2-08-51384/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr: 2-08-51384

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ele Liiv

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

16.12.2008.a, Tallinn aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-08-51384

Tsiviilasi AS Balti Investeeringute Grupi Pank hagi AB ja GL vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.

Hagihind

94 500 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad AS Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank hageja esindaja Terje Tuuga;

kostjad: AB (isikukood xxx elukoht xxx); GL (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESULUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjatelt AB ja GL solidaarselt AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank kasuks võlgnevus kokku 111 758,14 krooni. 3. Välja mõista kostjatelt ABilt ja GLilt solidaarselt AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank kasuks alates 28.07.2008.a kuni tagastamata krediidisumma, s.o 78 000 krooni, täieliku tasumiseni viivis 52,95% tagastamata krediidisummalt aastas. 4. Välja mõista kostjatelt ABilt ja GLilt solidaarselt AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank kasuks menetluskulu summas 5 040 krooni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415).

Hageja nõue Kohtule 28.07.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt võlgnevuse kokku 111 758,14 krooni.

Hageja ja kostja AB sõlmisid 06.12.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0601161/26kp. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale krediiti 78 000 krooni. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 52,95% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest tasuma intressi summas 62 463,04 krooni.

Hageja sõlmis 06.12.2006.a GLiga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja

ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingutest ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas

Tsiviilasi nr: 2-08-51384

2 (3) tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 218 463,04 krooni ning käenduse tähtajaks 01.07.2010.a.

Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja esitas kostjatele meeldetuletuskirjad ja lepingu ülesütlemishoiatused. Kostjad antud kirjadele kohustuste nõuetekohase täitmisega ei reageerinud. Leping lõppes 10.06.2008.a, kuid kuna kostjad ei olnud selleks ajaks likvideerinud oma lepingust tulenevat võlgnevust, nõudis hageja 26.06.2008.a põhivõlgnikule ja kostjale saadetud nõudekirjadest kostjatelt 108 095,45 krooni, millest

78 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 785 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

15 600 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 1 810,45 krooni viivis.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 111 758,14 krooni, millest 78 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 785 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 473,14 krooni viivis, 15

600 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja alates 28.07.2008.a kuni tagastamata krediidisumma, s.o 78 000 krooni, täieliku tasumiseni viivis 52,95% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 5 040 krooni.

Kohtu põhjendused Kostjatele on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Kostja ABs on menetlusdokumendid saanud kätte isiklikult allkirja vastu 23.09.2008.a ja GL 27.08.2008.a. Kirjaliku

vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostjad kohtule kirjalikku vastust

nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p

1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 158 lg 1, § 161 lg 2, § 402 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg

1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 111 758,14 krooni, sh põhivõlgnevus 78 000 krooni, intress 11 785 krooni, viivis 5 473,14 krooni, leppetrahv 15 600 krooni, võla sissenõudmise kulu 900 krooni ja 28.07.2008.a kuni tagastamata krediidisumma, s.o 78 000 krooni, täieliku tasumiseni viivis 52,95% tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab

Tsiviilasi nr: 2-08-51384

3 (3) kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 5 040 krooni (t lk 19), millest 40 krooni moodustab

riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ning 5 000 krooni menetluse alustamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv.

Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine solidaarselt kostjatelt hageja kasuks on põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 5 040 krooni.

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale

määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi

vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ele Liiv Kohtunik