2-08-51506/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-51506

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12. 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-51506 Tsiviilasi AÕ hagiavaldus EÕ vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised Hageja:AÕ (ik xxx, sünd xxx) Kostja: EÕ ik xxx, eluk xxx Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad 25.11.2008. a

Hageja: AÕ

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada AÕ ja EÕ abielu, mis registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a. kandega nr xxx.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta EÕ perekonnanimeks pärast abielu lahutamist Õ . Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.

Menetluskulud so. riigilõivu jätab hageja enda kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu Tallinna Perekonnaseisuameti poolt xxx.a., kanne nr xxx. Abikaasad ei ela koos enam, abielulised suhted on lõppenud 1984 oktoobris. Pooltel ühiseid lapsi ei ole. Abielu taastada ei soovi. Kostja seisukoht Kostja kohtuistungile ei ilmunud, istungiajast teadlik, kutse käes. Kostja ei ole kohtule teatanud mitteilmumisest, ega ole teinud taotlust istungiaja muutmiseks, istungi edasilükkamiseks TsMS § 352. TsMS § 410 kohaselt kohus lahendab asja sisuliselt. Hageja seisukoht Kohtuistungil hageja soovib abielu lahutamist. Kohtu põhjendused TsMS § xxx6 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus kuulanud ära hageja seletuse, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest hageja peab võimatuks abielu jätkamist kostjaga. Kostjal vastuväiteid abielulahutusele ei ole, kuna vastuväiteid hagiavaldusele esitatud ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest.

PKS § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Vastavalt PKS § 18 lg-le 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara jagamise nõuet hageja ei ole esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulu 1000- krooni jääb hageja kanda, kuna hageja riigilõivu kostjalt ei nõudnud.

Lukiina Vismann Kohtunik