2-08-70408/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-08-70408

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. detsember 2008 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-70408 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi M. U. vastu võlgnevuse nõudes. Pooled ja nende esindajad hageja AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe

2 Tallinn, esindaja Madis Lindegron; kostja M. U. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON Rahuldada AS SEB Pank hagi M. U. vastu võlgnevuse nõudes. Välja mõista M. U. lt AS SEB Pank kasuks 67 523 (kuuskümmend seiste tuhat viissada kakskümmend kolm) krooni ja 59 senti. Menetluskulude jaotus Jätta AS SEB Pank menetluskulud M. U. kanda. Määrata AS SEB Panga menetluskulude rahaliseks suuruseks 4 000 (neli tuhat) krooni, mis välja mõista M. U. lt AS SEB Pank kasuks. M. U. l tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

2 (3)

1. Kirjalikus vastuses kohtule võtab kostja hagi õigeks, paludes vähendada võlgnevust summa võrra, mis on tasutud kostja poolt pärast hagi esitamist (tl 58). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on TsMS §-s 440 lg 1 sätestatud vormis võtnud hagi õigeks, kuulub hagi seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele.

2. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, ei ole alust eeldada, et otsus kuulub täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

3. Hagiavalduse kohaselt on hagejal poolte vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev laenuja intressija viivisevõlg kokku summas 70 305,59 krooni. Kuna kostja on pärast hagi esitamist osa võlast tasunud, on hageja teatise kohaselt praeguse seisuga võlasumma 67 523,59 krooni (tl 58). VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel võib laenuandja lepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l p 1 alusel võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kostja on hagi omaks võtnud kohtule esitatud kirjalikus avalduses (tl 55). Kohus leiab, et hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja nõue hageja poolt vähendatud ulatuses, summas 67 523,59 krooni, õiguslikult põhjendatud ja kuulub seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele.

4. TsMS § 173 lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS §-de 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Neil asjaoludel jätab kohus, seoses hagi rahuldamisega, hageja menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on arvamuses kostja vastuse kohta palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõiv summas 4 000 krooni (tl 58). TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukuluks on muuhulgas ka riigilõiv. Maksekorraldusega (tl 43) on tõendatud, et hageja on tasunud riigilõivu 4 000 krooni. Neil asjaoludel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4 000 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS §-le

113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

3 (3) Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus jätab seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 4 000 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kohtunik: