2-08-69341/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2008 kell 16.00 Tartus

Tsiviilasi

S. OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Tsiviilasja number

2-08- 69341

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: S. OÜ,

Võlgniku esindaja: juhatuse liige T.S. ,

Ajutine pankrotihaldur: Sirje Tael

Kohtuistungi toimumise aeg

8. detsembril 2008

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

Välja kuulutada S. OÜ pankrot 17. detsembril 2008 kell 16.00.

1. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).

2. Nimetada pankrotihalduriks Sirje Tael asuk. Uus 11-33 telef. 056 503 342, 7407610,

sirje.tael@mail.ee)

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 12. jaanuaril 2009 kell 10.00 Tartu kohtumajas

(asukoht Kalevi 1, Tartu), saal nr 348 (PankrS § 31 lg 5).

4. Kohustada võlgniku juhatuse liiget T.S. ´a kohtus (Tartu Kohtumaja, saal nr 348) 12.

jaanuaril 2009 kell 9.45 vandega kinnitama vara, võlgade ja äritegevuse kohta esitatud

andmete õigsust.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

6. Kui T.S. ei täida vande andmise kohustust, võib kohus teda trahvida või kohaldada tema

suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 1, 3, 4, § 3 lg 2, TsMS § 200 lg 2).

7. Avaldada pankrotiotsuse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS 33 lg 1).

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Sirje Taela tasuks 25 300 (kakskümmend viis tuhat

kolmsada) krooni (bruto) ja bürookuludeks 2360 (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend)

krooni, mis välja mõista S. OÜ pankrotivarast.

9. Edastada kohtuotsuse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale ning toimetada otsus

kätte menetlusosalistele.

Otsuse

peale

võivad

võlgnik

ja

pankrotiavalduse

esitanud

võlausaldaja

esitada

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630

lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, PankrS § 32). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab

ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

MENETLUSE KÄIK

22. oktoobril 2008 esitas võlgnik Tartu Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt

on võlgniku põhitegevuseks hambaravi teenuste osutamine. Kehtivaid töölepinguid on viis,

majandustegevust arendatakse üüripinnal. Võlgnik alustas majandustegevust 2001. a, hambaarsti

kabinetid olid nii Tartus kui ka Tallinnas. 2005. a haigestus ettevõtte juht trauma tagajärjel

neljaks kuuks ja ei saanud viibida igapäevaselt ettevõtte juhtimise juures. Töötajad kasutasid ära

juhi eemalviibimist, tekitasid ettevõttele lisakohustusi, ei koostanud igale kliendile arvet ja

lõpuks lahkusid koos kliendibaasi andmetega teise ettevõttesse. Selle perioodi käive langes

kolme-nelja kuuga ca 50%. Ettevõte pidi sisuliselt alustama uuesti ja siit said alguse esimesed

makseraskused. 2005. a lõpus tuli leida uus rendipind ja viia see vastavusse tervisekaitse

nõuetega, mis nõudis lisakulutusi. 2006. a tuli seoses elukoha muutusega välja vahetada

raamatupidamisteenuse osutaja, kuid uus teenuse pakkuja ei täitnud oma kohustusi korralikult

(jättis esitamata deklaratsioonid, töötasudelt maksud deklareerimata). Tuli otsida järjekordselt

uus teenuse pakkuja, kes siis 2008. a taastas kogu 2007. a raamatupidamise, mille tulemusena

suurenes oluliselt maksukohustus. Pidevalt on toimunud tööjõu voolavus, enamus tööjõust on

suundunud välismaale. Mais 2008 tegi Maksu- ja Tolliamet maksuvõla ajatamise otsuse, kuid

võlgnik ei suutnud ka seda täita ja see otsus on tühistatud ning võlgniku kõik arvelduskontod on

arestitud. Ühingu kogu vara realiseerimisel ei ole võimalik kõiki võlausaldajate nõudeid

rahuldada. Seisuga 15. september 2008. a oli ühingul vara 609 294 krooni ja kohustusi

1 091 106 krooni. Võlgnik on juba mõned aastad tegutsenud kahjumiga. 2008. a poolaasta

raamatupidamisaruande järgi vähenes ühingu netovara alla seaduses sätestatud määra. Võlgnik

palub välja kuulutada pankrot.

30. oktoobri 2008 määrusega algatas kohus S. OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Sirje Tael´a.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige on T.S. . Seisuga 25. november 2008. a oli võlgnikul vara

kokku 444 513. 99 krooni. Kohustusi on kokku 1 632 954 krooni, sellest maksuvõlad 662 072

krooni. Üürileandja FIE M.L. on teavitanud haldurit soovist teostada seadusest tulenevat

üürileandja pandiõigust. Võlg M.L. on võlgniku andmetel 233 030.24 krooni, M.L. andmetel

koos viivistega kokku 375 942.07 krooni.

2008. a on suurenenud võlgniku tegevuskulud 63 %-ni käibest, tegevuskulu tõus on olnud ca 30

%. Ühing on teeninud kasumit viimast korda 2004. a. 2008. a kahjum on 1 091 649 krooni.

Sellise kahjumi on põhjustanud käibe oluline langus, kusjuures kulude struktuur ja summa on

jäänud samaks. Ajutise menetluse ajal on võlgnik jätkanud ajutise halduri nõusolekul

majandustegevust, kuna võlgnikul on kehtiv leping Eesti Haigekassaga ravi rahastamiseks.

Leping kehtib kuni 31. detsembrini 2008. a. Arvestades võlgade kujunemist ja tegevuskahjumit

oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama pankrotiavalduse varem, põhjalikuma analüüsi

selles osas annab haldur pankrotimenetluse käigus.

Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ühing ei suuda täita oma igapäevaseid kohustusi. Võlgniku

maksejõuetus on tingitud endiste töötajate poolt toimepandud andmete vargusest, ebapiisavast

raamatupidamise korraldamisest ja konkurentsi tõusust nii tööjõu palkamisel kui ka klientide

leidmisel.

KOHTUISTUNG

Võlgniku juhatuse liige oli ajutise halduri aruandega ja selle järeldustega nõus. Juhatuse liige

selgitas kohtule, et hambaarsti kabinet Tallinnas suleti tööjõu puudumise tõttu 2008. a suvel.

Võlgnikul oli liisitud Jeep Grand Cheroke, mille tasu oli koos kindlustusega 9000 krooni kuus.

Juhatuse liige ei osanud kohtule selgitada, millest koosnevad võlgniku ärikulud. 2005. a läksid

kliendid ettevõtte juhi haiguse ajal üle Tähe Hambakliinikusse. Prokurörile on esitatud selle

kohta kuriteo teade, tsiviilkahju nõuet ei ole kellegi vastu esitatud. Võlgniku arvel on praegu

87 000 krooni.

Ajutine haldur seletas, et pankroti põhjuseks on ka tegevuskulude suurus. Vahetult enne

pankrotimenetluse algatamist tegi võlgnik Eesti Haigekassale avalduse, et võlgnikule lepingu

alusel tasumisele kuuluvad summad kantaks kolmandale isikule- AS-le D. , kes on võlgniku

võlausaldaja. Eesti Haigekassa jättis palve täitmata.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt

on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4

kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus, võlgniku juhatuse liikme selgitused kohtuistungil ja

ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus ei ole küll

päriselt lõppenud, kuid võlgnikul puuduvad töötajad ja hambaravi teenust osutab üksnes juhatuse

liige ja osanik T. S ise. Leping Eesti Haigekassaga lõpeb 31. detsembril 2008. a. Arvestades

eeltoodut, on kohus seisukohal, et S. OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Kuna kohus kuulutab

välja võlgniku pankroti on võimalik maksejõuetuse põhjuseid uurida põhjalikumalt

pankrotimenetluse käigus. Käesoleval ajal nõustub kohus ajutise halduri järeldustega, et

maksejõuetus sai alguse 2005. a-st, kui ettevõtte juht haigestus ja tema kaastöötajad võtsid

ettevõtte kliendid üle. Maksejõuetuse kujunemisele aitasid kaasa ka ebapiisav raamatupidamise

korraldamine ja konkurentsi tõus nii tööjõu palkamisel kui ka klientide leidmisel. Samas on alust

väita, et juhatuse liikmel puudus selge ülevaade ja kontroll ühingu kulude-tulude üle ja mitte

kõik tegevuskulud ei ole otseselt seotud ühingu tegevusega. Kohus peab vajalikuks, et haldur

selgitaks pankrotimenetluses välja remondikulude ja auto liisimisega jms tegevuskuludega

seotud asjaolud ja annaks hinnangu, kas maksejõuetuse põhjuseks olid ka juhatuse liikme

juhtimisvead.

Kohus leiab, et Sirje Tael vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada S. OÜ

pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

Lähtudes PankrS § 90, § 19 lg 1, § 86, peab kohus vajalikuks kohustada juhatuse liiget andma

kohtus võlgniku vannet.

MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu,

keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele

kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister.

Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 27,5

töötunni eest 25 300 krooni ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 2360 krooni (lk 29). Võlgniku

esindaja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud

töö ja kulutustega ja halduri tasu ja kuluhüvis tuleb välja mõista pankrotivarast.

Kohtunik