3-07-2450/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2450

Haldusasi

OÜ

Vasalemma

Vesi

kaebus

Harjumaa

Keskkonnateenistuse 31.10.2007 täitekorralduse nr 2104

tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungitel 13. oktoobril ja 01. detsember 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Vasalemma Vesi;

Esindaja: Silver Eensaar;

Vastustaja: Harjumaa Keskkonnateenistus;

Esindaja: Marju Kaivapalu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Harjumaa Keskkonnateenistuse 31.10.2007

täitekorraldus nr 2104 intressisumma osas täielikult ning keskkonnatasu osas 83 033,06

krooni sissenõudmise ulatuses.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 31.10.2007 andis Harjumaa Keskkonnateenistus (edaspidi HKKT) täitekorralduse nr 2104 (tlk

6), millega nõudis OÜ-lt Vasalemma Vesi keskkonnatasu 222 213,46 krooni ja viiviste 119 657,07

krooni tasumist läbi täitemenetluse.

2. 03.12.2007 esitas OÜ Vasalemma Vesi Tallinna Halduskohtule kaebuse HKKT 31.10.2007

täitekorralduse tühistamiseks.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3. Kaebaja leiab, et täitekorraldus ei ole õiguspärane, kuna selle sisu on eksitav ja põhjendamata.

Täitekorraldusega pööratakse täitmisele 20.07.2007 ettekirjutus nr 30-1-1/37150. Samas on OÜ

Vasalemma Vesi ettekirjutusele lisatud arved HA0770-1-04 ja HA0770-2-04 täies ulatuses tasunud.

Arvest HA0770-1-05 on tasumata 6627,85 krooni ja arvest HA0770-3-05 108 552,90 krooni (tlk

10-12). Nimetatud arvetest tuleneva võlgnevuse ajatamiseks on kaebaja esitanud HKKT-le

27.04.2005 taotluse, millele HKKT kirjalikku vastust ei esitanud. Samas on OÜ Vasalemma Vesi

ettepanekut täitnud ja HKKT selle täitmist aktsepteerinud suuliselt, millest kaebaja järeldas, et

tasumine oli ajatatud.

4. Lähtudes ülaltoodust on kaebaja seisukohal, et täitekorraldus ei ole õiguspärane, kuna

käesolevaks ajaks OÜ Vasalemma Vesi poolt tasumata keskkonnatasu summa ei ole 222 213,46

krooni. Samuti ei ole nõue muutunud täitemenetluse korras sissenõutavaks, kuna nõude tasumine

on ajatatud kaebaja poolt esitatud taotluse alusel. Täitekorralduses esitatud viivise nõue 119 657,07

krooni on täielikult põhjendamatu ja tõendamata. Eeltoodust lähtuvalt palub OÜ Vasalemma Vesi

tühistada HKKT 31.10.2007 täitekorralduse nr 2104 keskkonnatasu sissenõudmiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et OÜ Vasalemma Vesi kaebus ei ole põhjendatud ning palub jätta kaebuse

rahuldamata. Kaebaja on väitnud, et täitekorraldus on eksitava sisuga ja põhjendamata. Vastustaja

selgitab, et kontrollis OÜ-le Vasalemma Vesi esitatud arveid seoses heitveega veekogusse juhitud

saasteainetega. Saastetasu määramisel lähtuti saastetasuseaduses (edaspidi SaasteTS, kehtis kuni

31.12.2005) sätestatud tingimustest ja korrast. Siinkohal märgib vastustaja, et kaebaja saastetasu

arvutamine on komplitseeritud kohtuvaidluste ning heitvee ärajuhtimise teenuseid osutanud

ettevõtjate sagedaste vahetumiste tõttu.

6. 20.07.2007 hoiatusettekirjutuse nr 30-1-1/37150 kohaselt oli OÜ Vasalemma Vesi võlgnevus

seisuga 29.06.2007 vee erikasutustasu osas 20 894 krooni ja vee saastetasu osas 213 319 krooni.

