2-08-49811/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-49811 Tsiviilasi K T hagi AT ja AT vastu elatise nõudes Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad Hageja: K T ik xxx, xxx Hageja esindaja Adv M Lust Kostja AT ik xxx, eluk xxx Kostja AT ik xxx eluk xxx

25.11. 2008. a

Hageja esindaja Adv M Lust Kostja AT Kostja AT

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista AT `ilt (ik xxx) ja AT `ilt (ik xxx) alates 04.11.2007.a. igakuine elatis tütar K T (ik xxx) ülalpidamiseks kummaltki 4600 (neli tuhat kuussada) krooni K T kasuks kuni T V H lõpetamiseni so kuni xxx.

Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad kostjate kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Pooltel on sündinud xxx ühine tütar K T. Vanemad tütre ülalpidamisest osa ei võta. K T elab ajutiselt koolile kuuluvates ruumides ja toetajaks on tema õde M T. xxx sai hageja 18- aastaseks ning jätkab õpinguid V H 12-ndas klassis. Hagi kohaselt hageja vajadusteks kulub igakuuliselt 9200 krooni: kulutused söögile kodus ja koolis, transpordile raamatutele, ravimitele, jalanõudele, riietele, taskurahale 1500 krooni, kulutused ringidele 1800 krooni. Hageja vajadustele kulutused kuus on hageja arvestuse kohaselt 9200 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt 4600 krooni. Hageja põhjendab hagi esitamist, et vanemad on kohustatud lapsele ülalpidamist andma, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kuna hageja jätkab pärast täisealiseks saamist õpinguid, ongi hageja hagi kohtusse esitanud selleks, et vanematelt elatis õppimise ajaks tema ülalpidamiseks välja mõista. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostja AT kirjalik seisukoht Kostja kinnitab, et on töötu käesoleval ajal ning ega kavatsegi tööle minna. Kostja märgib, et nende vara on 16 milj väärtuses, millest tuleb maha võtta 3 miljonit, seega järele jääb 13 miljonit pluss kogu vallasvara, millest peaks saama ära elada kõik kellel õiglustunnet on. Kostja kinnitab, et aastaid tagasi tegi ta abieluvaralahususlepingu, mille järgi abikaasade kogu vara läks laste emale AT , see oli tehtud juhuks kui juhtub midagi firmadega, kust on pärit ka abikaasade sissetulekud. Seega on kogu vara AT kasutada-käsutada. Nõutavad summad peaksid olema sellised, et ka teised tütred saaksid normaalselt ära elada. Vanem tütar M katkestas õpingud läks tööle, et nooremaid õdesid aidata ja ise ära elada.

Kostja AT seisukoht AT oma kirjalikes seisukohtades väidab, et on regulaarselt täitnud K ja A –L T suhtes vanemlikke kohustusi, sh rahalisi kohustusi. AT sissetulek töötasuna on 5 050 krooni. Kostja AT poolt esitatud vara olemasolu kostja AT ei eita, kuid on seisukohal, et nii temale kui AT kuuluvat vara ei ole olnud võimalik veel müüa kuna lahutus on menetluses ja pealegi on hetkel vilets müügiaeg. AT jääb arusaamatuks, miks AT ei tööta, ei ole tegemist puudega inimesega. Lisaks xxx korter läks müügiks, müügitulu jagati ning sellest AT läks üle miljoni krooni.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjate seletused, hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Sama Paragrahvi lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2007 oli 3600 ja 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 1800 krooni 2007 aastal ja 2175 krooni 2008 aastal.

Kostjad ei vaidle vastu lapse kulutustele ühes kuus. Seega puudub kohtul vajadus anda hinnang lapse vajadustele ning hageja poolt kohtule esitatud hageja kulutusi tõendavatele tõenditele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejal endal puudub sissetulek kuna jätkab koolis õpinguid pärast täisealiseks saamist. Kostja AT on töötu ja tal on võimalik töötuna elada ega kavatsegi tööle minna, kuna xxx korteri müügist laekunud summast pool so üle 1 miljoni krooni kostja AT kinnitusel läks kostja AT . Kostja AT sissetulek palgana on üle 5000 krooni kuus, millele lisandub samuti xxx korteri müügist saadud lisa sissetulek üle 1 miljoni krooni. Hagiavalduse kohaselt lapsele vajalikud kulutused ülalpidamiseks kuus on 9200 krooni, seega kummaltki kostjalt 4600 krooni. Kuna kostjad ei ole tõendanud ülalpidamise kohustuse täitmist hageja osas, kuulub hageja poolt nõutud elatis mõlemalt kostjalt summas 4600 krooni väljamõistmisele. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Riigikohus on seisukohal oma otsuse nr 3-2-1-14-08, et kui hageja nõudeks on saada elatist tagasiulatuvalt, tuleb selgitada, kas esinevad PKS § 70 lg 2 kohaldamise eeldused. PKS § 70 lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt see, et vanem ei ole ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et kohus võib PKS § 70 lg 2 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt (vt Riigikohtu 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07. p-d 11-12 ja 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07. p 13).

Kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 14. PKS § 70 lg-d 1 ja 2 seovad elatise väljamõistmise alguse hagi esitamise hetkega. Kuigi TsMS § 362 lg 1 järgi loetakse hagi esitatuks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus kostjale kätte toimetatud, ning TsMS § 486 lg 4 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, ei saa kolleegiumi arvates PKS § 70 lg-d 1 ja 2 tõlgendada nii, et elatis tuleb välja mõista alates hagiavalduse või makseettepaneku kohustatud vanemale kättetoimetamisest või sellest aasta tagasiulatuvalt.

Kolleegiumi arvates ei tule PKS § 70 kohaldada koosmõjus TsMS § 362 lg-ga 1 ega § 486 lg-ga 4, sest neil sätetel on üksnes menetlusõiguslik tähendus. PKS § 70 mõtte kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ajast, mil hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule tegelikult esitati Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07 p 13. Sama tuleneb ka TsMS §362 lg-st 3, mille järgi loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks materiaalõiguslikus mõttes selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud.

Kolleegiumi arvates saab tähtaja arvutamise sätteid kohaldada põhimõtteliselt nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva tähtaja arvutamisel. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kindlaks aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Riigikohtu 14. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07. p

15 ja 23. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02. p 7. PKS §70 lg 2 järgi on tähtaja alguseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev. Hageja on elatise nõudes kohtule hagi esitanud 17.07.2008 ja taotleb elatist alates 04.11.2007. Hagiavalduse kohaselt hageja sai 18-aastaseks xxx ja kuna jätkab õpinguid V H 12-ndas klassis taotleb hageja elatise väljamõistmist just pärast täisealiseks saamist. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma õppivat täisealist last, samuti vanemate varalisest seisundist kuna on tegemist miljonitesse ulatuva vara väärtusega ning vanemate enda poolt esitatud selgitusi, et hageja ülalpidamisel ei ole nad piisaval määral ja regulaarselt osalenud, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjatelt välja mõista lapse ülalpidamiseks 4600 krooni kuus kummaltki kostjalt, alates hageja taotletust 04.11.2007.

TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostjate poolt.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjatel kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Lukiina Vismann Kohtunik