2-08-71956/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-71956

1

K O H T U O T S U S E VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-71956 Tsiviilasi N B FP (N B FP E filiaali kaudu) hagi O L’i vastu võla 35 160.04 krooni nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja N B FP (registrikood xxx, asukoht xxx) N B FP E filiaali kaudu (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja A Leismann (OÜ Kentmanni Advokaadibüroo, xxx) Kostja O L (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista O L 35 160.04 krooni (kolmkümmend viis tuhat ükssada kuuskümmend krooni ja 4 senti), millest põhivõlg on 24 439.38 krooni (kakskümmend neli tuhat nelisada kolmkümmend üheksa krooni ja 38 senti) ja viivis 10 720.66 krooni (kümme tuhat seitsesada kakskümmend krooni ja 66 senti), N B FP kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 500 krooni arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx N pangas. Menetluskulude kindlaksmääramine Välja mõista O L menetluskuludena 4450 (neli tuhat nelisada viiskümmend) krooni N B FP kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib

2-08-71956

2 esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358.

Asjaolud ja menetluse käik N B FP N B FP E filiaali kaudu (edaspidi hageja) esitas 31.10.2008.a kohtule hagi O L’i (edaspidi kostja) vastu 35 160.04 krooni nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.03.2006.a eraisiku krediitkaardi lepingu (edaspidi leping). Lepingu alusel väljastas hageja kostjale Xxxxxxxxxxxx krediitkaardi nr xxx . Kuna kostja ei täitnud krediitkaardi arvete ja viivise maksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles vastavalt Krediitkaardi tingimuste punktile 10 lõikele 4 alalõikele 1. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud alates 20.02.2008.a ning seisuga 24.10.2008.a võlgneb ta hagejale 35 160.04 krooni. Põhiosa on 24 439.38 krooni (s.h 20.02.2008.a arve 10 996,55 krooni, 20.03.2008.a arve maksmata osa 13 442,83 krooni) ning 31.03.2008.a, 30.06.2008.a ja 30.09.2008.a debiteeritud viivis on 10 720,66 krooni)

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kätte 22.11.2008.a kostjale isiklikult. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 22.03.2006.a sõlmitud eraisiku krediitkaardi lepingust. Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 113 lg 1 alusel.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista kohtukuludena tasutud riigilõivu summas 2000 krooni ja õigusabi kuludena tasutud tasu summas 2950 krooni.

2-08-71956

3

Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 2 000 krooni (24.10.2008, maksekorralduse nr 1675). Tulenevalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 24 439.38 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 25 000 kroonise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõivu 1500 krooni. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p 1, kuulub riigilõiv enamtasutud osas tagastamisele.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1500 krooni ja õigusabikulud 2950 krooni.

Meeli Kaur kohtunik