HKKT lisas kirjale ka vastava saldoteatise. Vastavalt keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) §-le

39 tegi HKKT OÜ-le Vasalemma Vesi ettekirjutuse tasuda keskkonnatasu koos intressiga

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20.08.2007.

7. Kaebuse kohaselt on kaebaja ettekirjutusele lisatud saldoteatises viidatud arved HA0770/1-04 ja

HA0770/2-04 täies ulatuses tasunud ning arvest HA0770/1-05 on tasumata 6627,85 krooni ja

arvest HA0770/3-05 108 552,90 krooni. Kaebaja saatis HKKT-le 27.04.2005 kirja nr 25, kus

keeldutakse saastetasu maksmast, kuna on esitanud vaide arvete HA0770/1-04 ja HA0770/2-04

osas. Palutakse ka võimalust tasuda võlg osade kaupa, 5000 krooni kuus, kuna arved on esitatud

hilinemisega. HKKT vastas 01.06.2005 kirjaga nr 3-1-1/1951-2, et saastetasuseadus ei sätesta

võimalust jätta saastetasu maksmata juhul, kui maksja on esitanud vaide esitatud arve kohta.

Vastustaja leiab, et OÜ Vasalemma Vesi 27.04.2005 kirja nr 25 ei saa lugeda SaasteTS § 18

kohaseks saastetasu maksmise ajatamise taotluseks, kuna puudub põhjendus ning maksegraafik.

Seega kuuluvad HKKT poolt esitatud arved HA0770/1-04 ja HA0770/2-04 tasumisele SaasteTS

§ 15 lg 6 ja § 17 alusel.

8. HKKT

ei

tuvastanud

ebatäpsusi

arvete

esitamisel,

seega

vastab

täitekorraldus

saastetasuseadusele ning on täiesti põhjendatud. Vastustaja esitas kohtule oma seisukoha täienduse,

milles leiab, et OÜ Vasalemma Vesi rikkus ka vee erikasutusloa nr HR0556 (L.VV.HA-15026)

nõudeid. KKT väljastas 01.03.2003 OÜ-le Vasalemma Vesi üheks aastaks vee erikasutusloa nr

HR0556 (L.VV.HA-15026) vee võtuks Rummu ja Ämari alevike majandusjoogiveega

varustamiseks, heitvee puhastamiseks ja juhtimiseks suublasse. Vee erikasutusloa väljastamise

aluseks oli kaebaja 20.01.2003 esitatud vee erikasutusloa taotlus. Vee erikasutusloas on lähtuvalt

saastetasu seadusest toodud nõue esitada saastetasu kalkulatsioonid koos heitveeanalüüside

tulemuste koopiate ja andmetega heitvee koguste kohta iga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

HKKT poolt koostatud saastetasu kalkulatsioonid on koostatud veekasutajalt saadud andmete

põhjal ning saadetud veekasutajale. Kaebaja tasus esitatud arved osaliselt.

9. HKKT saatis 05.08.2003 kirjaga m 30-1-1/2317 kaebajale meeldetuletuse, mille kohaselt nende

2003. aasta I ja II kvartali veeressursi ja saastetasu võlgnevus seisuga 01.08.2003 oli 201 805,74

krooni. OÜ Vasalemma Vesi teatas 21.08.2003 kirjaga nr 27, et on kätte saanud HKKT poolt

väljastatud arved ja tegeleb arvetel sisalduvate andmete kontrollimisega Rummu ja Ämari alevikes

veevõtu ja heitvee väljastamise kohta. Samuti kinnitab kaebaja valmidust kanda põhjendatud

saastetasud talle kuuluvate vee ja kanalisatsiooni rajatiste eest.

10. 22.09.2003 kirjaga nr 56 teatas kaebaja HKKT-le, et OÜ Vasalemma Vesi on võõrandanud

Ämari asulas asuvad puurkaevud, veetrassid, kanalisatsioonitrassid ja pumpla 07.04.2003

Privaatvara Grupp OÜ-le ega tunnista Ämari saastetasu summas 72 992,80 krooni. 14.10.2003

kirjaga nr 58 palub kaebaja seoses OÜ Vasalemma Vesi poolt Ämari asula põhjavee võtmise ja

heitvee puhastamise üleandmisega Privaatvara Grupp OÜ-le eraldada 01.03.2003 väljastatud vee

erikasutusloast nr HR0556 Rummu asulat puudutav osa ja väljastada vastav luba. HKKT

20.10.2003 kirjaga nr 30-1-1/2716 juhitakse kaebaja tähelepanu asjaolule, et vee erikasutusloa nr

HR0556 (L.VV.HA-15026) punkt 11.14 kohaselt tuleb veekasutaja ja veekasutuse kohase teabe

igasugustest muudatustest teavitada loa väljaandjat koheselt vastava teabe tekkimisel. HKKT-le ei

olnud esitatud taotlust vee erikasutusloa nr HR0556 (L.VV.HA-15026) muutmiseks, seega vastutab

loa kehtivuse ajal vee erikasutusest tulenevate kohustuste eest OÜ Vasalemma Vesi.

11. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lõike 14 alusel kehtestatud keskkonnaministri 26.03.2002

määruse nr 18 ,,Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks

tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid" § 22 lõike 2 kohaselt

valduse üleandmisest ja vee erikasutusloa üleandmisest teatab uus valdaja vee erikasutusloa andjale

hiljemalt kahe nädala jooksul alates valduse muutumisest. Sellisel juhul kehtib vee erikasutusluba

uue valdaja suhtes neli kuud alates valduse üleandmise hetkest. 24.10.2003 saatis Privaatvara Grupp

OÜ HKKT-le vee erikasutusloa taotluse, teavitades sellega ka Ämari alevikutrasside ja

puurkaevude omandamisest 07.04.2003. Seega Privaatvara Grupp OÜ ei teatanud üleandmisest vee

erikasuloa andjat õigeaegselt. Kaebaja oli kohustatud vee erikasutusloa punkti 11.14 alusel

teavitama loa väljaandjat igasugustest muudatustest seoses veekasutamisega või veekasutaja isikuga.

Kaebaja ei teavitanud HKKT-d üleandmisest õigeaegselt.

12. Vastustaja märgib, et OÜ Vasalemma Vesi väljastas vee- ja kanalisatsiooni arveid Ämari

alevikus ka peale üleandmist Privaatvara Grupp OÜ-le. HKKT 26.03.2004 kirjaga nr 30-1-1/1224

paluti Vasalemma Vallavalitusel ja Volikogul anda hinnang kaebaja tegevuse kohta viimase aasta

jooksul

ja

selgitusi

Rummu

ja

Ämari

alevike

ühisveevarustuse

ja

kanalisatsiooni

tegevuspiirkondades vee-ettevõtjaks määramisel. Vasalemma Vallavalisuse 31.03.2004 vastuskirjas

nr 9-4.8/444 teatatakse, et OÜ Vasalemma Vesi on taotlenud 20.01.2004 kirjaga nr 6 Vasalemma

Vallavalitsuselt enda ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkonna määramist. Kuna

taotluses jäeti täpsustamata, millises piirkonnas nad tegevusluba soovivad, siis täpsustasid OÜ

Vasalemma Vesi juhatuse liige G. Visnapuu ja Vasalemma abivallavanem M. Pajuri 16.03.2004 vee

ettevõtte tegevuspiire Rummu ja Ämari alevikes. Teavet selle kohta, et kaebaja vee- ja

kanalisatsiooni teenust Ämaris ei osuta, G. Visnapuu vallavalisusele ei edastanud. Vasalemma

vallavolikogu määras 16.03.2004 otsusega nr 17 Vasalemma vallas kaks ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni tegevuspiirkonda - Rummu ja Ämari ning sama kuupäeva otsusega nr 18 nende

piirkondade vee-ettevõtjaks OÜ Vasalemma Vesi. Kaebaja on vaidlustanud talle väljastatud vee

erikasutuse ja saastetasu arved, viidates eelpool mainitud vara üleandmise aktile, samas aga jätkuvalt

osutanud elanikkonnale ja asutustele vee- ja kanalisatsiooni teenuseid, esitatud ka selle kohta

teenustasu arveid. Vasalemma Vallavalitsus on HKKT-le edastanud esitatud arvete koopiad, neist

viimane arve on väljastatud 29.02.2004.

13. Vastustaja leiab, et vaided arvetele nr HA0770/2-2003 ja nr HA0770/3-2003 osas on esitatud

tähtaja rikkumisega. Vastavalt 2003. aastal kehtinud SaasteTS § 16 1g 1 kohaselt saastetasu

arvutamise kohtueelseid vaidlusi lahendab keskkonnaminister 30 kalendripäeva jooksul

vaidemenetluse korras. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 75 kohaselt vaie haldusaktile

või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik

vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 09.07.2003

arvet nr HA0770/2-2003 kaebaja summas 76 734,34 krooni 30 päeva jooksul ei vaidlustanud.

10.10.2003 arve HA0770/3-2003 kohta saatis Vasalemma Vesi OÜ 20.10.2003 kirja nr 59, kus

palub nimetatud arve väljastada Privaatvara Grupp OÜ-le. HKKT jäi 20.10.2006 kirjas nr 30-1-

1/2716 toodud seisukohtade juurde ning vee erikasutusest tulenevate kohustuste eest loeti

vastutavaks OÜ Vasalemma Vesi.

14. Vastustaja seisukoha kohaselt ei ole kaebajale tekitatud varalist kahju. HKKT on esimeses

järjekorras täidetuks lugenud esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused eeskätt kaalutlusel,

et mitte suurendada kaebaja võlakohustust jooksva intressi arvelt. Vastustaja on OÜ-d Vasalemma

Vesi korduvalt teavitanud võlgnevustest, saates saldoteatisi, paludes kontrollida saldode õigsust ja

tagastada teatis kinnitusega, saldokinnituse mittesaatmisel loeti saldo õigeks. Seega pidi kaebaja

olema teadlik sellest, et vaidlusalused arved on tasutuks arvestatud hilisemate arvete tasumiste arvel

ning sellele õigeaegselt vastu ei vaielnud. Täitekorraldusel aluseks olevas HKKT ettekirjutuses nr

30-1-1/37150 on seisuga 29.06.2007 OÜ Vasalemma Vesi võlgnevus vee erikasutuse osas 20 894

krooni ja vee saastetasu osas 213 319 krooni. Ettekirjutisele on lisatud saldoteatis, mille kohaselt

pärineb OÜ Vasalemma Vesi võlgnevus 2004. aasta I ja II kvartalist ning 2005. aasta I ja III

kvartalist kogusummas 234 273,46. Ettekirjutusel viidatakse, et kaebajal on õigus HKMS-s

sätestatud korras 30 päeva jooksul käesoleva haldusakti teatavakstegemisest alates pöörduda

kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse või kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, kui kaebaja

leiab, et sunnivahendi rakendamisega on rikutud või võidakse rikkuda tema õigusi. OÜ Vasalemma

Vesi antud ettekirjutusele kaebuse esitamisega ei reageerinud ja märgitud tähtaja (hiljemalt

20.08.2007) jooksul ettekirjutust ei täitnud.

15. Lähtudes asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 6, § 9 ja § 16 lõikest 2 ning

HKKT 20.07.2007 ettekirjutusest nr 30-1-1/37150, millega tehti kaebajale ettekirjutus tasuda KeTS

§ 39 alusel keskkonnatasu hiljemalt 20.08.2007, nõutakse täitekorraldusega OÜ-lt Vasalemma Vesi

keskkonnatasu 222 213,46 krooni ja viivist 119 651,07 krooni sisse täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Vastavalt KeTS § 43 lõikele 1 kui keskkonnatasu maksja ei ole maksnud

keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata

summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse

alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise

või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Vastavalt varem kehtinud saastetasu seaduse,

mis keskkonnatasude seaduse § 63 lõikega 1 kehtetuks tunnistati, § 22 lg 1 saastetasu tähtajaks

maksmata jätmise korral on saastaja kohustatud maksma ööpäevas viivist 0,2 protsenti maksmisele

kuuluvast summast. Veeseaduse redaktsiooni § 111 lõike 6 kohaselt vee erikasutuse eest tähtajaks

tasumata jätmisel on isik kohustatud maksma viivist ööpäevas 0,15 protsenti tasumisele kuuluvast

summast.

16. Vastavalt veeseadusele, saastetasu seadusele ja keskkonnatasude seadusele arvestas HKKT

intressid 18.10.2007 seisuga. 2004. aastal rohkeid vaidlusi ja kohtulahendit arvestades HKKT viivist

2004. aasta tasumata arvetelet ei arvestanud. 2005. aasta I kvartali veeressursi võlalt 13 446,00

arvutati viivist 10 338,63 krooni. 2005. aasta I kvartali saastetasu võlalt 43 914,90 arvutati viivist 39

277,49 krooni. 2005. aasta III kvartali saastetasuvõlalt 132552,90 arvutati viivist 70 040,95 krooni.

Viivise kogusumma 119 657,07 krooni. Viivise arutamine on keeruline, kuna võlgnevus on suur

ning pärineb mitme aasta tagusest ajast, aja jooksul on seadused ja intressimäärad muutunud.

17. Täitekorraldusega sissenõutud keskkonnatasu summa 222 213,46 ei muutu arvete tasumise

järjekorrast, kuna võlgnevus on koguaeg sama. Kuna vaieldakse arvete üle, mis pärinevad aastast

2003, siis HKKT ei näe ka võimalust viivise arvutuse muutmiseks. Mitme aasta möödudes on väga

raske toimunus selgusele jõuda, kuna muutunud on nii seadused kui ka raamatupidamise

programm. Vastustaja lisab veel, et keskkonnaministri kantsleri 27.12.2002 käskkirja nr 973

kohaselt veeerikasutuse-ja saastetasu dokumentide säilitustähtaeg on 3 aastat ja seega pole HKKT-I

kohustust säilitada 2003 ja 2004. aasta arveid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

18. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

on osaliselt põhjendatud ja täitekorraldus tuleb tühistada keskkonnatasu osas summas 83 033,06

krooni ja täielikult tühistada intressisumma osas. Kohtu põhjendused on järgmised.

19. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on teatud arved vaidlustanud nende saamisel ning

et kaebaja keskkonnatasu koguvõlgnevus seisuga 20.08.2007 oli 222 213,46 krooni. Käesolevas

asjas on vaidlus selle üle, kas nõue on muutunud täitemenetluse korras sissenõutavaks ja kas

kaebajal on tasumata täitekorralduse aluseks olevad arved. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas

kaebaja on esitanud kohase ajatamise taotluse.

20. Esmalt analüüsib kohus vaietega seonduvat. KTS § 63 lõike 1 kohaselt peavad

keskkonnatasude arvutamisega seotud vaidlused läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus

märgib kõigepealt, et kuigi pooled on esitanud argumente arvete ja keskkonnatasude arvutamise

õigsuse kohta, on kohtuvaidluse sisuks siiski täitekorralduse õiguspärasus. Hetkel ei ole vaidlust

arvete sisu ja nende arvutamise aluste õigsuse üle. Täitekorralduse aluseks olevaid arveid vaatleb

kohus vaid niivõrd, kuivõrd need vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele ja on

põhjendatud. Kuna vaidlus ei ole keskkonnatasude arvutamise üle, ei pea kaebaja olema läbinud ka

kohustuslikku kohtueelset menetlust, ja selle menetluse üle pole käesolevas asjas vaidlust.

21. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 punktile 21 on täitedokumendiks

seaduses sätestatud haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. KTS § 37 lõike 2

kohaselt on makseteatis haldusakt TMS § 2 lg 1 punkti 21 tähenduses, seega saab antud juhul

kaebajale esitatud keskkonnatasude arveid käsitleda avalik-õigusliku rahalise kohustusena, millele

vastustaja saab pöörata sundtäitmist.

22. Kohus vaatleb järgmisena täitekorraldusele sätestatud tingimusi ja kontrollib, kas need

tingimused on täidetud. ATSS § 9 kohaselt juhul, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav

haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse,

mis peab sisaldama muuseas viite haldusaktile, millega ettekirjutus tehti ja ettekirjutuse sisu. Seega

selleks, et kontrollida täitekorralduse seaduslikkust, peab kohus kontrollima ka selle aluseks olevat

haldusakti. Antud juhul on sellisteks haldusaktideks makseteatised.

23. Kaebusele lisatud täitekorraldusest ja hoiatus-ettekirjutusest tulenevalt on osaliselt tasumata

makseteatised (arved) nr HA0770-1-04, HA0770-2-04, HA0770-1-05 ja HA0770-3-05. Vastavalt

kaebaja esitatud pangakonto väljavõtetele ja vastustaja poolt esitatud OÜ Vasalemma Vesi arvete ja

laekumiste väljavõttele raamatupidamisprogrammist (müügireskontro) on kaebaja poolt arvest nr

HA0770-1-04 (81 281,80 krooni) tasutud järgmised summad: 14.05.2004 on tasutud 17 361,80

krooni ja 21.07.2004 on tasutud 8861,35 krooni. 11.10.2006 on vastustaja krediteerinud arve

osaliselt kahes osas: 28 526,72 krooni ja 26 377,51 krooni. Sellest arvutusest tulenevalt on kaebaja

võlgnevus arve nr HA0770-1-04 eest 154,42 krooni. Arvest nr HA0770-2-04 (217 591,40 krooni)

on kaebaja tasunud 21.07.2004 18 575,85 krooni ja 02.09.2004 19 517,77 krooni. 31.03.2005

krediteeris vastustaja arve kahes osas: 48 834,15 krooni ja 93 253,70 krooni. 11.10.2006 krediteeris

vastustaja veel arvest kaks summat: 16 674,05 krooni ja 26 623,90 krooni. Eelnevast tulenevalt on

kaebajal ettemaks summas 5888,02 krooni.

24. Arvest nr HA0770-1-05 (111 493,70 krooni) on kaebaja poolt tasutud 19.04.2005 34 132,60

krooni; 27.04.2005 10 000 krooni; 08.11.2005 30 000 krooni; 15.12.2005 5000 krooni; 19.01.2006

5000 krooni; 08.03.2006 5000 krooni ja 27.10.2006 10 000 krooni. Sellest arvutusest tulenevalt on

kaebaja võlgnevus arve nr HA0770-1-05 eest 12 361,10 krooni.

25. Arvest nr HA0770-3-05 (199 518,50 krooni) on kaebaja tasunud 06.12.2005 18 965,60 krooni;

18.12.2006 12 000 krooni; 20.04.2007 24 000 krooni ja väidetavalt 30.07.2007 12 000 krooni.

Viimase, 30.07.2007 laekunud summa osas loeb kohus, et see on laekunud, kuna täpselt selle

summa võrra on väiksem täitekorralduses esitatud summa hoiatus-ettekirjutuses märgitud

summast. Lisaks on kaebaja väidetavalt tasunud 02.11.2007 24 000 krooni ja 05.12.2007 108 552,90

krooni. Kuna antud summad on tasutud peale täitekorralduse andmist (hoolimata asjaolust, et

kaebaja tasus need summad peaaegu koheselt, kui sai teada, et vastustaja ei aktsepteerinud

ajatamise taotlust), siis ei puutu nende summade tasumine samuti täitekorralduse aluseks olevate

makseteatiste õigustatusse. Kohus kontrollib täitekorralduse õiguspärasust neid asjaolusid

arvestades, mis eksisteerisid täitekorralduse andmise hetkel. Juhul, kui kaebaja peale täitekorralduse

andmist oma võlgnevust osaliselt tasub, siis peab korralduse andja seda arvestama ega saa

korraldust enam täies ulatuses täitmisele pöörata. Kokkuvõtlikult oli arvest nr HA0770-3-05

täitekorralduse andmise hetkeks tasutud 66 965,60 krooni ja kaebaja võlgnevus seega 132 552,90

krooni.

26. Kohus märgib makseteatiste osas, et nähtuvalt kaebaja pangakonto väljavõtetest ja vastustaja

poolt peetud arvete ja laekumiste raamatupidamisprogrammi väljavõttest (müügireskontro), on

kaebaja tegelik koguvõlgnevus täitekorralduses viidatud makseteatiste alusel 139 180,40 krooni.

Siinjuures märgib kohus, et antud asjaolu ei tähenda, et kaebajal oleks teiste makseteatiste alusel

suurem võlgnevus. Kohus peatub pikemalt vastustaja väitel, et raamatupidaja arvestas tasutuks

varasemad arved, kuna selline teguviis on kaebajale soodsam tulenevalt asjaolust, et viiviseid

arvestatakse sellest tulenevalt vähem. Kaebaja märkis, et tema eesmärgiks on olnud pangaülekandes

viidatud makseteatiste tasumine ning ta ei ole soovinud tasumata arvete tasutuks arvestamist

järgnevate arvete asemel.

27. Kaebaja oli arveid tasudes selgelt viidanud, millist arvet ta soovib tasuda. Seega ei olnud

õigustatud vastustaja poolt varasemate arvete katmine kaebaja tasutud summadega, kui kaebaja oli

viidanud teistele arvetele. Sellist õigust ei tulenenud vastustajale ühestki õigusaktist. Kohtuistungil

selgitas vastustaja, et raamatupidaja arvestas tasutuks varasemad arved selleks, et vähendada

kaebaja intressisummat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitekorralduse aluseks olevate

makseteatiste alusel on täitekorraldus õigustatud summas 139 180,40 krooni, mitte märgitud

222 213,46 krooni. Seega tuleb täitekorraldus tühistada osaliselt summas 83 033,06 ja jätta

täitekorraldus jõusse summas 139 180,40 krooni.

28. Pooled vaidlevad siinjuures ka selle üle, kas arved, mis olid esitatud seisuga 27.04.2005

(ajatamise taotluse esitamise kuupäev), ajatati või mitte. Kaebaja väidab, et taotlus aktsepteeriti

suuliselt ja kaebaja järeldas sellest, et tema taotlus rahuldati. Vastustaja leidis, et arveid ei ole

ajatatud, kuna kaebaja poolt saadetud kirja ei saa lugeda SaasteTS § 18 kohaseks maksmise

ajatamise taotluseks, kuna puudub põhjendus ja maksegraafik. Kohus märgib, et vastustaja ei ole

kaebaja taotlust tasude maksmise ajatamiseks lahendanud, nähtuvalt vastustaja 01.06.2005 kirjast nr

30-1-1/1951-2. Vastustaja on selgitanud, et saastetasu maksmise ajatamise võimaluse ja tingimused

määratakse pärast keskkonnaministri antud seisukohta kaebaja poolt esitatud vaidele. Kohtule

esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks edaspidiselt sisuliselt lahendanud kaebaja taotluse

või vastanud keeldumisega, kuna taotlus ei vasta SaasteTS § 18 nõuetele. Kohus märgib, et

Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-80-06 punktis 21 leidnud, et õiguspärase haldusmenetluse eest

vastutab haldusorgan. Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest, et vastustaja oleks esitanud kaebajale

vastavalt taotlusele saastetasu maksmise ajatamise võimalused ja tingimused. Kaebaja omalt poolt

on lähtunud enda esitatud ajatamise ettepanekust ja tasunud vastavalt ka arve HA0770-1-2005

makseid. Tegemist on just arve HA0770-1-2005 ajatamise taotlusega, kuna kaebaja esitas taotluse

pärast arve HA0770-1-2005 saamist ja kohtule esitatud maksete arvestuses on kaebaja seda arvet

tasunud 5000 krooni kuu kohta. Kohus leiab, et kuna haldusorgan ei ole lahendanud ajatamise

taotlust, siis tuleb arve HA0770-1-2005 tasumine lugeda ajatatuks. Siinjuures peab intresside

arvestamisel siiski silmas pidama, et kaebajal tasus ajatatud maksetega ainult osa arvest ja

täitekorralduse andmise hetkeks oli kaebaja võlgnevus arve HA0770-1-2005 eest 12 361,10 krooni.

29. Kaebaja on taotlenud ka täitekorralduse esitatud viivise (intressinõude) tühistamiseks.

Saastetasu seaduse § 22 lõike 1 kohaselt oli saastaja kohustatud saastetasu tähtajaks maksmata jätmise

korral maksma ööpäevas viivist 0,2 protsenti maksmisele kuuluvast summast. Viivisintressi

sissenõudmise korda saastetasu seadus ei sätestanud. Nii täitekorraldusest kui ka hoiatus-

ettekirjutusest nähtuvalt on hoiatus-ettekirjutusele lisatud vaid saldoteatis, kuid kummalegi ei ole

lisatud intresside arvutust, kuigi vastustaja on OÜ Vasalemma Vesi intresside arvutuse 18.10.2007

seisuga kohtule esitanud. Kohus märgib, et ehkki saastetasu seadus otsest nõuet ei esitanud, oleks

hea halduse tavaga olnud kooskõlas lisada vastav intresside arvutus ka kaebajale saadetud hoiatus-

ettekirjutusele. Kaebajal on õiguspärane ootus, et tema suhtes läbiviidav menetlus on läbipaistev ja

kergelt kontrollitav, ning intresside arvestus jälgitav. Kohus lisab siinjuures, et vastavalt TMS § 23

lõikele 1 viiakse täitemenetlus läbi täitmisavalduse ja täitmisdokumendi alusel. Sama paragrahvi

lõike 4 kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument, mis esitatakse algdokumendina või

notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et vastustaja oleks igal juhul pidanud lisama täitekorraldusele ka intresside arvutuse kui

täitmisdokumendi, kuna ühestki teisest dokumendist intresside arvutust ei nähtu. Kaebajale oleks

olnud seega selgelt arusaadav, millelt intressid määrati, kuidas need intressid kujunesid ja millised

on tähtajad. Kohus rõhutab siinkohal, et kuna vastustajal on ka võimalus jätta intressinõue

esitamata (nagu vastustaja on 2004. aasta puhul teinud, nähtuvalt kohtule esitatud intresside

arvestusest), on seda tähtsam, et kaebajal oleks võimalik selgelt fikseerida intresside arvestus.

Eelnevast tulenevalt on intressinõue esitatud ebakorrektselt, kuna täitekorraldus ei sisalda intresside

faktilist ja õiguslikku alust ning pole kontrollitav. Kohus tühistab seetõttu täielikult täitekorralduses

esitatud intressinõude. Siinjuures ei oma tähtsust intresside arvutuse sisu, kus vastustaja 2004. aasta

eest intressi ei arvestanud ja 2005. aastal arvestanud intressi valelt summat. Kohus lisab, et

intressinõude tühistamine ei tähenda, et vastustaja ei võiks esitada uut, korrektset intressinõuet.

30. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ja

vastustaja ei ole kumbki enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad

menetluskulud poolte endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik