2-08-17178/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsembril 2008.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-17178 Tsiviilasi IR hagi AR ja AR vastu võla nõudes Menetlusosalised Hageja – IR (i k xxx, elukoht xxx) Kostjad:

1. AR (i k xxx, elukoht xxx);

2. AR (ik xxx elukoht xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AR ja AR solidaarselt IR kasuks võlgnevus kokku 9240 (ükssada tuhat kakssada nelikümmend) krooni, millest 2870 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend) krooni moodustab põhivõlgnevus, 2870 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend) krooni viivised, 1000 (üks tuhat) krooni leppetrahv ning 2500 (kaks tuhat viissada) krooni nõudekulu.

3. Välja mõista AR ja AR solidaarselt IR kasuks menetluskulu 650 (kuussada viiskümmend) krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista IR ja AR vahel 15.03.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr 150307 ja 15.03.2007.a. IR ja AR vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 9240 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskulud.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostajatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas neid vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjaid teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus loeb kostjale AR`ile hagiavalduse, selle lisad ja menetlusse võtmise määruse TsMS §

322 lg 1 alusel kättetoimetatuks 08.07.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kohus loeb kostjale AR hagiavalduse, selle lisad ja menetlusse võtmise määruse TsMS §

322 lg 1 alusel kättetoimetatuks 29.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja andma teisele isikule (laenusaaja rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 145 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 9240 krooni.

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kostja esindaja kulu ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174´ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks on riigilõiv summas 650 krooni.

Kohtunik