2-08-18901/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-08-18901

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2008.a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-18901

Tsiviilasi

K. AS hagi E.P. vastu 173 298,93 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K. AS

esindaja K.K.;

Kostja E.P.

Kohtuistungi toimumise aeg

02.12.2008.a

Protokollija

Istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. AS hagi E.P. vastu.

2. Välja mõista E.P. 120 798,93 krooni (ükssada kakskümmend tuhat seitsesada üheksakümmend kaheksa

krooni ja 93 senti) K. AS kasuks.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud E.P. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada

väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva

jooksul (TsMS §-d 415, 416lg 1, 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud

tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid 14.09.2006.a laenulepingu nr 185/2006, mille alusel anti kostja kasutusse laenusumma

250 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 2,8% laenusummast ühe

kuu kohta ning kogu lepingu perioodi eest 42 000 krooni. Kostja tasus ainult kaks makset, mille tõttu oli hageja

25.01.2007.a ja 08.03.2008.a sunnitud saatma kostjale kirjaliku meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja ei

ole hageja võla sissenõudmisega seotud kirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud. Kuigi lepingu

lõpptähtaeg saabus 14.03.2007.a oli kostjal endiselt lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu saatis

hageja 24.04.207.a kostjale nõudekirja, kus nõudis kostjalt võlgnevuse 264 000 krooni kohest tasumist. Kostja

nimetatud võla sissenõudmisega seotud kirjale lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. Kostja pole

tänaseni laenu tagastanud, ega võlgnevust likvideerinud.

Hageja palub kostjalt välja mõista 173 298,93 krooni, millest 105 000 krooni on tagastamata laenusumma,

14 000 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 443 krooni viivis, 52 500 krooni leppetrahv ning

1 355, 93 krooni eksperthinnangu koostamise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kohustas kostjat, E.P. tulema 02.12.2008.a kohtuistungile Tartu Maakohtusse Kalevi 1, Tartus. Toimiku

materjalidest nähtub, et kohtukutse on kostjale isiklikult edastatud 18. novembril 2008.a. Kostja kohtule oma

mitteilmumise põhjusest ei teatanud ning hageja palus kostja suhtes teha tagaseljaotsus. Hageja esindaja loobus

leppetrahvi nõudest summas 52 500 krooni ja palub ülejäänud osas hagi rahuldada.

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus, kui üks pool kohtuistungile ei ilmu, kohale ilmunud hageja taotlusel

tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1

tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2

kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud laenulepinguga

185/2006, võlanõudega ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja loobus leppetrahvi nõudest summas 52 500 krooni, siis rahuldab kohus

tagaseljaotsusega K. AS hagi E.P. vastu võlgnevuse nõudes summas 120 798,93 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik