2-08-28951/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-28951 Tsiviilasi S T hagi T T vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja T T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 02.12.2008 Istungil osalenud isikud Hageja S T Kostja T T RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista T T S T kasuks igakuine elatusraha 3630 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend) krooni tütar NLT (sünd. xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.03.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.

3. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud ja menetluse käik. S T esitas kohtule 08.07.2008 hagi T T vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 7804,50 krooni tütar NLT ülalpidamiseks alates 01.03.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele kuus 12 900 krooni (eluasemekulud 4000 krooni, kulutused toidule 2000 krooni, transpordile 2000 krooni, tervishoiule 600 krooni, hügieenitarvetele 600 krooni, lapse koolikohustuste täitmiseks 2300 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni ja muud vältimatud püsikulutused 400 krooni). Hageja igakuine sissetulek on 13 000 krooni ja lastetoetus 300 krooni ning hagejale kuulub pangalaenuga ostetud korter aadressil xxx ja sõiduauto Honda Civic 1997. Seoses raske majandusliku seisuga toetab hagejat ka hageja ema alates märtsist 2008.

Hageja andmetel on kostja sissetulek 25 000 krooni ning kostja on OÜ K omanik. Kostjale kuulub ka sõiduauto Audi 80, 1991. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kuna kostja tasus kuni märtsini 2008 igakuiselt elatist lapse ülalpidamiseks, siis ei saa olla tõsi, et kostjal puudub sissetulek.

Kostja kirjalik vastus Kostjale jääb arusaamatuks, millistele andmetele on hageja tuginenud väites kostja sissetuleku olevat ligikaudu 25 000 krooni kuus. Kostjal puudub hetkel regulaarne sissetulek. Kostja ainsaks töökohaks on K OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige ta on. Kuna ettevõtte peamiseks tegevusalaks on ehitustöödel osalemine ja ehitusturul on tekkinud tihe konkurents, siis on see põhjustanud kostjale ja tema äriühingule tervikuna maksejõuetuse, milline võib viia pankrotiseisundini. Äriühing ei maksa ka juhatuse liikmele tasu ning kostjal puuduvad muud sissetulekud. Samuti märgib kostja, et sõidab suhteliselt odava sõidukiga Audi 80 aastast 1991. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses toodud väited on paljasõnalised ning nende põhistamiseks ei ole hageja hagiavaldusele lisanud mitte ühtegi tõendina käsitletavat dokumenti. Kostja ei ole kunagi keeldunud lapse ülalpidamises ning kasvatamises osalemisest. Kostja on nõus maksma tütre ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni.

Maakohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s

60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lgle 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

NLT sünnitunnistusega on tõendatud, et NLT (sündinud xxx) vanemateks on T T ja S T.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 7804,50 krooni tütre ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.03.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja on esitanud lapse ülalpidamiskulude arvestuse, mille kohaselt hagejal kulub 4 aastase lapse mõistlike ja vajalike kulutuste katteks kuus keskmiselt 12 900 krooni. Hageja igakuine töötasu on 13 000 krooni ja lastetoetus 300 krooni. Samuti kuulub hagejale pangalaenuga ostetud korteriomand asukohaga xxx ja sõiduauto Honda Civic 97.a.

Kostja on nõus seoses raske majandusliku seisuga maksma lapse ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus alates käesolevas asjas lõpplahendi tegemisest. Kostja on K OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Seoses äriühing raske majandusliku seisuga juhatuse liikmele tasu ei maksa ning kostjal puuduvad muud sissetulekud. Kostjale kuulub sõiduk Audi 80, väljalase 1991.a.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Kostja väitel hageja kulutused lapse ülalpidamiseks on põhjendamata ja tõendamata. Kohus leiab, et hageja on lapse vajadused põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et 4-aastase lapse arenguks ja ülalpidamiseks vajalikud ja tavapärased kulud kuus on

12 900 krooni, seda nimelt olukorras, kus vanemad vaidlevad kulude suuruse üle. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud, et lapsel kulub eluasemekuludele 4000 krooni. Arvest nr 0804 nähtub, et hageja maksab kommunaalmakseid kütteperioodil keskmiselt 3000 krooni kuus, seega lapse osa on 1500 krooni. Hageja kodulaenu kulusid kohus ei pea põhjendatuks arvestada lapse elatusraha suuruse määramisel, vaid siin on tegemist hageja vara soetamise kuludega. Samuti leiab kohus, et küllaltki suured on kulutused lapse toidule kodus - 2000 krooni kuus, kuna laps käib lasteaias, kus ta saab ka iga päev mitu korda süüa.

Kohus leiab, et põhjendamatud on 4. aastase lapse kulutused tarnspordile summas 2000 krooni kuus. Hageja väitel sõidab ta lapsega lasteaeda, poodi, laulma, vanaema külastama jne. Hageja ei ole tõendanud, et eelpool nimetatud lapsele hädavalikud kohad asuvad nii suures kauguses, kuhu igapäevane autoga sõitmine on vältimatu ning milliste põhjendatud sõitudeks kulub bensiini igakuiselt 2000 krooni ulatuses (muide see on lapse osa). Kohus leiab, et nimetatud kulutuse puhul lapse ülalpidamiseks vajaliku kulutusena, on tegemist ilmse ülepaisutamisega. Kohus peab mõistlikuks lapse transpordile kulutada 400 krooni. Mis puutub 4.aastase lapse igakuistele tervishoiu ja hügieenitarvete kuludesse 1200 krooni kuus, siis võib ka nendes kahelda, kuid palju sõltub konkreetsest lapsest. Võib kulutada rohkem, kuid on võimalik kulutada ka oluliselt vähem.

Antud juhul laps on nelja aastane ja koolis ei käi, siis on põhjendamata, et lapse koolikohustusele kulub 2300 krooni, on küll väikelapse huvialaringid ja arendavad tegevused, kuid kohus peab eelnimetatud igakuist summat ülepaisutatuks. Arve nr 32609 järgi maksab hageja lastaiatasu 941 krooni. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud osta lapsele igakuiselt riideid ja jalanõusid 1000 krooni eest, väike laps on küll kasvav, kuid siiski on mõistlik, et lapsele kulub kuus riietele ja jalanõudele

500 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud, et muud vältimatud püsikulutused on 400 krooni kuus ning antud kulutused ei ole üle paisutatud. Seega leiab kohus, et hageja esitatud igakuised vajalikud

4. aastase lapse ülalpidamise kulutused summas 12 900 krooni on ülepaisutatud.

Hageja on esitanud kohtule kostjale kuuluva äriühingu K OÜ, milles kostja on ka juhatuse liige, 2007.a. majandusaasta aruande, mille järgi äriühingu müügitulu aastas on 117,7 tuhat krooni ja äriühingu kasum 2007.a. 64 tuhat krooni, millest oleks omanikule võimalik välja maksta maksimaalselt 50 566 krooni. Nimetatud summa jagatuna 12 kuuga (orienteeruvalt 4000 krooni kuus) ei võimalda kostjal igakuiselt saada hageja väidetavat kostja tasu 25 000 krooni. K OÜ on kostja ainuke töökoht. Kostja on noor mees, kellel peaks olema võimalus teenida nii palju, et ta suudab anda lapse ülalpidamiseks elatist ulatuses, mis tagab lapse vajalikud ja mõistlikud kultused lapse kasvamisel ja arenemisel. Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal rohkem teenida.

PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.03.2008. Kostja ei ole nimetatud nõudele vastuväiteid esitanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 3630 ( 3000 krooni + 21 % tulumaks 630 krooni) tütar NLT (sünd. xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.03.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tulenevalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma.

Taimi Kollom Kohtunik