiskulu 2 238 krooni. Seega ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 119 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas.

PKS § 61 lg 5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes

5 (5) toidu, riietuse ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht vanema juures tähendab seda, et vanem peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Kohus arvestab elatise määramisel asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps. Käesoleval hetkel on kostja ainuke pere toitja, kuna tema teine alaealine laps on sündinud 04.03.2007, mistõttu lapse ema viibib lapsehoolduspuhkusel ning pidevat sissetulekut ei oma.

Kohus arvestab elatise määramisel ka sellega, et hageja on käesoleval hetkel töötu. Kuigi uuringu kohaselt kohustub üks lapsevanem kandma kulutusi summas 1119 krooni, leiab kohus, et arvestades hetke olukorda majanduses on nimetatud summa selgelt liiga väike ning reaalselt kulub ühele lapsele rohkem. Samuti arvestab kohus hageja poolt kohtule läbirääkimiste käigus tehtud kompromissettepanekut, mille tulemusena oli hageja nõus vahendama elatise suurust 1800 kroonile kuus.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 mõistab kohus elatise lapsele lähtudes kummagi vanema varanduslikust seisundist ja lapse vajadustest.

Kuna käesoleval hetkel on mõlema osapoole ülalpidamisel alaealine laps, leiab kohus et on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt summas 1800 krooni.

Kohus selgitab hagejale, et ei saa panna kostjat otseselt raskesse majanduslikku olukorda, mis võib kaasa tuua olukorra, kus seoses makseraskuste tekkimisega halvendatakse kostja majanduslikku olukorda ning seoses sellega ka poolte ühise lapse olukorda, kuna elatist suurendatakse ja elatis mõistetakse välja alates 17.03.2008. Seega on kostjal kohtuotsuse tegemisel juba tekkinud elatise võlgnevus.

Samuti selgitab kohus hagejale, peale kostja majandusliku olukorra muutumist, on hagejal õigus pöörduda kohtu poole elatise suurendamise nõudega.

Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 17.03.2008 summas 1800 krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: