3-08-474/23 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-474 Haldusasi OÜ Rommerton kaebus Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 10.12.2007 maksuotsuse nr 12- 5/332 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Rommerton (registrikood 11132779), esindaja advokaat Indrek Västrik Vastustaja – Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus, esindajad Agris Peedu ja Marika Salmistu Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.05.2008 otsus Asja läbivaatamise kuupäev 01.12.2008

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 12.05.2008 kohtuotsus muutmata ja Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse (edaspidi: maksuhaldur) 10.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/332 määrati OÜ-le Rommerton täiendavalt käibemaksu 140 874 krooni. Maksuotsuse (lk 12-21) kohaselt on OÜ Rommerton ekslikult topelt arvestanud ning deklareerinud 2006. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu 6864 krooni ulatuses. Lisaks on OÜ Rommerton kasutanud OÜ Donjon nimel 01.12.2006 väljastatud arvet nr 011106 summas 286 740 (sealhulgas käibemaks 43 740) krooni oma tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks. Tegelikult tehinguid OÜ-ga Donjon ei toimunud nagu kinnitavad OÜ Donjon

3-08-474 2(6) seaduslikud esindajad ja muud asjaolud: OÜ Rommerton seaduslik esindaja on selle tehinguga seotud asjaoludest rääkides väga umbmäärane ja tehingu käigus pole koostatud soetatud auto varuosade üleandmise-vastuvõtu akti. Samuti on OÜ Rommerton arvestanud sisendkäibemaksu OÜ Haro Puit 29.12.2006 arve nr 216 alusel, kuigi selle arve alusel soetatud videokaamera komplekti ostis ise Saksamaalt. Tehingu vormistamist läbi OÜ Haro Puit arve summas 591 770 (sealhulgas käibemaks 90 270) krooni ulatuses kasutati selleks, et tekitada sisendkäibemaks, kuna põhivara soetamisel ühendusesiseselt riigilt oleks välistatud käibemaksu enammakse tekkimine.

2. 08.01.2008 esitas OÜ Rommerton maksuotsusele vaide osas, millega määrati tasumiseks käibemaks tehingutelt OÜ-ga Donjon ja OÜ-ga Haro Puit. 08.02.2008 Maksuja Tolliameti vaideotsusega jäeti vaie rahuldmata (tl 22-28).

3. 10.03.2008 esitas OÜ Rommerton kohtule kaebuse 10.12.2007 Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse maksuotsuse nr 12-5/332 tühistamiseks osas, millega määrati tasumiseks käibemaks tehingutelt OÜ-dega Donjon ja Haro Puit. Kaebuse põhjendused on järgmised:

1) OÜ-ga Donjon toimunud tehingute osas ei ole maksuhaldur põhjendanud kogutud tõenditega arvestamata jätmist. Maksuotsusest ei selgu, miks ei arvestatud OÜ Donjon seadusliku esindaja

P. Hansbergi maksumenetluses antud ütlusi, et osaühingu tegevust ei kontrollinud ütlusi andnud isik, vaid keegi kolmas isik. Kuna P. Hansberg ise tehinguid ei teinud, ei saa ta ka kinnitada tehingute mittetoimumist. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et OÜ Donjon tegevus on korraldatud puudulikult. Kauba eest tasuti pangaülekandega ning tehing kajastati OÜ Donjon käibedeklaratsioonis. Maksuhaldur ei vaidlusta arvel märgitud kaupade soetamist.

2) OÜ Rommerton ja OÜ Haro Puit vahel toimunud tehingu osas ei ole põhjendatud, miks ei arvestatud Saksamaalt saadetud kinnitust selle kohta, et kaamera müüdi ning võeti kaasa OÜ Haro Puit ülesandel A. Raudkivi ja J. Soosaare poolt. Samuti ei ole maksuotsuses arvestatud antud isikute ütlustega selle kohta, et kaamera ostmise ajal oli OÜ Haro Puit seaduslik esindaja

V. Svetš Saksamaal. Asjas puuduvad tõendid, et A. Raudkivi ja J. Soosaar viibisid Saksamaal kaamerat ostes kaebaja esindajatena või tema ülesandel. Mõlemad tehingu pooled kinnitavad tehingu toimumist, kaamera eest on tasutud pangaülekandega, müüja on kaamera ostu deklareerinud, tehing on kajastatud mõlema poole raamatupidamises. Vastuolud ütlustes näitavad üksnes seda, et antud isikud ei mäleta täpselt tehingu detaile.

4. Maksuhaldur kaebust ei tunnistanud.

1) OÜ Donjon juhatuse liikmed kinnitavad, et ei ole osaühingu nimel tehinguid teinud ega andnud selleks ka volitusi. P. Hansbergi kinnitusel on ta allkirjastanud 01.12.2006 arve, raha pangakontolt välja võtnud ning andnud selle kolmandale isikule. P. Hansbergi kinnitusel ei ole tema OÜ Donjon 2006. aasta detsembrikuu käibedeklaratsiooni esitanud ning ta esitas uue parandatud deklaratsiooni 20.04.2007. Samuti kinnitas P. Hansberg, et ei tunne K. Kirikali ja J. Soosaart. OÜ Donjon on mittetegutsev äriühing. Tõendamiskohustus on läinud üle maksukohustuslasele. Pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid tehingu toimumist. Kuna käsitletud arvel märgitud kauba tegelikku müüjat välja ei selgitatud, siis ei saa kauba müüjat pidada käibemaksukohustuslaseks.

2) Maksumenetluses isikute poolt antud seletuste võrdlemisel nähtub, et kaebaja ja OÜ Haro Puit vahel reaalset majandustehingut ei toimunud. Kaamera soetas kaebaja Saksamaalt, organiseerides tehingu vormistamise läbi OÜ Haro Puit selleks, et tekitada sisendkäibemaks. Kui tehingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, tuleb kohaldada

3-08-474 3(6) tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule sisule. Kuna kaamera ostis kaebaja, puudub tal õigus OÜ Haro Puit nimel väljastatud arvelt arvestada sisendkäibemaksu.

5. Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2008 otsusega rahuldati kaebus osas, millega oli määratud käibemaks tehingult OÜ-ga Haro Puit summas 90 270 krooni, ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja kasuks mõisteti välja menetluskulud 7 874,60 krooni. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (redaktsioon 01.06.2006-01.02.2007) § 5 lg 1 p 8 kohaselt oli kaebaja kohustatud tuvastama OÜ Donjon seadusliku esindaja isikusamasuse. Nii maksumenetluses kogutud tõendite kui ka kohtuistungil tunnistaja Kuldar Kirikali ütluse kohaselt ei tuvastanud ta isikut, kellega ta sõlmis vaidlusaluse tehingu ega ka isikut, kes tõi talle arve. Kuna kaebaja jättis täitmata isikusamasuse tuvastamise kohustuse, ei ole ta näidanud üles äris nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Käesoleval juhul kinnitavad OÜ Donjon juhatuse liikmete poolt maksumenetluses antud seletused (tl 46, 51-53) ning ajavahemiku 2006 detsembrist kuni 2007 detsembrini OÜ Donjon poolt 20.04.2007 esitatud käibedeklaratsioon (mille kohaselt äriühing ei ole müünud kaupu ja teenuseid, tl 37) maksuhalduri väiteid selle kohta, et OÜ Donjon ei olnud eelpool käsitletud arvel kajastatud kauba tegelik müüja. Kuna Piret Hansbergi 17.04.2007 seletust kinnitab tema poolt koostatud ja maksuhaldurile 20.04.2007 esitatud käibedeklaratsioon, tuleb asja lahendamisel lähtuda viidatud seletusest ning jätta tähelepanuta Piret Hansbergi poolt 21.02.2007 antud seletus (tl 47-49).

2) OÜ Haro Puit osas kinnitavad tehingupooled tehingu toimumist ja nii kauba kui ka raha üleandmist. Samuti on tehing kajastatud mõlema tehingupoole raamatupidamises. Maksuotsuse kohaselt esitas OÜ Haro Puit hilinenult käibedeklaratsiooni, kus on kajastatud ka vaidlusalune tehing kaebajaga. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaamera eest tasumine toimus 29.12.2006 panga kaudu. Viidatud faktilise asjaoluga on kohtu hinnangul kõrvaldatud maksuotsuses tuvastatud vastuolu kaamera eest tasumise asjaolude osas. Maksuotsuse väide selle kohta, et arved on kujunduslikult väga sarnased, ei ole maksukohustuse tekkimise asjaoluks ega lükka ümber tehingupoolte väiteid selle kohta, et arve koostas Valeri Svetš. Maksuhalduri päringule Saksamaa maksuhaldurilt saabunud vastuste kohaselt soetas vaidlusaluse kaamera Saksamaa äriühingult OÜ Haro Puit ning selle võtsid vastu OÜ Haro Puit ülesandel Jan Soosaar ja Anton Raudkivi (tl 15). Maksumenetluses ei tuvastatud, et kaebaja on vaidlusaluse kaamera Saksamaalt tellinud või pidanud läbirääkimisi tehasega kaamera soetamise osas. Maksumenetluses kogutud tõenditest ei tulene, et Jan Soosaar ja Anton Raudkivi käisid Saksamaal OÜ Rommerton esindajatena. Kogutud tõendite kohaselt oli kaamera puhul tegemist kaubaga, mille omaduste hindamiseks oli asjas osalenud isikute kinnitustel vaja eriteadmisi ning kaebaja väidetel olid taolised eriteadmised Anton Raudkivil. Asjaolu, et Jan Soosaar oli kaebaja töötaja, ei tõenda iseenesest seda, et kaamera ostis OÜ Rommerton. Seega pole kinnitust leidnud maksuotsuses tuvastatud asjaolud kaamerat vastuvõtnud ja ostnud isiku osas. Maksuotsuse faktiliste asjaolude kirjeldustes on vastuolud (tl 15-16). Kuna kogutud tõenditega ei leidnud kinnitust maksuhalduri väited selle kohta, et OÜ Rommerton soetas ja tõi Saksamaalt vaidlusaluse kaamera ning korraldas selle tehingu vormistamise läbi OÜ Haro Puit, tuleb kaebus selles osas rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-08-474 4(6)

6. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus kaebuse rahuldanud osas tühistada ja kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta. Samuti vaidlustab maksuhaldur kohtukulude väljamõistmise. Maksuhaldur põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

1) Kontrollimise hetkel ei olnud OÜ Haro Puit esitanud käibedeklaratsioone alates 2006. a. novembrist. Need esitati hilinemisega ja alles maksuhalduri helistamise peale. OÜ-s Haro Puit läbiviidud kontrolli tulemusena määrati 20.12.2007 maksuotsusega viimasele perioodi 2006 september kuni 2007 mai osas tasumiseks juurde käibemaksu. Maksuotsus on jõustunud. Kuldar Kirikali kohtuistungil antud ütlused erinevad maksumenetluses antud ütlustest ja pole usaldusväärsed. Valeri Svetši, Kuldar Kirikali, Jan Soosaare ja Anton Raudkivi ütlusi analüüsides saab teha järelduse, et OÜ Haro Puit ei tea kaameraga seotud tehingut. OÜ Haro Puit pangakontode väljavõtete kohaselt on kõik ülekantud rahasummad sealt koheselt sularahas välja võetud, muuhulgas ka V. Svetši poolt. Selline käitumine on omane varifirmale ja mitte tegelikku majandustegevust omavale ettevõttele.

J. Soosaar muutis oma seletust pärast seda, kui Saksamaalt saabus vastus selle kohta, et J. Soosaar oli isikuks, kes võttis vastu kaamera. V. Švets jäi kindlaks, et tema käis Saksamaal kaamerat ostmas koos ühe kaamera ostust huvitatud isikuga, samas väitis ta, et enne kaamera müümist ta J. Soosaart ei tundnud. Seega ei saanud J. Soosaar selleks isikuks olla. Kõiki väidetava tehinguga seotud isikute ütlusi kõrvutades saab teha järelduse, et kaamera osteti OÜ Rommerton poolt ja tehing vormistati OÜ-t Haro Puit kasutades üksnes selleks, et tekitada OÜ-l Rommerton käibemaksu enammakse. Ühendusesisesel käibel kehtib pöördmaksustamise põhimõte – põhivara ost deklareeritakse nii 18%-se käibe kui sisendkäibemaksu hulgas nii et lõpptulemus on null. MKS § 84 kohaselt kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule majanduslikule sisule.

2) Väljamõistetud esindaja kulude tasumine vastavalt sularahaarvele nr 806203 summas 2 360 krooni ei ole tõendatud. Sularahaarvele on advokaadibüroo raamatupidaja märkinud „tasutud sularahas“. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti, ei ole selline kinnitus piisav ning kohtule oleks tulnud esitada ka sularahakviitung. Lisaks on arvestades esitatud samasisulist vaiet esindustasu ülemäära suur ja võiks olla põhjendatud ca 50% ulatuses arvel nr 803201 märgitud summast.

7. OÜ Rommerton vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et kohtuotsus on õige. Tehing on dokumenteeritud mõlema tehingupoole raamatupidamises. K. Kirikali ütlused kohtuistungil on usaldusväärsed. Apellant ei ole välja toonud, milles seisneb nende vastuolu teiste tunnistajate ütlustega. Apellant on pööranud ülemäärast tähelepanu tunnistajate ütlustele seoses tehingu detailidega. Isikud ei pruukinud neid aga täpselt mäletada. Vastuolud tunnistajate ütlustes ei annaks alust järelduseks, et tehingu Saksamaal tegi kaebaja ise. Asjaolud, mis kinnitavad tegelikku tehingut OÜ-ga Haro Puit on kaalukamad. Tehingu on deklareerinud mõlemad tehingupooled vastavalt seaduse nõuetele ning kaamera eest on tasutud pangaülekandega.

Asjaolu, et OÜ Haro Puit arvelt on sularaha välja võetud, maksuotsuses ei kajastu ning sellele ei saa kohtumenetluses tugineda. Lisaks ei tõenda teise äriühingu poolt sularaha väljavõtmine, et tehingut ei toimunud. Kaebajal puudub igasugune seos väljavõetud sularahaga.

Esindaja kulud on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Sularahaarvele kantud kinnitus raha tasumise kohta on piisav tõend.

3-08-474 5(6) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. MKS § 84 sätestab, et kui maksukohustuslase tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Seega tuleb käesoleval juhul tuvastada, milline oli maksumaksja eesmärk tehingu tegemisel. Kui asjas kogutud tõendid annavad aluse järelduseks, et tehing tehti OÜ Haro Puit kaudu selleks, et maksude tasumisest kõrvale hoiduda, on maksuotsus õige.

9. Maksuhaldur märgib õigesti, et kaamera soetamisega seotud isikud on andnud erinevaid seletusi kaamera soetamise asjaolude kohta ning maksumenetluses ja kohtus muutnud oma ütlusi. J. Soosaar, A. Raudkivi ja V. Švets on erinevatel ajahetkedel andnud erinevaid seletusi Saksamaal käimise ning kaamera eest tasumise osas. Eeltoodu viib arvamusele, et kaamera soetamisega seotud isikud ei soovinud maksuhaldurile avaldada, kes konkreetselt Saksamaal kaamerat ostmas käisid ning kuidas kaamera OÜ-le Rommerton üle anti.

Ringkonnakohtu arvates ei ole see aga antud juhul piisav, et otsustada tehingu toimumise asjaolude üle. Soov varjata tehingu tegelikke asjaolusid võib viidata kaudselt sellele, et tehingu tegelik sisu ei olnud selline nagu dokumentidest nähtub. Samas ei saa välistada, et kõiki tehingu asjaolusid ei mäletata või püütakse teatud tehingu nüansse, mis võiksid paista maksuhalduri jaoks kahtlased, teadlikult varjata (näiteks asjaolu, et J. Soosaar käis Saksamaal kaamerat ostmas). Seepärast tuleb lisaks asjaosaliste seletustele koguda ja uurida ka teisi tõendeid, et luua tõepärane pilt tehingu toimumise ajahetkest ja tuvastada tehingupoolte tegelik tahe.

10. J. Soosaar, kes on kaebaja äriühingus projektijuht ning K. Kirikal, kes äriühingut esindab, seletasid, et kaamera soetati koostööks (telesaadete tegemine) OÜ-ga Kelenas. OÜ Kelenas rendib käesoleval ajal kaamerat ning kaamera olemasolu rentniku juures on maksuhaldur vaatluse käigus tuvastanud. J. Soosaar ja kaamera järel käinud A. Raudkivi on tegelikult OÜ Kelenas juhatuse liikmed ning J. Soosaare seletuse kohaselt oli OÜ Kelenas isikuks, kes tegelikult kaamerat kasutama pidi hakkama, kuid kellel puudus raha kaamera ostuks. J. Soosaar on kaamera ostmist OÜ Haro Puit kaudu selgitanud sellega, et OÜ-l Rommerton ei olnud enne detsembrit 2006 kaamera ostuks raha ning seetõttu kasutati kaamera ostmisel V. Švetsi, kelle firmal oli vajaminev raha olemas (toimiku lk 69). Kaamera osteti OÜ-lt Haro Puit välja kui OÜ Rommerton raha sai.

11. Maksuhaldur ei ole sellist võimalust, et OÜ Haro Puit kasutamise tingis kaamerat osta soovinud isikutel vajaminevate rahaliste vahendite puudumine, üldse kontrollinud. Tegemist on usutava põhjendusega, mida teised asjas kogutud tõendid ei kummuta – Saksamaa maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt on kaamera eest maksnud OÜ Haro Puit ning kaamera võeti viimase ülesandel Saksamaalt kaasa J. Soosaare ja A. Raudkivi poolt. Asjaolu, et J. Soosaar on ka OÜ Rommerton töötaja, ei välista tema tegutsemist OÜ Haro Puit volitusel. OÜ Haro Puit poolt käibedeklaratsioonide hilinemisega esitamine ei viita kaebaja tahtlusele maksude tasumisest kõrvale hoida.

12. Maksuhaldur ei ole ka ise olnud vaidlusaluse tehingu tõlgendamisel järjepidev. Nagu apellatsioonkaebuses märgitud, kontrolliti OÜ Haro Puit maksude tasumise õigsust ning talle määrati 27.12.2007 maksuotsusega (seega käesolevas asjas tehtust hilisema maksuotsusega) tasumiseks täiendav käibemaks. MKS § 103 näeb ette teineteist välistavate maksuotsuste kehtima jäämise keelu. Teineteist välistavate maksuotsustega on MKS § 103 lg 2 kohaselt tegemist ka siis, kui sama maksusumma määratakse korduvana mitmele isikule. Kuna OÜ Haro Puit esitas maksuhalduri kinnitusel käibedeklaratsioonid, kus kaebajaga tehtud tehing oli

3-08-474 6(6) kajastatud, hõlmas maksuotsusega määratud summa ilmselt käibemaksu ka kaamera müügitehingu pealt. Ringkonnakohus on oma varasemates lahendites (3-06-1199 p 13 ja 3-03-30 p 7) asunud seisukohale, et MKS § 103 lg 1 p 3 ei anna alust õiguspärase maksuotsuse tühistamiseks ning korduva maksusumma määramise otsuse saanud isikul on õigus taotleda selle muutmist maksuhaldurilt. Käesoleva asja asjaolud on aga teistsugused. OÜ-le Haro Puit on maks määratud hilisema maksuotsusega, seega pidi maksuhaldur korduva maksuotsuse tegemise ajal olema paremini informeeritud maksustamise asjaoludest. Maksuotsuse kohaselt on OÜ-l Haro Puit käibemaksu ettemaks summas 297 191 krooni ning ta on V. Švetsi avalduse alusel kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 17.05.2007 ilma ettemaksu tagasi küsimata. Seega võib OÜ-le Haro Puit juurdemääratud käibemaks olla juba ettemaksu arvel tasutud. Olulisim maksuotsuse tühistamisel on aga maksuotsuse ebapiisav põhjendamine. Kaebaja poolt tehingu tegemine OÜ-ga Haro Puit üksnes maksude tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgil pole tõendatud.

13. Ringkonnakohus ei nõustu maksuhalduriga, et kaebaja poolt esindaja tasu kandmine pole tõendatud. Sularahaarvele kantud raamatupidaja kinnitus, et arve on selle esitamisel sularahas tasutud, tõendab usutavalt, et raha on laekunud advokaadibüroo arvele. Ringkonnakohtu seisukoht ei lähe vastuollu kohtupraktikaga menetluskulude tasumise tõendatuse küsimuses. Riigikohus on 30. septembri 2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-52-08 viidetega oma varasematele lahenditele (Riigikohtu 12.10.2006 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-48-06, p 17, 20.12.2000 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-55-00, p 3; 25.03. 2008 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-5-08, p 18) leidnud, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud ning ainuüksi advokaadi kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja õigusabikulusid tuleb vähendada põhjusel, et kaebuses tooduga analoogilised väited esitati juba vaidemenetluses. HMS ei näe ette vaidemenetluses esindaja kulude hüvitamist. Riigikohus on 30. novembri 2005 määruses nr 3-3-1-70-05 leidnud, et protsessiosalise esindaja osalemine kohtueelses menetluses ei ole üldjuhul asjaoluks, mis mõjutaks kohtukulude väljamõistmist, sest neil asjaoludel õigusabikulude väljamõistmata jätmine viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni, kus kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebuse esitaja kanda. Käesoleval juhul ei ole õigusabikulud ülemäärased.

Eelnevast tulenevalt jääb maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldamata. Taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks apellatsiooniastmes pooled ei esitanud.

Kohtunikud

Ivo Pilving

Silvia Truman

Viive Ligi

Otsus on parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2008 määrusega. RESOLUTSIOON

Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2008 otsuse sissejuhatuses ja resolutsioonis ning asendada kuupäev „12.05.2008“ kuupäevaga „30.06.2008“.