2-08-74855/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-74855

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-74855 Tsiviilasi R OÜ hagi P OÜ vastu 459 585.23 krooni nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja R OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja seadusjärgne esindaja J Noorkõiv (xxx) Kostja P OÜ (endise ärinimega PC OÜ, registrikood xxx, asukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista P OÜ-lt 459 585.23 krooni (nelisada viiskümmend üheksa tuhat viissada kaheksakümmend viis krooni ja 23 senti), millest põhivõlg on 416 768.84 krooni (nelisada kuusteist tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa krooni ja 84 senti) ja viivis

42 816.39 krooni (nelikümmend kaks tuhat kaheksasada kuusteist krooni ja 39 senti), R OÜ kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada R OÜ-le (registrikood xxx) enamtasutud riigilõiv 750 (seitsesada viiskümmend) krooni arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Menetluskulude kindlaksmääramine Välja mõista P OÜ-lt menetluskuluna 19 750 (üheksateist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni R OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib

2-08-74855

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358.

Asjaolud ja menetluse käik R OÜ (hageja) esitas 11.11.2008 kohtule hagi P OÜ (kostja) vastu 459 858.23 krooni nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ C (allüürileandja) ja OÜ D (allüürnik) 27.06.2003 mitteeluruumide allüürilepingu nr 2606/2003 (allüürileping), allüürileandja seaduslikus valduses olevate, mitteeluruumide (üldpinnaga 214,7 m²), mis asuvad hoones aadressiga xxx, Tallinn, keldrikorrusel üürimiseks. Allüürileandja õigus eelnimetatud mitteeluruumide allüürile andmiseks tulenes AS A (rendileandja) ja OÜ C (rentnik) vahel 02.02.2001 sõlmitud ruumide allrendilepingust (rendileping). Vastavalt rendilepingu lisale (sõlmitud 01.08.2004) võttis kõik rendilepingust tulenevad rentniku õigused ja kohustused üle hageja. Vastavalt allüürilepingu lisale 1 (sõlmitud 01.08.2003) läksid allüürilepingust tulenevad allüürniku õigused ja kohustused üle kostjale. Allüürilepingu punkti 3.1 järgi kohustus allüürnik (kostja) tasuma üüri 20 000 krooni kuus, millele lisandus käibemaks. Üüritasu ei sisaldanud tasu kommunaalteenuste eest (küte, vesi, kanalisatsioon, gaas, prügivedu, elektrienergia jne), mis kuulusid allüürilepingu punkti 3.4 kohaselt tasumisele eraldi, vastavalt tegelikele kulutustele. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja jättis alates 2007 aasta oktoobrist tasumata nii üüritasu kui ka tasu kommunaalteenuste eest, kokku summas 416 768.84 krooni. Nimetatud nõue tuleneb kostjale esitatud arvetest. Allüürilepingu punkt 3.6 sätestab viivised 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Koos viivistega 42 816.39 krooni, on kostja võlg kokku 459 585.23 krooni.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 17.11.2008 edasiandmiseks kätte kostja äriruumis viibivale töötajale. TsMS § 323 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt OÜ C (allüürileandja) ja OÜ D (allüürnik) vahel 27.06.2003 sõlmitud mitteeluruumide allüürilepingust. Vastavalt 01.08.2004 sõlmitud rendilepingu lisale, võttis kõik rendilepingust tulenevad rentniku õigused ja kohustused üle hageja. Vastavalt 01.08.2003 sõlmitud allüürilepingu lisale 1 läksid allüürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kostjale. Seega lasuvad allüürilepingust tulenevad allüürniku õigused ja kohustused kostjal ning allüürileandja õigused ja kohustused hagejal. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, jättes tasumata alates 2007 aasta oktoobrist nii üüritasu kui ka tasu kommunaalteenuste eest. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse

2-08-74855

täitmist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 113 lg 1, § 271, § 292 lg 1 alusel.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 20 500 krooni (hagiavalduselt tasutud riigilõiv).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 20 500 krooni (05.11.2008, maksekorralduse nr 1969). Tulenevalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 416 768.84 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 420 000 kroonise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõivu 19 750 krooni. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p 1, kuulub riigilõiv enamtasutud osas tagastamisele.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 19 750 krooni.

Meeli Kaur kohtunik