2-05-242/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

15. detsember 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-05-242 (kuni 01.01.2006 nr 2-63/05) Tsiviilasi V K hagi G K vastu abielu lahutamise nõudes, G K vastuhagi V K vastu elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis kostja V K (isikukood xxx, elukoht xxx) V K lepinguline esindaja E K

Kostja/vastuhagis hageja G K (isikukood xxx, elukoht xxx) G K esindaja riigi õigusabi korras J J Asja läbivaatamise kuupäev

25.11. 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja/vastuhagis kostja V K V K esindaja E K Kostja/vastuhagis hageja G K G K esindaja J J

RESOLUTSIOON

Rahuldada V K hagi G K vastu abielulahutuse nõudes.

Lahutada V K ja G K abielu, mis sõlmiti 12. mail 1989.a Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 289.

G K perekonnanimeks peale abielu lahutamist jääb K.

Rahuldada osaliselt G K vastuhagi V K vastu elatise nõudes.

Välja mõista V K G K kasuks elatis alates 24.03.2005.a. igakuiselt 1000 (üks tuhat) krooni.

Saata kohtuotsuse ärakiri päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Jätkata menetlust lahendamata nõudeühisvara jagamise-osas.

Menetluskulude jaotus

Välja mõista V K riigituludesse riigilõiv 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni.

Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumber mõlemal juhul 2900078583, selgitusse märkida „V K, ts.asi nr 2-05-242, riigilõiv“.

Nõue loetakse menetluskulude, mis mõistetakse välja riigi tuludesse, osas nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest otsuses märgitud kontole. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V K hagi G K vastu abielulahutuse nõudes

26.01.2005.a. esitatud hagiavalduse (tlk 1-2) kohaselt poolte abielu sõlmiti 12. mail 1989.a. Narva Perekonnaseisuosakonnas. Abielust lapsi ei ole. Esimesed aastad pärast abielu sõlmimist oli pooltel normaalne, terve perekond, pooltel olid ühised huvid, pooled said üksteisest aru ja hoolitsesid üksteise eest. Viimastel aastatel käis hageja töö tõttu pikkades komandeeringutes, mis tõi kaasa kostjapoolse mittemõistmise, ärrituse ning etteheited. Kostja süüdistas hagejat raha varjamises, mis põhjustas perekonnas skandaale. Kostja lõpetas hagejale vajaliku tähelepanu osutamise, ignoreeris hageja arvamust, et perekonnasuhted on vaja korda teha. Kostja veetis kogu oma vaba aja sõbrannadega, pööramata hagejale mingit tähelepanu. Hageja ei suutnud kannatada sellist olukorda perekonnas ja 2003.a. oktoobris hageja lahkus. Sellest ajast ei ole pooltel mingeid suhteid, abielusuhted on lõppenud. Käesoleval ajal elab hageja koos teise naisega, kavatsetakse luua perekond ja abielluda. Hageja leiab, et abielu jätkamine kostjaga on võimatu. Abielu lahutamisest perekonnaseisuasutuses hoidub kostja kõrvale. Hageja palub lahutada poolte abielu.

G K vastus

11.02.2005.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tlk 10) kostja ei nõustu hagiavaldusega ja selle põhjendustega. Perekond oli aastaid tugev, sõbralik ja materiaalselt kindlustatud. Viimasel ajal, nähtavasti pikkade lähetuste tõttu, tekkis hagejal keegi teine naisterahvas. Hageja hakkas tihti eemale hoidma kodunt ilma põhjusi selgitamata, järsult vähendas perekonda sissetoovaid rahalisi vahendeid. Hageja sellise käitumise peale tekkisid arusaamatused ja etteheited, algasid tülid. Seejuures kostja ei arvanud kunagi, et pere on lagunenud ning taastada suhteid ei ole võimalik. Kostja on hagejale alati osutanud tähelepanu ning hoolitsenud hageja eest. Kostja saab ka praegu hagejast aru, mõistab tema ealist kriisiseisundit ja sellega kaasnevaid komplekse ja hirme. Hageja kiindumus on ajutine ja möödaminev. Kostja arvab et hageja tuleb perekonda tagasi ja nende suhted taastuvad. Seetõttu ei ole kostja nõus lahutama abielu. Hageja hoidub kõrvale ühisvara jagamise arutamisest ja kostja kui abi vajava töövõimetu abikaasa ülalpidamise kohustusest. Kostja on sunnitud esitama vastuhagi ühisvara jagamise ja elatise nõudes.

G K vastuhagi V K vastu ühisvara jagamise ja elatise väljamõistmise nõudes

24.03.2005.a. kohtule esitatud vastuhagiavalduse (tlk 14-15) kohaselt abielu kestel osteti 1- toaline korter xxx kus elab G K ja 2-toaline korter xxx kus elab V K. Mõlema korteri omanikuks on Kinnistusraamatusse kantud V K. G.K palub jätta tema omandisse xxx korteri ja xxx korteri aadressil xxx. V. K üleantava korteri maksumus ületab ½ talle kuuluvast osast, G.K ei nõua V.K rahalise hüvitise väljamõistmist. Abielu kestel kaotas G.K traagilise juhtumi tõttu tervise. 2000.aastal tunnistati tal 80 % töövõimetus. G.K saab pensioni 1426 krooni. Kuna G.K puuduvad muud sissetulekud ja abikaasa keeldub talle alates abielu lahutamise hagi esitamisest osutama varalist abi, vajab G. K väga elatusvahendeid. Abielus olid pooled piisavalt kindlustatud perekond, mõlemal olid suured sissetulekud. G. K on harjunud elama väärikat elu. V. K saab palka umbes 15000 krooni kuus, omab ka muid sissetulekuid. G.K leiab, et V.K varaline seisund lubab anda G.K ülalpidamise 5000 krooni kuus. G. K vajadusteks kulub kuus: toit 2000 krooni, rõivad 1000 krooni, korteriüür ja kommunaalmaksed 1000 krooni, ravimid 1000 krooni, hügieeni-ja hooldusvahendid 800 krooni, telefon 200 krooni, massaaž 2 korda aastas 1200 krooni ehk 200 krooni kuus, kultuuriprogramm 300 krooni.

G. K palub jätta tema omandisse korter xxx välja mõista V K G K kasuks elatis 5000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni poolte varalise seisundi või abivajaduse muutumiseni.

10.05.2005.a. esitas V K kohtule täienduse ühisvara jagamise hagiavaldusele (tlk 33-35, kd I), kus täpsustas abielu kestel omandatud vara koosseisu ja tegi omapoolsed ettepanekud ühisvara jagamiseks. G. K nõude elatise väljamõistmiseks palus V. K jätta rahuldamata perekonnaseaduse § 24 p 1 alusel. G. K kuritarvitas viimase 10 aasta jooksul alkoholi, mille pinnalt tekkisidki peres skandaalid. G.K puudus sageli kodust, kogu vaba aja veetis koos sõbrannadega, ei tegelenud majapidamisega. Selline G. K vääritu käitumine oligi pere lagunemise põhjuseks.

04.09.2007.a. kohtule esitatud vastuväidetes (tlk 133) ei nõustu G. K V. K esitatud vara jagamisega ja V. K arvamusega G. K invaliidsuse (töövõime kaotus 80 %) põhjuste kohta. 10.09.1991.a. suri G. K poeg. Kolmteist päeva hiljem pandi G. K haiglasse ning sellest ajast saab ta pidevalt ravi. Alates 15.11.2000.a. on G. K invaliid. Käesoleval ajal saab G. K pensioni 1714 krooni kuus, millest ei piisa. Igakuised kommunaalmaksed on keskmiselt 536 krooni. Ühekordset materiaalset abi on osutatud ravimite ostmiseks. Sellest ei piisa, kuna ravimeid on vaja pidevalt. Sellepärast soovib G. K saada V. K elatist.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi V K abielulahutuse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist. Selgitas, et 2003.a. oktoobris lahkus ta G. K juurest. Sellest ajast pooled koos ei ela. V. K on teine elukaaslane. G. K on abielulahutusega nõus.

Kohtuistungil 25.11.2008.a. vähendas G. K elatise nõuet ja palus V. K välja mõista igakuiselt 3000 krooni alates hagiavalduse esitamisest, so 25.03.2005.a. Kulutused kuus on järgmised: 2000 krooni toidule, 1500 krooni ravimitele, hügieenitarvetele 500 krooni, elektri ja vee eest maksab 300 krooni kuus. Iga kolme kuu tagant viibib G. K haiglas, selle eest tuleb maksta 250 krooni. Massaaži jaoks on vaja 1000 krooni pooleks aastaks. Kui V. K lahkus, andis ta G. K 1400 krooni. G. K ei tea kuidas saab maksta korteri eest. G. K tegi V. K ettepaneku, et ta annaks

500 krooni kuus. G. K saab pensioni 3480 krooni kuus, millest ei jätku. On sunnitud raha laenama.

V. K palus jätta G. K vastuhagi elatise nõudes rahuldamata, kuna G. K käitumine abielus oli vääritu. Kümne aasta jooksul tarvitas G. K alkoholi, ei tegelenud majapidamisega.

G. K esindaja sõnul G. K haiguse põhjuseks oli G. K poja surm. Kuni invaliidsusele jäämiseni 2000.aastal töötas G. K haiglas, juuksuris. Invaliidsus tõendab, et G. K tõesti ei olnud terve inimene, tal oli raske teha koduseid töid.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 450 lg 1 on abielulahutuse ja elatise nõude osas võimalik teha osaotsus. Ühisvara jagamise nõude osas jätkab kohus menetlust.

V K soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud 2003.a. oktoobris. Sellest ajast elab ta koos teise naisterahvaga, kellega kavatseb ka abielluda.

Kohus tuvastas, et V K ja G K on abiellunud 12. mail 1989.a. Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 289 (abielutunnistus AL 0118301).

G K on nõus abielu lahutamisega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolte abielulised suhted lõppesid 2003.a. oktoobris (tlk 112 ja 133, kd I; tlk 98, kd II). Poolte abielusuhete lõppemise aeg 2003.a. oktoober on tõendatud ka tunnistajate M T ja M K ütlustega (tlk 32 ja 34, kd II). Tunnistaja L S ütlused ei ole vastuolus nimetatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja L. S ütlustel (tlk 105, kd II) teise korteri ostmise ajal olid pooled riius, V käis komandeeringutes, vahest G juures.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. G.K soovil säilib G.K abielu ajal kantud perekonnanimi K.

Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest (PKS § 30 p 3).

Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 21 kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

PKS § 23 lg 1 kohaselt kui abikaasa (PKS § 21) või lahutatud abikaasa ei täida PKS §-des 21 ja

22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Ka põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Seega peab kohus ühe abikaasa ülalpidamise nõude rahuldamisel arvestama mõlema abikaasa varalist seisundit ja samuti abivajadust.

PKS § 24 kohaselt võib abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga:1) kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielu oli vääritu; 2) kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel.

V K palub jätta elatise nõude rahuldamata, kuna G K käitumine abielus oli vääritu. G. K kuritarvitas alkoholiga, ei tegelenud majapidamisega.

Tunnistaja psühhiaater I K ütlustega (tlk 102, kd II) on tõendatud, et G. K depressioon tekkis 1991.a. kui suri G. K poeg ja seisund halvenes järk-järgult. Andmeid, et G. K haigus oli seotud alkoholi tarvitamisega, tunnistajal ei ole. Haigusel olid tõusud, mis olid seotud isiklike probleemidega ja üks halvenemise põhjus oli lahutus.

Tunnistaja M. T teab G. K ainult V. K sõnade järgi. V jagas temaga oma muresid et G tarvitas alkoholi ja tihti lõppesid rahad. V käis neil tihti külas ja ütles et G joob. Üksikasju tunnistaja ei tea. V rääkis ka et G on väga haige, haiguse põhjustest ei rääkinud (tlk 21, kd II).

G. K alkoholi kuritarvitamist ei kinnita ka tunnistaja M K ütlused (tlk 34, kd II) kes 12-13 aastaselt käis emaga G ja V juures külas. Tunnistaja ütlustel tema ema ja G jõid. G. K tihedast joomisest kuulis tunnistaja ema ja vanaema vahelisest vestlusest.

Seega G. K poolt alkoholi kuritarvitamine kohtus tõendamist ei leidnud. Samuti nõustub kohus

G. K esindajaga et majapidamistööde tegemata jätmine oli põhjustatud G. K raskest haigusest.

G. K palub V. K välja mõista elatise 3000 krooni kuus alates 25.03.2005.a. G. K väitel kulub kuus 2000 krooni toidule, 1500 krooni ravimitele, hügieenitarvetele 500 krooni, elektri ja vee eest maksab ta 300 krooni kuus, telefonile kulub 200 krooni. Telefon on hädavajalik kiirabi kutsumiseks. Iga kolme kuu tagant viibib haiglas, mille eest tuleb maksta 250 krooni, massaažiks on vaja 1000 krooni poole aasta jooksul. Korteri eest maksta ei jõua.

V K poolt esitatud tõendi (tlk 54, kd II) kohaselt tema 2002.a. brutopalk oli 211553,4 krooni, millelt peeti kinni tulumaks 51334 krooni. Keskmine netotöötasu oli 2002.a. 13351,60 krooni.

V. K poolt esitatud füüsilise isiku 2004.a. tuludeklaratsioonidest (tlk 43-45, kd II) nähtuvalt oli

V. K palk 2003.a 225856 krooni, millelt peeti kinni tulumaks 52594 krooni, töötuskindlustusmakse 2260 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse 4516 krooni. Keskmiseks netotöötasuks oli siis 2003.a. 166486 krooni:12=13873,80 krooni kuus.

2005.a. tuludeklaratsioonist (tlk 46-49, kd II) nähtuvalt oli V. K palk 2004.a. 164248 krooni, millelt peeti kinni tulumaks 33343 krooni, töötuskindlustusmakse 1642 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse 3284 krooni. Keskmiseks töötasuks (neto) oli siis 2004.a.125979 krooni:12=10498 krooni kuus.

2006.a. tuludeklaratsioonist (tlk 50-53, kd II) nähtuvalt oli V. K palk 2005.a. 113567 krooni, millelt peeti kinni tulumaks 19921 krooni, töötuskindlustusmakse 680 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse 2273 krooni. Keskmiseks töötasuks (neto) oli 2005.a. 7557,75 krooni kuus.

V. K poolt esitatud palgatõenditest (vt tlk 118,119) nähtuvalt oli tema töötasu suuruseks perioodil jaanuar 2006 kuni juuni 2006 11115,7 krooni kuus; ajavahemikul september 2006 kuni veebruar 2007.a. ilma mahaarvamisteta keskmiselt 6335 krooni kuus. V. K väitel tema töötasu suurenenud ei ole. G. K ega tema esindaja sellele vastuväiteid ei esitanud.

Arstliku Ekspertiisi 26.11.2005.a. otsusest (tlk 62, kd I) nähtuvalt on G K töövõime kaotuse protsent 80. Pideva töövõimetuse põhjus: üldhaigestumine. Puude raskusaste: raske puue, põhjustab lisakulutusi. G. K haigus, viibimine haiglaravil ja pidev ravimite vajadus on tõendatud (tlk 26, kd I; tlk 61, kd I; tlk 35, kd II, tlk 36, kd II). Samuti on tõendatud täiendavate toetuste saamine (tlk 7 ja tlk 91, kd II). Tõendatud on ka G. K poolt korteri xxx vee ja elektri eest tasumine (tlk 24, kd I) ja et korteri Rahu 30-68 võlgnevus moodustab koos viivistega kokku 37631, 65 krooni (tlk 93-94, kd II). Vara on poolte ühisvara.

G. K ainsaks sissetulekuks oli ja on pension: alates 01.04.2004.a kuni 30.11.2005.a 1426 krooni kuus; alates 1.12.2005.a. kuni 30.11.2007.a. 1714 krooni kuus, edasi 3480 krooni kuus.

Maksu-ja Tolliameti andmetel (vt tlk 91, kd I) G. K ajavahemikul 01.2005 kuni 04.2006.a. tulu, millelt oli kinni peetud tulumaks, ei olnud.

Kuigi V K on perekonnaseadusest tulenev kohustus ülal pidada oma abi vajavat töövõimetut vanemat, V. K tõendeid selle kohta, et ta tasub oma pensionärist ema ravi ja täiendava toitlustamise eest, kohtule ei esitanud. V. K on esitanud kohtule OÜ Narva Perearstikeskuse tõendi (tlk 72, kd I) A K diagnoosi kohta ja väljavõtte rahvastikuregistrist (tlk 73, kd I) et A K elukoha aadress on Narva linn Rahu 20-97. Nimetatud dokumendid ei tõenda V. K ema abivajadust.

V. K poolt kohtule esitatud epikriis V. K haigusloost (tlk 76, kd I) ja ehhokardiograafia (tlk 77, kd I) tõendavad V. K haigestumist 2003.aastal. Töövõimekaotuse kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole.

TsMS § 231 lg 1 kohaselt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus leiab, et G K vajadused ja kulutused on mõistlikud ja vajalikud, elatise nõue on põhjendatud, kuid mitte G. K nõutud summas. Arvestades V. K varalist seisundit peab kohus võimalikuks rahuldada elatise nõude osaliselt, mõistes V. K välja G. K kasuks elatise 1000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest 24.03.2005.a.

PKS § 23 lg 2 kohaselt varalise seisundi või abivajaduse muutumisel võib abikaasa või lahutatud abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamist.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §

3 kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi ja vastuhagi on esitatud kohtule enne 01. jaanuari 2006.a. ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Kuni 01.01.2006.a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 hagihind määratakse elatise hagis – aasta elatusrahaga. Kooskõlas RLS § 37 lg 1 antud hagihinnast lähtudes (12 000 krooni) tuleb tasuda riigilõivu 1 050 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik