2-08-69721/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2008. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

AS-i Kagu Invest hagi K.S. vastu 25 420.- krooni nõudes

Hagihind

21 876.- krooni

Tsiviilasja number

2-08-69721

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS Kagu Invest

esindaja: Krista-Roberta Saviauk

kostja: C

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K.S. 25 179.- (kakskümmend viis tuhat ükssada seitsekümmend üheksa)

krooni Kagu Invest AS kasuks ja viivis 54% (viiskümmend neli protsenti) aastas tasumata

põhivõlalt alates 18.10.2008. a kuni põhivõla tasumiseni.

3. Välja mõista K.S. menetluskulu 1 500.- (üks tuhat viissada) krooni Kagu Invest AS kasuks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul

(TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja

ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule

(TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.03.2008. a laenulepingu nr 2008098407,

mille alusel andis hageja kostjale laenu 15 000.- krooni. Kostja kohustus tagatama laenu

osamaksetena laenu tagastamise lõpptähtajaga 20.04.2011. a ja maksma hageja intressi laenu

kasutamise eest 4,5% kuus. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 25.09.2008. a

saadetud teatega. Kostja ei ole käesoleva ajani laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees

täitnud.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja tagastamata laenu 14 584.- krooni, intressi

2 822.- krooni, viivise 722.- krooni, leppetrahvi 7 292.- krooni, kokku 25 420.- krooni ja

menetluskulu 1 750.- krooni.

15.12.2008. a esitas hageja kohtule avalduse hagiavalduse täpsustamiseks, millega vähendas

viivise nõuet 481.- kroonini. 16.12.2008. a esitas hageja kohtule eelmisel päeval esitatud

avalduse täpsustuse, milles selgitas, et viivisenõude vähendamise tõttu on ka nõue kokku

vähenenud 25 179.- kroonini.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul

kohtuistungit pidamata.

Kohus toimetas hagimaterjalid ning tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale kätte 12.11.2008. a ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama

20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule

tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja

ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud.

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja 15.12.2008. a ja 16.12.2008. a esitatud avaldused ei

ole kostjale kätte toimetatud, ei takista hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Nimetatud

avalduses taotletu on kergendanud kostja olukorda, sest hageja vähendas viivise nõuet.

Arvestades hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1 ja §

113 lg 1peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja 25 179.- krooni. Hageja on esitanud TsMS § 367 alusel viivise nõude määras

4,5% kuus. Kohus leiab, et viivise nõude arvestamise selguse tagamiseks tuleb viivise määr

konverteerida aasta baasil arvestatud viiviseks. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise

54% (12*4,5%) aastas tasumata põhivõlalt alates 18.10.2008. a kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 1 750.- krooni. TsMS § 139 lg

3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt TsMS §-le 124 lg 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind

nõutava rahasummaga. TsMS 133 lg 2 alusel ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena

esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab

kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või

sellega võrdne. Hageja nõuab kostjalt kokku 25 179.- krooni väljamõistmist, millest põhinõue

moodustab 14 584.- krooni ja leppetrahv 7 292.- krooni. Seega on hagihinnaks 21 876.-

krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagihinnale 21 876.- krooni vastav riigilõiv

riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi on 1 500.- krooni ja hagejal on õigus taotleda enam makstud

riigilõivu tagastamist.

TsMS § 162 lg 1, 2, § 174 lg 1,3 ja § 1741 lg 3 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja

menetluskulu, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 500.- krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik