2-08-29343/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-29343

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-29343 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi O T vastu võla ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja • Elisa Eesti AS (asukoht Vilmsi 47, Tallinn 10126, registrikood 10178070), esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst. 5, Tallinn 10143) Kostja:

• O T ( )

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista O T´ilt Elisa Eesti AS kasuks 3 120,00 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni ja viivitusintress summas 3 119,00 (kolm tuhat ükssada üheksateist) krooni.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-08-29343

2 09.07.2008.a. esitas Elisa Eesti AS maakohtule hagi O T vastu võla ja viivise nõudes. 1. Nõude aluseks olevad asjaolud 1.2. Hageja ja kostja allkirjastasid 12.11.2002.a. Lepingu nr 1045847 lisa (Lisa 1), mille alusel müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 5210. Kostja kohustus 8 kuu jooksul mobiiltelefoni eest tasuma igakuiseid osamakseid alates 18.12.2002.a., summas 390,00 krooni. Tulenevalt lepingu lisast on hagejal õigus lepingu peatamisel või lõpetamisel maksegraafikus sätestatud järelmaksete tasumise perioodi vältel nõuda kostjalt korraga kogu antud hetkeks mobiiltelefoni eest maksmata järelmaksu summa. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata osamaksed summas 3 120,00 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni. Hageja nõuab kohustuse täitmist. 2. Nõude õiguslik põhjendus 2.1. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2-le on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. 2.2. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest, leppisid hageja ning kostja Lepingust lähtuvalt kokku viivises määraga 0,5% päevas, so 180% aastas, tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Seisuga 19.07.2003.a- 07.07.2008.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 27892,80 krooni (Viivisearvestus: 0,15% x 566 päeva x 4344,38 krooni/100 = 3688,38). Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivitusintresse põhinõudest väiksemas ulatuses s.o 3 119,00 (kolm tuhat ükssada üheksateist) krooni. 2.3. Kohtuvälist kokkulepet ei ole hagejal õnnestunud kostjaga saavutada. 2.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p. 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. 2.5. Lindorff Eesti AS on 08.07.2008 tasunud riigilõivu summas 250 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks Elisa Eesti AS VS O T . Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes: VÕS §§ 5, 8 lg 2, 76 lg 1,100, 101 lg 1 p 1 ja 6,108 lg 1, 113 lg 1, 208 lg 1; TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1,11 lg 1, 79 lg 1,124 lg 1,133 lg 1 ja 2,138 lg 1 ja 2, 362 lg 1,363 palub hageja: 1. mõista kostjalt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja võlanõue summas 3 120,00 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni; 2. mõista kostjalt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivitusintress summas 3 119,00 (kolm tuhat ükssada üheksateist) krooni.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 11-13, 15/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

2-08-29343

3

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 18.07.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 11-13/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 22.07.2008.a. /t.l. 15/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Menetluskulud Hageja pole menetluskulude nõuet kohtule esitanud. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlus- osaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder kohtunik