3-08-1858/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-08-1858

Otsuse kuupäev

11.detsember 2008

Kohtunik

Maare Aloe

Kohtuasi

XXX kaebus Justiitsministeeriumi toimingu peale

Asja läbivaatamise kuupäev

25.november 2008

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Justiitsministeeriumi

esindaja Janek Ranniste

Resolutsioon

Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

27.08.2008 toimus Tartu Vanglas sektor nr 1 kambris nr 1024 (s.o kartserikambris) läbiotsimine

Justiitsministeeriumi relvastud üksuse poolt.

27.08.2008 saatis XXX Justiitsministeeriumile märgukirja.

08.09.2008 vastas Justiitsministeerium oma kirjaga nr 11-7/1458 XXX märgukirjale, kuid

kinnipeetav sellega ei nõustu, kuna vastusest loeb ta välja, et Justiitsministeerium õigustab

toimunut.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

19.09.2008 esitas kinnipeetav XXX kohtule kaebuse, milles palub tunnistada

Justiitsministeeriumi eelnimetatud toiming seadusevastaseks.

Kaebuse kohaselt tuli läbiotsimist toimetanud ametniku käsul kaebuse esitajal lahti riietuda ja

kükke teha mitme ametniku juuresolekul. Kaebuse esitaja seisukohalt oli toimunu temale

mõnituslik ja alandav ning ta leiab, et toimingu läbiviimisel rikuti isiku täielikult läbiotsimisel

kehtestatud nõudeid ja korda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Justiitsministeeriumi esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna läbiotsimise

teostamisel järgiti õigusaktide nõudeid.

Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja väited inimväärikust alandava kohtlemise osas

paljasõnalised, kuna vastupidist tõendavad tõendid puuduvad.

Vastustaja väidab, et just kartseris olevate esemete vähesuse tõttu kasutavadki seal viibivad

kinnipeetavad asjade peitmiseks seljas olevaid riideid ja kehaõõnsusi, mistõttu anti kartseris

viibivatele isikutele selge ja kuuldava hääletooniga korraldus oma kambris lahti riietuda. Samuti

on põhjendatud korraldus teha kükke, kuna see on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis

veendumaks, et keelatud esemeid ei ole peidetud kehaõõnsustesse.

Vastustaja väidab, et julgeoleku kaalutlustel teostavad läbiotsimist 2 ametnikku ja kambri ust

ajal, kui kambris on sees kinnipeetav ja ametnikud, ei sulgeta samuti julgeoleku kaalutlustel.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on

seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Asja materjalidest nähtuvalt viibis kinnipeetav XXX ajavahemikul 21.08.-31.08.2008 Tartu

Vangla kartseris.

Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikel õigus teostada kinnipeetava

läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi

läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga

samast soost isikud.

Justiitsministri 01.04.2003 määrus nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle

järelevalve korraldamine“ 4.peatükk reguleerib läbiotsimise korraldust detailsemalt. Nimetatud

määruse § 47 kohaselt otsitakse isik läbi kas täielikult või mitte täielikult, läbiotsimine

toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus ning läbiotsimist teostavad läbiotsitavaga

samast soost isikud. Täielik läbiotsimine seisnebki isiku läbiotsimises selliselt, et ta võtab ära

kõik riided.

VangS § 109 lõige 3 kohaselt moodustatakse vangla juurde relvastatud üksus eriülesannete

täitmiseks. Relvastatud üksuse ülesanded ja töökorra kehtestas Justiitsminister 12.12.2002

määrusega nr 81 „Relvastatud üksuse tegevuse kord“. Nimetatud määruse § 5 lõike 2 punkti 6

kohaselt võtab relvastatud üksus osa vangla ja kinnipeetava läbiotsimisest.

Antud juhul rakendati 27.augustil 2008 relvastatud üksust Tartu Vanglas justiitsministeeriumi

asekantsleri 22.08.2008 korralduse nr 2 kohaselt seoses vajadusega teostada läbiotsimist.

Relvastatud üksus viis läbiotsimist läbi kartserkambrites.

Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad

kartseri sisustusse järgmised esemed – päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või

põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt

kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht ja WC.

Seega kaebaja väide, et kartseri kambris on minimiseeritud asjade kogust ja kambri sisustust, on

õige.

Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et kaebajat koheldi sarnaselt teiste samas

osakonnas kartseris viibivate isikutega, st kõigile anti selge ja kuuldava hääletooniga korraldus

oma kambris lahti riietuda.

Kohtul ei ole alust kahelda ka vastustaja väites, et just kartseris olevate esemete vähesuse tõttu

kasutavadki seal viibivad kinnipeetavad asjade peitmiseks seljas olevaid riideid ja kehaõõnsusi.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et läbiotsimist toimetanud ametniku käsk kükke teha on

põhjendatud sellega, et see on kõige vähem isikut riivav viis veendumaks, et keelatud esemeid ei

ole peidetud keha õõnsustesse või tuharate vahele.

Kaebaja väited selle kohta, et kambri uks oli tema läbiotsimise ajal lahti ja seal viibis palju teisi

ametnikke, ei ole õige.

Oma kaebuses kohtule kirjutab kaebaja, et „ajal, mil ma lahti riietusin, viibis kambris kaks

ametnikku“.

Kuna asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja kartseris üksinda ja teisi kinnipeetavaid ei olnud

sinna paigutatud, siis ei ole kohtul alust kahelda selles, et läbiotsimist teostasid ametnikud

kambris sees ning selle juures viibisid ainult relvastatud üksuse liikmed, muid kõrvalisi isikuid

seal ei viibinud. Kohus nõustub vastustajaga, et kambri ust ajal, kui kambris sees on kinnipeetav

ja ametnikud, ei sulgeta julgeoleku kaalutlustel, kuna läbi suletud ukse ei ole võimalik kuulda,

kui kambris peaks toimuma vastuhakk läbiotsimist teostatavate ametnike suhtes. Samuti on ukse

ning lukkude mehhanismid valmistatud viisil, et nad oleks eelkõige avatavad ja suletavad

väljapoolt kambrit viibivatele ametnikele, mitte aga seestpoolt.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et antud juhul järgiti läbiotsimise teostamisel

õigusaktide nõudeid, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Asjaolu, et see ei pruugi

läbiotsitavale meeldida, on arusaadav, kuid VangS § 41 lg 1 kohaselt peavad vangistuses viibivad

isikud paratamatult taluma neid ebameelduvusi, mis kaasnevad paratamatult vanglas

kinnipidamisega.

Maare Aloe

kohtunik