2-08-2720/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-2720

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2008. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-2720

Tsiviilasi

Raul Heno hagi Nemm Auto OÜ vastu 90 894 krooni

väljamõistmiseks

Hagihind

90 894 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja Raul Heno

• hageja lepinguline esindaja Kaido Floren

• kostja Nemm Auto OÜ (registrikood 10738149; asukoht

Haava küla Tartu vald, 60501 Tartu maakond); seaduslik

esindaja juhatuse liige Neeme Pastik;

• kostja lepinguline esindaja Helena Purga

Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2008. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Raul Heno hagi Nemm Auto OÜ vastu 90 894 krooni väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista Nemm Auto OÜ-lt 81 537 (kaheksakümmend üks tuhat viissada

kolmkümmend seitse) krooni Raul Heno kasuks.

Otsus saata pooltele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 90 % ulatuses Nemm Auto OÜ ja 10 % ulatuses Raul Heno kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE (tl 4-7)

Raul Heno (hageja) esitas 22.01.2008. a Tartu Maakohtusse hagiavalduse Nemm Auto OÜ (kostja)

vastu varjatud puudusega müüdud sõiduauto mootori remondikulude hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja AS Hansa Liising Eesti 25.05.2007. a müügilepingu,

mille alusel AS Hansa Liising Eesti ostis kokkuleppel hagejaga kostjalt sõiduauto Audi A 6. Samal

kuupäeval anti üleandmise-vastuvõtu aktiga sõiduauto hagejale üle. Kuna auto ostmise päeval ei

olnud võimalik Tartus selle tehnilist seisukorda kontrollida, viis hageja müügijärgse kontrolli läbi

Tallinnas kaks nädalat hiljem. Autole tehti tehniline kontroll ja vajalik pisiremont. Hageja kasutas

autot heaperemehelikult, käies autoga hoolduses, remonditöökojas ja autopesulas. Autol oli

täiskasko kindlustus ja kindlustusterritooriumiks oli ainult Eesti Vabariik. Autot hoiti hageja

elukohajärgse korterelamu esisel lahtisel parkimisplatsil. Viimati käis hageja hoolduses

09.10.2007. a, et lasta auto talveks ette valmistada – autol vahetati jahutusvedelik ja paigaldati

esimesed porikummid. Hageja sai autot kasutada neli kuud.

10.10.2007. a pesi hageja autot AS Eesti Statoil autopesulas. Peale pesulast väljasõitu auto mootor

seiskus ega käivitunud enam. Auto toimetati OÜ Reval Auto teenindusse, kust 11.10.2007. a

teavitati hagejat telefoni teel, et sõiduauto mootor on kasutuskõlbmatu, kuna vesi on tunginud

mootorisse ja seda suuresti kahjustanud. Hageja tellitud ekspertiisi käigus selgus, et vesi ei

voolanud aknavannist ära, kuna äravoolu kummilutid olid ummistunud okaspuu okaste poolt ning

seetõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu

mootorisse. Hiljem selgus, et ummistuse põhjustanud okaste päritolu on iseloomulik

Vahemeremaadele.

16.11.2007. a esitas hageja kostjale nõude varjatud puudusega müüdud sõiduauto Audi A 6 mootori

parandamiseks või asendamiseks. Kostjalt saadud vastusest selgus, et kostja ei tunnista varjatud

puudust, oletades hoopis, et hageja ise on põhjustanud mootori kahjustumise. Kuna uue mootori ost

ja remondikulud pidid kujunema suureks, võttis hageja koos abikaasaga pangast reservlaenu. Uue

mootori ostmiseks võitis hageja kõigepealt 25.11.2007. a eBay interneti oksjoni ja viis päeva hiljem

sooritas saadud laenurahaga välismakse Saksamaa firmale Kfz-Teile Köllnick. 27.12.2007. a

lõpetati OÜ Reval Auto teeninduses mootorivahetus, mille kohta esitatud arve maksis hageja

reservlaenuga.

Hageja lootis autot ostes, et selle tehniline seisund ostmise hetkel vastab sarnaste kasutatud

sõiduautode kvaliteedile. Kostja esitatud hooldusraamatu järgselt oli sõiduautole tehtud

korrapäraselt hooldust Itaalia Audi esinduses. Sellest tulenevalt ei võinud hageja arvata, et temale

müüakse varjatud puudusega sõiduauto. Kuna auto lepingutingimustele mittevastavus sarnaste

kasutatud autode puhul, mis on käinud korralises hoolduses, ilmnes vähem kui kuue kuu jooksul

pärast auto ostmist, oli selline puudus olemas juba auto ostmise ajal. Kuivõrd kostja keeldus

täitmast hageja nõuet mootori parandamiseks, parandas hageja oma kuludega auto mootori ise.

Hageja nõuab kostjalt varjatud puudusega müüdud sõiduauto mootori remondikulude hüvitamist

summas 90 894 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 76-79)

Kostja ei nõustu esitatud hagiga, leides, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Vastuse kohaselt

kinnitavad hageja esitatud tõendid vaid ummistuse tekkimist, mitte asjaolu, mis ummistuse

põhjustas. Kuna sõidukeid kasutatakse välitingimustes, võib nii sõiduki kapoti alla kui ka teatud

detailidesse sattuda mustust, okkaid, lehti vms. Hageja oli teadlik, et tegemist on kasutatud autoga,

mistõttu on üsna mõistlik eeldada, et mõningane praht on kapoti alla sattunud, mis aga ei luba

üheselt väita, et tegemist on varjatud puudusega. Kui lähtuda hageja seisukohast, siis võiks auto

mootor seiskuda ka tugeva vihmasaju korral, kui vesi satub aknavanni ja võimaliku ummistuse tõttu

mootori silindrisse. Kostja leiab, et olukord, millele tugineb hageja, saaks suure tõenäosusega

tekkida vaid juhul, kui mootorile tehakse oskamatut survepesu, mitte aga sõidukile tehtavast

tavalisest välipesust. Kui rikkumise põhjustab võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või

sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab, ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele

võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid.

Meelevaldne on ka hageja väide nagu oleks okkad ja muu praht kogunenud pikema aja jooksul.

Hagejale müüdud sõiduki hooldusraamatu järgselt oli müüdud sõidukile tehtud hooldust Itaalia Audi

esinduses. Väidetavalt kontrollitakse vee äravooluluttide seisundit korralise hoolduse käigus. Hageja

on ise märkinud, et viis 09.10.2007. a auto hooldusesse, et valmistada seda ette talveks. Seega võib

eeldada, et hageja kasutuses olevale sõidukile tehtigi korraline hooldus, mistõttu tekib kostjas

küsimus, kuidas siis teenindus korralise hoolduse käigus ei tuvastanud midagi vee äravooluluttide

seisundi osas. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et on asjakohatu hageja väide osundatud puuduse

olemasolu kohta juba lepingu sõlmimise ajal.

AS Eesti Statoili arved ja kviitung hõbepesu kohta ei tõenda asjaolu, et pesulas käidi just

vaidlusaluse sõidukiga. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas on hageja arvestanud mootori vahetuse

maksumuseks 26 540 krooni, kui arve nr 61658 kohaselt on mootori vahetuse maksumuseks

11 714,76 krooni.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja hageja menetluskulud tema enda kanda.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 84)

Hageja pesi 10.10.2007. a autot AS Eesti Statoil automaatpesulas, kus toimub ainult auto väline

pesu.

Takistuse

tõttu

vee

äravoolusüsteemis

tungis

vesi

mootorisse,

muutes

selle

kasutuskõlbmatuks. Kuna korralist hooldust tehakse sõiduautole Audi A 6 15 000 km täitumisel ja

09.10.2007. a oli auto läbinud 11 000 km, siis korralist hooldust veel vaja teha ei olnud. Hoolduses

vahetati Itaalia jahutusvedelik külmakindlama vastu ja paigaldati porikummid. 09.10.2007. a vee

äravoolulutte ei kontrollitud. AS Eesti Statoil arvete tõendusmaterjalina kasutamise kohta märgib

hageja, et kõik arved on vormistatud tema nimele, olles seega seotud hageja sõiduautoga, oli siis

tegu auto pesemise või tankimisega. Mootorivahetuse kohta esitatud arve sisaldab nii aja- kui

materjalikulu. Kalkulatsioonis esitatud summa erineb arvel äratoodud summast, kuna hageja jättis

välja tagumiste porikummide ostu ja paigalduse hinnad summas 2 410 krooni koos käibemaksuga,

sest nimetatud kuluartiklid ei ole otseselt seotud mootori vahetuse või sellele veekahjustuse tõttu

tekkinud vigastuste kõrvaldamisega. Hageja lisab, et temale müüdud sõiduauto müügikuulutuses

kostja kodulehel lubas kostja lisaks makse- ja vahetusvõimalusele ka garantiid, millest nüüd iga

hinna eest soovitakse kõrvale hoida. Hageja leiab, et temapoolne 4-kuuline auto kasutamine ei

saanud mitte kuidagi viia selleni, et vee äravoolulutid aknavannis ummistuvad sedavõrd, et vesi ei

jõua sealt tühjeneda isegi ööpäeva jooksul. Aknavann pidi olema täitunud juba auto ostmise ajal

okastest ja muust prahist, mis vajusid koos veevooluga äravooluluttidesse ja täitsid selle kuni

ummistuseni. Kuna on tõendatud okaste mittekohalik päritolu, siis mingit vastuolu puuduse

olemusega hageja siin ei leia.

KOHTUISTUNG (tl 126-127, 155-157)

Hageja lepingulise esindaja, Kaido Floren’i, selgituse kohaselt reklaamis kostja müüdavat autot kui

garantiilist autot. Garantii tingimus on vaid täiendav nõude alus, näidates oferdi sisu, kuid hagi ei

põhine ainult garantiil. Asi peab vastama lepingutingimustele, kuid hagejale müüdud autol oli

varjatud puudus, mistõttu auto ei vastanud lepingutingimustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 217

lõike 2 punkti 6 kohaselt. Antud juhul kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul

VÕS § 218 lõike 2 alusel. Igasuguseid hooldustoiminguid tehakse teatud aja tagant. Hageja pesi ka

enne oma autot. Seda enam ei saanud sinna mustust koguneda. Auto Eestist väljas ei käinud.

Puudus ei saanud tekkida Eestis, algpõhjus on Itaalias. Järelikult ei tehtud Itaalias hooldust

korralikult. Kohtule esitatud kalkulatsioonist tuleb mootori remondiga seotud kuludest maha võtta

1 357 krooni. 74 917 krooni on see summa, millele lisanduvad postikulu, laenu intress, eksperdi

arve ja advokaadi arve. Hageja lasi mootori ise korda teha ja tal on õigus see raha tagasi saada.

Hageja nõue kokku on 89 537 krooni.

Hageja, Raul Heno, selgituse kohaselt oli müügikuulutuses lubatud garantii üks põhjus, miks ta

selle auto ostis. Hageja maksis auto eest ligi 220 000 krooni. Kindlustus antud vaidluses hagejat ei

aita. Vana mootoriga sõitis hageja 8000 km ja uuega on sõitnud 2000 km. Spidomeetri näit on

134000 km, ostmisel oli 121000 km. Läbisõitu kontrolliti VIN koodiga. Vana mootori müüs hageja

ära 8 000 krooni eest. Auto on liisingfirmalt välja ostetud. Porikummide vahetuse tellis hageja ise,

samuti tuleb roolivarraste maksumus arvest maha võtta.

Kostja lepingulise esindaja, Helena Purga, selgituse kohaselt tunnistab kostja asjaolu, et pakkus

välja garantiivõimaluse, kuigi lepingus ei ole garantiist ühtki sõna. Samas on ka maksimaalne

garantii tähtaeg 30 päeva möödunud ning hageja tuginemine antud faktile asjakohatu. Kostja

oskamatule survepesu väitele enam ei tugine. Tegemist oli kasutatud autoga. Kostjal ei olnud autot

müües põhjust kahelda, et Itaalias ei tehtud hooldust põhjalikult. Kostja usaldas Itaalia

autoteenindust ega olnud teadlik varjatud puudusest. Selline puudus ei ilmne välisel vaatlusel.

Kostja ei saa teostada autodele sellist põhjalikku vaatlust, et auto võetakse osadeks lahti, sellist asja

on ebamõistlik eeldada. Kui varjatud puudus oleks olemas olnud, siis oleks ta pidanud kohe peale

esimest pesu ilmnema, aga ilmnes peale viiendat pesu. Tegemist oli nii okaspuu okaste kui ka muu

prahiga, mis põhjustasid ummistuse. Seda, millal praht kogunes, ei ole võimalik kindlaks teha. See

võis koguneda ka viimase kasutuskuu jooksul. Hageja on väitnud, et kummiluttide olukorda

kontrollitakse kord aastas. Kuna hooldusraamat on korrektne, siis võib eeldada, et hooldust on

tehtud ning et kummilutid vaadati üle Itaalia autoesinduses. Kostja leiab, et mootori remondi

maksumuseks ei ole 76 274 krooni, vaid 74 917 krooni, sest 1 357 krooni võrra kuuluks nõue

vähendamisele. Samuti on küsimus 8 000 kroonis, mis hageja on saanud mootori müügist.

Kokkuvõttes leiab kostja, et tõendatud ei ole asjaolu, et müüdud auto ei vastanud

lepingutingimustele, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja seadusliku esindaja, Neeme Pastik’u, selgituse kohaselt on ta tegelenud autode müügiga

15 aastat. Kuigi müügikuulutuses oli garantii kirjas, ei olnud seal märgitud garantii pikkust. Kui

auto on väga heas korras, lisatakse märkusena garantii. Kui ostja nõuab, pannakse see ka lepingusse

kirja. Hageja arvas aga, et garantii on automaatselt. Garantii pikkus on 7-8 päeva kuni kuu. Kui

autot müüdi, pesti see enne survepesuriga puhtaks. Kui ummistus oleks kohe juhtunud, oleks kõik

arusaadav, aga autot kasutati neli ja pool kuud. Kostja leiab, et ummistus ei saanud tekkida ainult

Itaaliast kaasatulnud okaste tõttu. Lisaks kuuseokastele oli seal muud prügi ja prahti, mis võis olla

tekkinud auto kasutusajal hageja poolt. Kui inimene ise paneb tahtlikult või tahtmatult prügi sisse,

siis selle eest müüja ei vastuta. Kui asi juhtus, helistas hageja ja palus abi uue mootori leidmisel ega

süüdistanud kostjat. Hiljem aga algas kostja süüdistamine. Kostja ei ole nõus hagejale midagi

maksma.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Asjas ei ole vaidlust selles, et pooled ja AS Hansa Liising Eesti sõlmisid 25.05.2007. a

müügilepingu nr 0164508L-OM (tl 8-9), mille alusel AS Hansa Liising Eesti ostis kokkuleppel

hagejaga kostjalt sõiduauto Audi A 6. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja tegutses autot

müües oma majandustegevuse raames ja et hageja oli järelmaksuga müügilepingut sõlmides

tarbijaks VÕS § 34 mõttes. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et 25.05.2007. a sõlmitud

müügilepingu näol on tegemist tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lõike 4 tähenduses, milleks

seadus loeb kõik vallasasja müügilepingud, mis sõlmitakse majandus- või kutsetegevuses tegutseva

müüja ja tarbijast ostja vahel.

3. Hageja on esitanud kohtule tarbijamüügilepingu alusel ostjale üleantud lepingutingimustele

mittevastava asja parandamisest tekkinud kulude hüvitamise nõude. Hageja nõude rahuldamise

eeldusteks on müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus ja müüja vastutus selle eest.

4. VÕS § 217 lõike 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja

juurde kuuluvad dokumendid. Seega asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad müüdud asja

kasutusväärtust. Tarbijalemüügi puhul on VÕS § 217 lõikes 1 sätestatu tarbijast ostja kasuks

imperatiivne (VÕS § 237 lõige 1). VÕS § 217 lõike 2 punkti 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase

kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja

poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või

etikettidel.

Nii hagejale kui kostjale oli müügilepingut sõlmides teada, et tegemist on kasutatud sõiduautoga,

mis on toodud Itaaliast. Asja materjalidest (tl 8, 10, 11, 86) nähtub, et Audi A 6 Avant (reg

nr 952 TGT) ehitusaasta on 2002. Kostja seadusliku esindaja väitel (tl 155 pöördel) hindas tema

15 aastat autode müügiga tegelenud isikuna sõiduki väga heas seisukorras olevaks, sest vaid sellisel

juhul

lisatakse

müügikuulutusele

märkusena

juurde

garantii.

Vaidlusaluse

sõiduauto

müügikuulutusele on tehtud märge garantii kohta (tl 86). Lubatud garantiist tekkis hagejal

põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Mõlemad pooled lähtusid lepingut sõlmides

asjaolust, et sõiduautole oli kuus kuud tagasi tehtud hooldus Itaalias Audi esinduses (tl 124).

Kuigi tarbijast ostjal ei ole asja ülevaatamise kohustust, lasi hageja 11.06.2007. a teha autole

müügijärgse kontrolli ja vajaliku pisiremondi (tl 17). Samas oli asja ülevaatamise kohustus kostjal

sõiduauto Itaaliast ostmisel, sest siis oli kostja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehti

kostja majandustegevuse raames. Ülevaatuse läbiviimisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust.

Samas tuleb ülevaatusel eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi varjatud

puudustest. 02.11.2007. a antud eksperdi arvamuse nr 07/147 (tl 22-23, 24-41) kohaselt oli vee

äravool aknavannist takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide

ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad. Kohus leiab, et

tegemist on puudusega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (varjatud

puudusega). Kohus on seisukohal, et lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul

jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei

esine. Kuna äravoolu trapi ja kummiluttide ummistuse tõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis

mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu automootori silindrisse, pidas ekspert mootori

seiskumise põhjuseks hüdraulilist lööki, mille tekitas vee sattumine mootori silindrisse. Audi

ametliku maaletooja OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme Villu Vackermann’i vastusest hageja

29.11.2007. a järelepärimisele nähtub (tl 59), et neil puudub informatsioon analoogsete juhtumite

kohta. Kostja ei ole tõendanud, et mootor muutus kasutuskõlbmatuks hagejast tulenevate asjaolude

tõttu.

Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto Audi A 6

ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lõike 2 puntki 6 tähenduses.

5. Kostja vastutust lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel hagejale tuleb hinnata VÕS

§ 218 lõike 1 teise lause alusel, mille kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Asja üleandmise all tuleb

mõista asja (otsese) valduse ostjale üleminekut. Eseme üleandmise-vastuvõtu akti (tl 10) kohaselt

anti sõiduauto Audi A 6 hagejale üle 25.05.2007. a. VÕS § 218 lõige 2 sätestab, et tarbijalemüügi

puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul

asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale

üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal,

kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus

ilmnes 10.10.2007. a, seega kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada

lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja jaatada müüja vastutust asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohus leiab, et antud vaidluses ei ole selline eeldus

vastuolus asja või puuduse olemusega.

Kohus märgib, et müüdud asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel

avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem

avaldunud

lepingutingimustele

mittevastavuse

põhjustanud

asjaolu.

Lepingutingimustele

mittevastavuse põhjustas aknavannist takistatud vee äravool trapi ja kummiluttide ummistuse tõttu.

Ekspertarvamuse kohaselt (tl 64) olid ummistajateks nii Himaalaja seedri kui merimänni okkad.

Mõlemad ei kasva Eestis vabas õhus. Merimänd kasvab looduslikult Vahemeremaades (kesk- ja

lääneosas) ning Himaalaja seedrit kasvatatakse Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa parkides.

Müüja vastutus ei ole lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral absoluutne. Müüja ei

vastuta vastavalt VÕS § 218 lõikele 4 selliste müüdud asjal esinevate puuduste eest, millest ostja

lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Müüja vabaneb osaliselt vastutusest juhul, kui ostja ei

teata lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisest õigeaegselt (VÕS § 220 lõige 3). Samuti ei

vastuta müüja selliste, iseenesest juba müüdud asja üleandmise hetkel eksisteerinud (varjatud)

puuduste eest, mis ilmnevad alles pärast kahe aasta möödumist asja ostjale üleandmisest (VÕS

§ 218 lõige 2 esimene lause). Kuna tarbijale müügilepingu puhul välistab VÕS § 237 üldjuhul

igasuguse müüja seaduses sätestatud vastutust piirava kokkuleppe kehtivuse ja kohus ei ole

tuvastanud eelpool nimetatud erandite esinemist müüja suhtes sätestatud vastutusstandardist,

vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lõike 2 alusel.

6. Olles tuvastanud, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele ja et müüja selle eest ka

vastutab, on täidetud üldised eeldused müüja vastu õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Ostja

peamiseks õiguskaitsevahendiks müüjapoolse mittenõuetekohase täitmise puhul on lepingu täitmise

nõue. Vastavalt VÕS §-le 222 saab ostja lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda

lepingutingimustele mittevastava asja parandamist või asendamist. Asja materjalidest nähtuvalt

(tl 47-49) nõudis hageja 16.11.2007. a, et kostja parandaks või asendaks temale müüdud Audi A 6

mootori, mida müüja ei teinud, leides 26.11.2007. a vastuses nõudele (tl 53-54), et müüja ei ole

müügilepingu tingimusi rikkunud, mistõttu pole õigustatud ostja nõue asja parandamiseks või

asendamiseks.

VÕS § 222 lõike 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 222 lõikest 4 kannab müüja asja

parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja

materjalikulud. Hageja tellis Saksamaalt uue mootori ja lasi auto korda teha OÜ Reval Auto

Tallinna esinduses. Kohtule esitatud kulude kalkulatsioonist (tl 68) nähtuvalt kandis hageja seoses

mootori purunemisega erinevaid kulusid kogusummas 90 894 krooni. Kohtuistungil vaidlustas

kostja esitatud kalkulatsioonist vaid mootori remondiga seotud kuludest mootori vahetuse

maksumuse, leides, et nimetatud summast kuulub mahaarvamisele 1 357 krooni, kuna nimetatud

kulu ei ole seotud mootori remondiga. Hageja nõustus kostja sellekohase vastuväitega. Samas juhtis

kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on kasutuskõlbmatu mootori müünud ning saanud selle

eest 8 000 krooni. VÕS § 222 lõike 3 kohaselt kui müüja asendab puudusega asja

lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul

kohaldatakse VÕS §-des 189-191 sätestatut. Kuivõrd hageja on kasutuskõlbmatu mootori, millele

kostjal oleks õigus VÕS § 222 lõike 3 kohaselt, võõrandanud, tuleb kostjalt hageja kasuks

väljamõistetavat summat vähendada 8 000 krooni võrra VÕS § 189 lõike 2 punkti 2 alusel.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 81 537 krooni

(90 894 – 1 357 – 8 000).

7. TsMS § 402 lõike 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega,

milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes

võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud

tõenditele. Kuivõrd hageja tegi esmakordselt viite VÕS §-le 113 (viivise nõue rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral) kohtuvaidlustes, jätab kohus hageja viivise nõude tähelepanuta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt,

aga tunduvalt üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 81 537 / 90 894 x 100 = 90 % ulatuses kostja ning 10 % ulatuses

hageja kanda.

Kohtunik