3-08-1989/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1989

Haldusasi

OÜ Dizolva kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

05.09.2008

korralduse

nr

13-2.1/27706

tühistamiseks intressinõuet puudutavas osas

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Dizolva

Esindaja: Irina Bušujeva

Vastustaja: MTA Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Merike Peterson

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda;

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi MTA) 05.09.2008 korraldusega nr

13-2.1/27706 kohustati kaebuse esitajat tasuma maamaksu võlg summas 117 843 krooni ning

intressivõlg 84 408 krooni.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

2. 07.10.2008 esitas OÜ Dizolva Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles korralduse

tühistamist intressivõla tasumise nõude osas ja sundtäitmise keelamist.

3. Kaebaja selgitab, et tegemist on maamaksuvõlgnevusega, mis tekkis MTA maamaksu teadete

alusel perioodi 30.06.2002 - 30.09.2008 eest, kusjuures maksuvõlgade arvestus põhineb

maksukohustuslasele esitatud maamaksuteadetel. Kaebuse esitaja leidis, et vastustaja korraldus

on osaliselt aegunud, kuid vastustaja sellega ei nõustunud (tlk 9).

4. Kaebaja leiab, et intressisumma ei olnud korrektselt määratud. Kaebaja taotleb halduskohtult

intressinõude tühistamist. Kaebaja põhjendab, et korraldusest nähtuvalt sisaldab see maksuvõla

tasumise nõuet koos sundtäitmise hoiatusega. Seega tuleb korraldust mõista kui MKS § 129

lõigetele 1 ja 3 vastavat sundtäitmise hoiatust. MKS § 128 lg 2 punkti 2 alusel on maksuvõla

sundtäitmine lubatud pärast maksu- ja intressinõuet sisaldava haldusakti maksukohustuslasele

seadusega ettenähtud korras teatavaks tegemist. Järelikult saab sundtäitmise hoiatust anda vaid

pärast sissenõutava maksu- ja intressisumma määramist. Kaebuse esitaja leiab, et intressisumma

ei olnud enne sundtäitmise hoiatuse andmist määratud ja korraldus on selles osas õigusvastane ja

kuulub tühistamisele.

5. Kaebaja leiab, et intressinõue on aegunud. MKS § 129 lõigete 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril

õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse

saamise päevast arvates. Vaidlustatud korralduses märgitakse lisaks käesoleva seaduse §-s 46

sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. MKS § 31

lg 1 punktide 1 ja 5 kohaselt võivad maksuseadusest tuleneda erinevad rahalised nõuded ja

kohustused. Nii eristab seadus maksumaksja kohustust tasuda maksusumma (maksukohustus) ja

maksukohustuslase kohustust tasuda intressi (kõrvalkohustus). Vastavalt MKS § 31 lg 3 punktile

4 lõpevad nimetatud nõuded ja kohustused aegumisega (§ 33 lõige 1 ja § 132). MKS § 132 lõike

2 kohaselt on intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta arvates selle esitamise aastale

järgneva aasta 1. jaanuarist. Korraldusele lisatud intressiarvutusest nähtuvalt on sissenõutavad

intressid arvutatud enne 30.06.2002. Sellest tulenevalt hakkas 2002 aasta eest intressinõude

arvutamise ja määramise aegumistähtaeg kulgema 01.01.2003 ja lõppes 01.01.2004. Samamoodi

on teiste aastate kohta esitatud intressinõuetega ja 01.01.2008 olid 2006 aastal arvutamisele

kuuluvad intressid aegunud.

6. Kaebaja leiab, et maksuvõla sundtäitmine on aegunud. MKS § 128 lg 2 punkti 4 kohaselt on

maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui maksuvõlg ei ole aegunud. Vastavalt MKS § 164 lõikele 1

kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist (01.07.2002) tekkinud maksuvõla sissenõudmisele

kehtiva seadusega sätestatud korda. Kaebaja leiab, et MKS §-s 118 kasutatud mõiste intressi

arvestamise aegumine tähendab ka intresside määramise aegumist. Kui intressi ei pea enam

arvestama (intressi arvestamise aegumine), siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis

tähendab, et intressi ei saa enam aegumise tõttu määrata. Intressinõuet esitamata ei saa alustada

sundtäitmist (MKS § 128 lg 2 p 2 ja lg 3). Sundtäitmine algab MKS § 130 lg 1 teises lauses

nimetatud toimingute sooritamisega. Intresside kui rahalise kõrvalkohustuse tuvastamiseks

(intressinõude esitamiseks) näeb MKS § 118 ette üheaastase tähtaja, millele järgnevalt rakendub

intressinõude täitmiseks MKS § 132 lõike 2 kohaselt samuti üheaastane aegumistähtaeg. MKS

§ 115 lõike 3 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud

päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Kaebaja selgitab,

et enne 2008. aastat intressinõuet ei olnud arvutatud ega määratud ning korralduse lisas toodud

intresside arvutus ei ole selge. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja MTA 05.09.2008 korralduse

nr 13-2.1/27706 tühistamist intressivõla tasumise nõude osas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab esiteks,

et MTA on kaebajale aastatel 2002 - 2008 väljastanud maamaksuteated, millel märgitud

maamaksud on maksukohustuslase poolt tähtajaks jäetud tasumata. OÜ Dizolva on antud

perioodil maamaksu tasunud ainult kolmel korral, tasudes ka siis vaid osa tasumisele kuuluvast

maamaksust. Intressi kaebaja tasunud ei ole.

8. Vaidlustatud korraldusega kohustati kaebajat tasuma lisaks maamaksule tähtpäevaks tasumata

maksusummalt arvestatud intresse. Maamaksuseaduse (edaspidi MMS) § 7 lõike 2 kohaselt

väljastab maksuhaldur maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu kohta hiljemalt

30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maamaksuteade on haldusakt, millele

rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Maamaksuteated on kaebaja ka kätte saanud, need on vaidlustamata ja

jõustunud, seega täitmiseks kohustuslikud.

9. Intresside osas on vastustaja seisukohal, et kõnealusel juhul intressidele MKS § 132 lõikes 2

sätestatud aegumistähtaeg ei kohaldu. Antud seisukohale on vastustaja jõudnud MKS § 32, § 132

lõike 1 ja 2 alusel. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. MKS §

132 lõige 1 sätestab maksuvõla sundtäitmise aegumistähtajaks seitse aastat, mis algab kohustuse

täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Maksuteadetega määratud

intressid on MMS § 7 lõikest 2 tulenevalt maksuotsusega määratud intressid. Intressid on

käsitletavad maksuvõlana MKS § 32 mõistes – tähtpäevaks tasumata maamaksu põhiosalt

arvestatud ja maksuteatega määratud intress. Vastustaja on seisukohal, et ka maksuteatega

määratud intressivõla kui maksuvõla sissenõudmisele laieneb MKS § 132 lõikes 1 sätestatud

aegumistähtaeg seitse aastat. Tallinna Ringkonnakohus on 20.02.2008 otsuses haldusasjas nr 3-

05-349 asunud seisukohale, et maksuotsustes näidatud ulatuses on intresside sundtäitmise

hoiatus õiguspärane ega ole aegunud, sest maksuotsusega esitatud intressinõuet võib tulenevalt

MKS § 132 lõikest 1 sundtäita seitse aastat. Kaebaja viide MKS § 132 lõikele 2 ei ole asjakohane,

kuna nimetatud säte räägib MKS § 115 lõikest 3 tähendatud iseseisvalt esitatud intressinõude

sundtäitmise tähtajast. Intressinõude sundtäitmise aegumine sõltub sellest, kas intressid on

arvestatu tasutud või tasumata maksusummalt – viimasel juhul on aegumine seitse aastat.

10. MKS § 115 lõike 4 kohaselt võib intressinõude esitada maksuotsuses, vastutusotsuses,

tasaarvestamise otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise, tasaarvestamise või

sissenõudmisega. Maamaksuteadetel on intressisumma esitatud maamaksuteate esitamise seisuga.

Viitega MKS sätetele on toodud intressimäär ning esitatud intresside arvutamise kord ja

maamaksuteadetel on esitatud ka MMS § 7 lõikest 1 tulenevad maamaksu tasumise tähtajad.

Vastustaja on seisukohal, et maamaksuteadetel on intressinõue esitatud sõnaselgelt ja see on

kontrollitav. Kaebaja ei ole maamaksuteadetel esitatud intressinõudeid vaidlustanud. Vastustaja

leiab, et intressinõue on esitatud vastavalt MKS sätestatule ja ebaõige on kaebaja väide, et

intressid on kaebajale arvestamata ja määramata.

11. Intressikaardil on maksuteadetega määratud summad jälgitavad selgituste veeru abil.

Maksuliiki tähistav kood ja märge ettekirjutuse kohta viitavad maksuotsusega või maksuteatega

määratud summale ning maksusumma tasumisega viivitatud päevade arv on jälgitav

intressikaardilt. Seega on alusetu kaebaja väide, et intressiarvestus korraldusele lisatud

intressikaardil ei ole jälgitav.

12. Vastustaja märgib, et MKS § 119 lõike 2 kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata

maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva

seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva

maksusummaga.

Summeeritud

intressiarvestus

tuleneb

seadusest.

Intressikaardil

on

intressiarvestus esitatud kooskõlas MKS § 119 lõikest 2 tuleneva summeritud intressiarvestamise

põhimõttega. Kuna korraldusele lisatud intressikaardil on MKS § 115 lõike 3 nõuete kohaselt

esitatud ka kõik intressiarvestuseks vajalikud andmed ja summeeritud intressiarvestuse käik, on

alusetu väita, et intressikaardil toodud intressisumma ei ole kontrollitav. Kaebaja ei ole toonud

välja asjaolu, mis intressiarvestuse kontrollitavuse välistab, vaid on keskendunud üksnes

etteheitele, et intressiarvestus ei ole selge. Vastustaja leiab, et põhjendamata on kaebaja väide, et

sundtäitmine korralduses toodud intressivõla osas on aegunud ning et korralduses kajastatud

intressid on kaebajale määramata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et

kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Korraldus on seaduslik ja intressivõla

sundtäitmine ei ole aegunud. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohtu põhjendused on järgmised.

14. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajal on maamaksuvõlgnevus aastate 2002 kuni 2008

maamaksu eest, mille kaebaja on tasunud vaid osaliselt. Maamaksuvõla suuruse üle pooled ei

vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja ei ole tasunud intressivõlgnevust.

15. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas intressinõue on aegunud, kuna intresse ei ole

arvestatud ega määratud; kas korralduses esitatud intressinõude sundtäitmine on aegunud; kas

intressinõue esitati õiguspäraselt ja kas korralduse lisas toodud intresside arvutus on selge.

16. Kohus märgib esimeseks, et vastavalt MMS § 7 lõike 2 teisele lausele on maamaksuteade

haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatud, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määratleb kõigepealt, kas intresse on nõuetekohaselt

määratud ja seejärel vaatleb, ega intressisumma ei ole veel aegunud. Intressi arvestamist

reguleerib MKS § 115. MKS § 115 lõike 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu

seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intressi. Kohus leiab, et nähtuvalt vastustaja poolt seletusele lisatud

maamaksuteatistest on intresse arvestatud, samuti on intressiarvestus toodud korraldusele lisatud

kontokaardil igakuise arvestusena. Seega on intresse arvestatud vastavalt MKS § 115 nõuetele.

17. Edasi analüüsib kohus intressinõude aegumise väidet. Vastavalt MKS § 115 lõikele 4 võib

intressinõude esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tasaarvestamise otsuses või hoiatuses,

üheaegselt maksusumma määramise, tasaarvestamise või sissenõudmisega. Nähtuvalt

maamaksuteadetest on vastustaja esitanud intressinõude maksuotsuses. Seega on intressid

määratud maksuotsusega. Kuna tegemist oli tasumata maksusummadega, kohaldub selle

aegumisele antud juhul MKS § 118 lg 2, mille järgi kohaldatakse tasumata või tasaarvestamata

maksusummalt või riigi poolt isikule alusetult tagastatud summalt intressi arvestamise aegumisele

MKS §-des 98 ja 99 sätestatut, mitte kaebaja poolt viidatud MKS § 118 lõikes 1 sätestatud

üheaastast aegumistähtaega. Maamaksu puhul ei ole maksukohustuslasel maksudeklaratsiooni

esitamise kohustust. MKS § 98 lõike 2 kohaselt on maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole

seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, maksusumma määramise

aegumistähtaeg üks aasta. Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta

1. jaanuarist. Kuna maamaksu tasutakse jooksva aasta eest ja intressi arvestati iga-aastaselt ning

esitati koos maamaksu tasumise teatega iga-aastaselt, on intressid arvestatud ja määratud

tähtaegselt ning intresside arvestamine ega määramine ei ole aegunud.

18. Kohus ei nõustu siinjuures kaebuse esitajaga selles, et korralduse lisas toodud intresside

arvutus ei ole selge. Lähtuvalt MKS § 31 lõike 1 punktist 5 on maksukohustuslase kohustus

tasuda intress kõrvalkohustus. Vastavalt MKS § 95 lõikele 4 võib maksuotsuses esitada

maksukohustuslasele ka kõrvalkohustuse täitmise nõude. MKS § 95 lõike 2 kohaselt peab

maksuotsusest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Lisaks viitab MKS

§ 95 lõige 2 kohustuslikele nõuetele, et maksuotsus peab vastama MKS §-le 46. Kohus leiab, et

korralduses (koos selle lisaks oleva kontokaardiga) on kõik MKS § 46 nimetatud nõuded

täidetud. Korraldus sisaldab maksuhalduri nimetuse ja aadressi; haldusakti koostanud ametniku

ees- ja perekonnanime ning ametikoha; haldusakti andmise kuupäeva, haldusakti adressaadi nime

ja aadressi; haldusaktiga tehtava ettekirjutuse maksuvõla täitmiseks (summad ja kontod, kuhu

summad kanda); haldusakti täitmise tähtaja ja vaidlustamisviite.

19. Kohtu hinnangul sisaldub korralduses korrektselt selle andmise faktiline ja õiguslik alus.

Vaidlustatud korralduses on ära toodud haldusakti andmise faktiline alus (maksukohustuslane ei

täitnud MKS § 105 lõikes 1 sätestatud kohustust tasuda maksusuma ja maksu

kõrvalkohustustest tulenevad summad), intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja valem,

mille järgi intressi arvestamine toimub. Maksuhaldur on viidanud asjaomastele õigusnormidele,

millest tulenevalt on arvestatud intressi. Korraldusele lisatud kontokaardil on näha rahaliste

kohustuste (maksu tasumise) tähtpäevad, tasumisele kuulunud maksusummad, nendelt

arvestatud intressid ja tasutud maksusummad. Iga intressisumma taga on ka selgitus, milliselt

võlgnevuselt mitme päeva eest intress arvestatud on (lahter ``selgitus``). Arvestusperioodiks on

01.07.2002-03.09.2008. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et korraldus koos kontokaardiga

vastab seaduse nõuetele ja on korralduses sisalduvat valemit kasutades kontokaardil kajastuvate

andmete põhjal kontrollitav.

20. Kohus leidis eelnevalt, et intresse on arvestatud ja määratud õigeaegselt ning intresside

määramine ei ole aegunud. Järgnevalt käsitleb kohus maksuvõla sundtäitmise korralduse

õiguspärasust ja sundtäitmise tähtaegsust. Kohus nõustub kaebajaga selles, et korraldus on

sundtäitmise hoiatus MKS § 129 mõttes. MKS § 129 lõige 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus

anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise

päevast alates. Maksuvõlg on MKS § 32 tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Antud

korralduse näol on tegemist tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intressidega.

21. Kuna eelnevalt kohus juba leidis, et tegemist on maksuvõlaga, siis sätestab maksuvõla

sundtäitmise aegumise MKS § 132 lõige 1, mille kohaselt maksuvõla sundtäitmise

aegumistähtaeg on seitse aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise

aastale järgneva aasta 1.jaanuarist. Asjakohatu on siinkohal kaebaja viide MKS § 132 lõikele 2

tulenevalt MKS § 118 lõikest 1. Kohus leidis eelnevalt, et antud asjas kohaldub MKS § 118 lõige

2 kuna tegemist on tasumata maksusummaga, ning seega on ka sundtäitmise aegumise normiks

MKS § 132 lõige 1. Kohus nõustub vastustaja poolt viidatud Ringkonnakohtu seisukohaga, et

viide MKS § 132 lõikele 2 ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte räägib MKS § 115 lõikes 3

tähendatud iseseisvalt esitatud intressinõude sundtäitmise tähtajast. Seega on intressinõude

sundtäitmise tähtaeg antud juhul seitse aastat ja see ei ole aegunud.

22. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on taotlenud menetluskulude jätmist vastustaja kanda, kuid pole esitanud menetluskulusid

tõendavaid dokumente, peale riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Vastustaja on esitanud

kohtule taotluse kohtukulude kaebuse esitaja kanda jätmiseks, kuid pole samuti esitanud kulusid

tõendavaid dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik