2-08-57500/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta T G ära alaealine laps M G (isikukood XXX, sündinud 20.04.2008.a), vanema õigusi ära võtmata.

3. Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud 16. detsembril 2008 kell 16.00 Viru Maakohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Avaldus

1. Jõhvi Vallavalitsus esitas 04.09.2008 Viru Maakohtule avalduse lapse äravõtmiseks vanemalt. (t lk 1-2)

2. Avalduse kohaselt sündis T G 20.04.2008 vallaslapsena tütar M G. Lapse ema ei tegele lapse eest hoolitsemisega ega tema kasvatamisega, mistõttu on laps ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest.

Kohtuasja number 2-08-57500 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuistungi toimumise aeg Anu Ammer 08.detsember 2008 Kohtuasi

Jõhvi Vallavalitsuse avaldus lapse äravõtmiseks vanema õigusi äravõtmata

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Jõhvi Vallavalitsus (Keskväljak 4, 41595 Jõhvi) Ene Eljas (volikirja alusel)

T G (IK XXX, elukoht: XXX)

3. T G on sotsiaalhoolekande osakonnale silma jäänud juba varem, põhjuseta puudumiste eest koolis. Oma ema korraldustele T ei allunud.

4. Raseduse ajal tekkisid peresotsiaaltöötajal kahtlused, et T G ei suhtu piisava tõsidusega kohustustesse tulevase lapse ees. Ka laps ei sünd ei tekitanud temas ematundeid. Sotsiaaltöötaja kodukülastustest selgus, et T ei hoolitse oma lapse eest, pikemat aega kodus ei viibi. Peretoetusrahad (lapsetoetus ja vanemahüvitis) kulutas T G mitte sihtotstarbeliselt so mitte lapse huve järgides.

5. Jõhvi Vallavalitsuse korraldusega peatati peretoetuste maksmine T G ja vormistati see ümber lapse vanaemale M T, kes lapse kasvatamise ja tema hoolitsemisega tegeleb. Laps on täielikult vanaema ülalpidamisel. Jõhvi vallavalitsus esitas kohtule avalduse M T määramiseks alaealise M G eestkostjaks (ts asi 2-08-53181).

6. T G lahkus kodust, ning tema asukoht on teadmata. Lapse käekäigu üle ta ema sõnul huvi tundnud ei ole. Jõhvi Vallavalitsuse kutseid vestlusele on T G ignoreerinud.

7. T G puudub soov ja kohusetunne lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. Ema selline käitumine, eluviis ja suhtumine lapsesse on seadnud ohtu lapse elu ja tervise, mistõttu leiab Jõhvi Vallavalitsus, et last jätta emale on ohtlik. Mõjuvad põhjused, miks lapsevanem lapse eest hoolitseda ei saaks, T G puuduvad.

8. Jõhvi Vallavalitsus palub avalduses kohtult võtta ära T G 20.04.2008 sündinud tütar M G vanema õiguste äravõtmiseta.

Kohtuistung 08. detsembril 2008

9. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja esindaja selgitas, et eestkoste määramise kohtuistungil väitis T G, et tahab veel ise pidu panna ja kohustusteks valmis ei ole. Lapse huvides on parem, kui laps puudutatud isikult ära võetakse, sest viimane ei ole sotsiaalselt küps last kasvatama.

10. Puudutatud isik T G tunnistas avaldust ja leidis, et avaldus on põhjendatud. Laps saab kaheksa kuuseks. T G selgitas, et lapse vastu tunneb ta huvi küll, kuid ei tea, mis temaga toimub. Emale ikka helistab, kui kodus ei ole. Püüab oma elu korda seada ja natuke raha teenida. Töötab mitteametlikult hooldajana ja saab selle eest tasu 500 krooni päevas.

Kohtumääruse põhjendused

11. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Kohus tuvastas, et

- T G on 20.04.2008 sündinud M G ema (t lk 4)

- Viru Maakohtu 16.09.2008 määrusega on määratud alaealisele M G eestkostjaks M T kuni M G täisealiseks saamiseni (t lk 20-22)

- Jõhvi Vallavalitsuse korraldustega nr 2324 ja 2325 (t lk 5-6) tehti ettepanek pensioniametile peatada peretoetuste maksmise T G, kuna viimane ei täida perekonnaseadusest tulenevat lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustust. Laps on vanaema M T ülalpidamisel. Jõhvi Vallavalitsus tegi ettepaneku jätkata peretoetuste ja vanemapalga maksmine M T.

13. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 sätestab lapsevanema õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda

14. Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde.

15. Jõhvi Vallavalitsus esitas kohtule avalduse lapse äravõtmiseks T G ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

16. Viru Maakohtu 16.09.2008 määrusega on määratud alaealisele M G eestkostjaks M T, kuna lapse ema T G lapse kasvatamisega ei tegele ega hoolitse tema eest. Laps on vanaema M T ülalpidamisel ja hoolitsusel

17. Lapse abistamise, sh eestkoste ja hoolduse eesmärk on tagada lapse turvatunne, areng ja heaolu tema vajadusi ja soove silmas pidades (Lastekaitse seaduse § 58 lg 1). Nimetatud eesmärke silmas pidades on kohus seadnud lapse eestkostjaks tema vanaema M T. Kohus on nii käesolevas tsiviilasjas kui eestkoste seadmise asjas (tsiviilasi nr 2-08-53181) tuvastanud, et T G oma tütre M eest ei hoolitse.

18. Lapse eestkostja M T kirjeldab Jõhvi Vallavalitsusele esitatud avalduses (t 19) oma tütart T G kui väga närvilist ja labiilse psüühikaga inimest, kes oma lapse vastu huvi ei tunne. Jõhvi Vallavalitsuse poole pöörduma ajendas teda hirm, et T G võib oma närvilisuses lapsele liiga teha, kuna lapses võib ta näha takistust oma vabadusele.

19. Kohtuistungil toetas T G avaldust temalt lapse äravõtmiseks.(t lk 23)

20. Arvesse võttes asjas kogutud tõendeid, on kohus veendumusel, et puudutatud isik T G ei ole oma ellusuhtumise ja psüühilise seisundi tõttu ilmselgelt võimeline oma lapse eest hoolt kandma ning põhjendatud on kartus, et puudutatud isik võib seada ohtu lapse elu ja tervise.

21. Kohus leiab, et lapse äravõtmine T G vanema õiguste äravõtmiseta on lapse huvides ning samas jätab puudutatud isikule võimaluse oma eluviiside ja ellusuhtumise muutumisel (ehk lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel) nõuda kohtu kaudu lapse tagasi andmist (PkS § 53 lg 4).

Kohtunik