2-08-25788/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2008. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-25788 Tsiviilasi L L hagi V L vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L L (isikukood xxx, elukoht xxx);

kostja V L (isikukood xxx, elukoht xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. L L hagi V L vastu elatise nõudes rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V L elatis alates 25.06.2008.a. summas 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, millele lisandub tulumaks L L (isikukood xxx) ülalpidamiseks,

3. Välja mõista V L

riigilõiv summas krooni riigituludesse. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Hansapangas 221023778606 või SEB Pangas 10220034796011, mõlemal viitenumber 2900078444. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja asjaolud L L esitas 25.06.2008.a. kohtusse hagi V L vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja töövõimetus pensionär ning on keskmise puudega ja ei oma muud sissetulekut kui pension summas 2 888 krooni.

Hageja palub välja mõista kostjalt elatis summas 4 000 krooni.

Kostja vastuväited Kostja V L esitas 29.08.2008.a. vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu ning kostjal ei ole võimalik oma majanduslikust olukorrast tulenevalt maksta hageja poolt nõutud elatist summas

4 000 krooni.

Kohtu põhjendused Kohus on teinud 29.10.2008.a. kohtumääruse (t lk 44), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 24.11.2008.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks 15.12.2008.a. kell 15.00 kohtukantselei kaudu.

2 (2) Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et L L hagi V L vastu elatise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt.

Asja materjalidest nähtuvalt on L L V L ema (t lk 21). Perekonnaseaduse (PKS) § 64 lg 1 kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat, lg 2 kohaselt kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse (t lk 31-33) kohaselt püsiva täieliku töövõimetusega ning on raske puudega ja vajab kõrvalabi ja juhendamist. Hageja ainukeseks sissetulekuks on pension summas 2 888 krooni. Kostja sissetuleku suuruse kohta puuduvad kohtul andmed.

Elatise kindlaksmääramisel tuleb kohtul lähtuda hageja vajadustest ja kostja varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtule teadaolevalt on kostjal vaja ülalpidada ka alaealist last.

Hageja palub kostjalt ülalpidamiseks välja mõista igakuise elatusraha summas 4 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud millegagi, et nimetatud summa on just vajalik ülalpidamiseks. Samas ei ole ka kostja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et viimasel ei ole võimalik elatist nõutud summas maksta. Arvestades asjaolu, et kostjal on vaja ülalpidada ka alaealist last ning seda, et hageja ei ole enda vajadusi tõendanud summa

4 000 krooni välja mõistmiseks, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, millele lisandub tulumaks.

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Eelnevast järeldub, et hagejal ülalpidamiseks väljamõistetud elatiselt maksta tulumaksu.

Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu, s.o riigilõivu kostja kanda.

TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. TsMS § 129 lg

2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 2 631,75=

23 685,75), mis vastavalt RLS lisa 1 järgi on 1 500 krooni.

Ene Tsefels Kohtunik