2-08-14414/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-14414

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2008. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-14414

Tsiviilasi

AS E. Inkassoteenused hagi A.B. vastu 31 701 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks

Hagihind

28 701 krooni

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

- hageja AS E. Inkassoteenused (registrikood 10625474;

asukoht Maakri 44-20, 10145 Tallinn);

- hageja lepinguline esindaja Aleksei Nikolajenko (isikukood

37502072716; postiaadress Maakri 44-20, 10145 Tallinn);

- kostja A.B. (isikukood 38703185210; elukoht Kaunase

pst 16-33, 50704 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

29. oktoober 2008. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS E. Inkassoteenused hagi A.B. vastu 31 701 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista A.B. AS E. Inkassoteenused kasuks laenu põhiosa 3 000 (kolm tuhat)

krooni, intress 700 (seitsesada) krooni, viivis perioodi eest 18. detsember 2006. a kuni

29. oktoober 2008. a summas 607 (kuussada seitse) krooni ja 73 (seitsekümmend kolm)

senti ning viivis tagastamata laenusummalt 3 000 kroonilt alates 30. oktoobrist 2008. a

kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud

määras (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär + 7 % aastas).

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 15 % ulatuses A.B. ja 85 % ulatuses AS E. Inkassoteenused kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÕUE (tl 2-5, 7, 12)

AS E. Inkassoteenused (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi A.B. (kostja) vastu 31 701 krooni

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 04.09.2006. a interneti vahendusel teenuste

kasutamise lepingu nr 17879, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 17.11.2006. a esitas kostja

laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks.

Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 17.11.2006. a kostja kontole

3 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 17.12.2006. a. Kostja

ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele

vaatamata.

SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, teenuste kasutamise lepingu

nr 17879 punktist 12 ja nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega.

Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena

kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 3 000 krooni, intress 487 päeva eest summas

11 396 krooni, viivis 457 päeva eest summas 6 855 krooni, leppetrahv summas 1 500 krooni ja

nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 8 950 krooni. 18.03.2008. a seisuga moodustab

kostja koguvõlgnevus hageja ees 31 701 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti

palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 2 000 krooni ja kohtukulud.

KOSTJA VASTUS (tl 38)

Vastuse kohaselt kostja tunnistab hagi, soovides asja lahendamist kokkuleppel hagejaga, et koostada

maksegraafik laenu tagasimaksmiseks.

KOHTUISTUNG (tl 56-57)

Hageja lepingulise esindaja, Aleksei Nikolajenko, selgituse kohaselt jääb hageja hagi juurde,

paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse ja lisanduva viivise kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.

Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, vaid tüüptingimustel laenulepinguga. Kostja on kasutanud

sms-laenu teenuseid korduvalt. Seega on ta teadlik nii lepingu tingimustest kui lepingu mittetäitmise

tagajärgedest. Kostja on jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata. Kõik hageja nõuded tulenevad

lepingust. See on kõrge riskiga laenu andmine. Intress on tasu raha kasutamise eest. Viivised ja

leppetrahv on sanktsioonid. Kostja on viivitanud oma kohustuse täitmisega peaaega 2 aastat. Kui

kostja nägi, et ta ei suuda laenu tagastada, oleks ta pidanud ühendust võtma laenuandjaga. Hageja

palub hagi rahuldada ja välja mõista laenu põhisumma 3 000 krooni, intressi 11 396 krooni,

leppetrahvi 1 500 krooni, viivised laenu sissenõutavaks muutumisest kuni tänaseni 10 230 krooni ja

edaspidi arvestada viivist kuni kohase täitmiseni. Hageja vähendab nõudeõiguse loovutamisest

tulenevaid kulusid 500 kroonini. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja, A.B., selgituse kohaselt võttis ta laenu 3 000 krooni teadmisega, et peab 3 700 krooni tagasi

maksma. Laenu võtmise ajal ei olnud kostjal tööd ega raha. Praegu on kostjal töö, kuid

arvelduskonto on külmutatud. Kostja saab teenitavast palgast kasutada vaid ettenähtud miinimumi ja

ülejäänu 5 000 krooni läheb kriminaalasjast tulenevate nõuete rahuldamiseks. Kostja ei jää

kokkuleppe juurde ja palub kohtul teha antud asjas lahendi. Kostja ei tea oma õigusi tarbijana ega

seda, kas leppetrahv sellises summas on õige. Kostja leiab, et hagetavad summad on ülemäära

kõrged.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Hageja on esitanud kohtule SMS Laen OÜ ja kostja vahel 04.09.2006. a sõlmitud lepingu

nr 17879 (tl 18-25) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS)

§-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse

rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust

nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

3. VÕS § 396 lõike 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud

maksekorraldusest (tl 13) nähtub, et kostja sai 17.11.2006. a SMS Laen OÜ-lt laenu summas 3 000

krooni ja kohustus tagastama laenu 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 17.12.2006. a. Hageja on

omandanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu

06.12.2006. a hageja ning SMS Laen OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu alusel

(tl 14-16). Kostja ei ole SMS Laen OÜ-lt laenu saamise, laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmata jätmise ega nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks,

et kostja sai SMS Laen OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel laenu 3 000 krooni, jättes laenu

tagastamise ja intressi maksmise kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 76 lõikest 1 tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu

alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus 3 000 krooni.

4. VÕS § 35 lõike 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ

ja kostja lepingu interneti vahendusel (tl 7). Lepingu punkti 3.3.1 kohaselt laenusaaja tutvub

laenulepingu tingimustega ning esitab laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed, täites

kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel. Vastavalt lepingu punktidele 3.3.3 ja 3.3.4

väljastab laenuandja laenusaajale kasutajanime ja parooli ning laenu saamiseks saadab laenusaaja

laenuandjale mobiiltelefoni lühisõnumi, milles näitab lisaks paroolile ära laenu summa ja tähtaja.

Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud lepingutingimusi eraldi läbi ei

räägitud. Laenusumma ja tähtaeg on kohtu arvates ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist on

kostjal

olnud

võimalik

mõjutada.

Seetõttu

tuleb

lepingu

ülejäänud

tingimusi

pidada

tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa

ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust.

Asjas ei ole vaidlust selles, et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse

raames ja kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Tulenevalt

TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kostja on

kohtuistungil leidnud, et hagetavad summad on ülemäära kõrged. Kuna hageja tugineb nõude

alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt

otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse.

5. VÕS § 397 lõike 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu

punkti 4.2.3 järgi kohustus kostja maksma 3 000 krooni laenamisel 30-neks päevaks intressi 700

krooni. Laen tuli tagastada hiljemalt 17.12.2006. a. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja

raha kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest

kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või

kahju hüvitise arvestamine. Kohus on seisukohal, et lepingu punkt 4.3, mis lubab võlausaldajal

nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on

tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud ning VÕS § 42 lõike 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 84 lõike 1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole

õiguslikke tagajärgi. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni 30-neks päevaks ja laenuleping

lõppes 17.12.2006. a, on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist vaid lepingu punktis 4.2.3

kokkulepitud ulatuses, s.o summas 700 krooni. Kohus jätab hageja intressinõude 700 krooni ületavas

osas rahuldamata.

6. Hageja nõuab kostjalt lepingu punkti 13 alusel viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt

tagastamata laenu summalt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, s.o 182,5 % aastas.

Hagiavalduse kohaselt moodustab 18.03.2008. a seisuga tasumisele kuuluv viivis 457 päeva eest

6 855 krooni. Kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt välja viivis perioodi eest 18.12.2006. a kuni

29.10.2008. a summas 10 230 krooni. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks

pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS

§ 42 lõike 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja

vahel sõlmitud laenulepingu punkt 13 on tühine 0,5 % suuruse viivise määra tõttu, sest sellega on

kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud

viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise

tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lõikes 1 toodud

viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses

või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3 000 kroonilt alates

18.12.2006. a. Viivise määr VÕS § 113 lõike 1 kohaselt alates 18.12.2006. a kuni 31.12.2006. a oli

9,75 % aastas, alates 01.01.2007. a kuni 30.06.2007. a oli 10,5 % aastas ja alates 01.07.2007. a kuni

käesoleva ajani on viivise määr 11 % aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 18.12.2006. a kuni 31.12.2006. a summas 11,22

krooni

(3 000 krooni x 9,75 % x 14 päeva / 365 päeva);

perioodi

eest

01.01.2007. a

kuni

30.06.2007. a summas 156,21 krooni (3 000 krooni x 10,5 % x 181 päeva / 365 päeva) ning alates

01.07.2007. a kuni 29.10.2008. a, s.o kohtuistungi toimumise päevani, mil laenu ei olnud tasutud,

summas 440,30 krooni (3 000 krooni x 11 % x 487 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja

mõista

viivis

perioodi

eest

18.12.2006. a

kuni

29.10.2008. a

summas

607,73

krooni

(11,22 + 156,21 + 440,30).

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Hageja palus 29.10.2008. a kohtuistungil mõista kostjalt välja viivis

10 230 krooni perioodi eest 18.12.2006. a kuni 29.10.2008. a ja edaspidi alates 30.10.2008. a

tagastamata laenusummalt kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni määraga 0,5 % päevas

tähtaegselt tasumata summalt. Juba eespool toodud põhjendustel kuulub hageja nõue selles osas

rahuldamisele seadusjärgse viivisemäära (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär + 7 % aastas) alusel.

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata laenusummalt alates

30.10.2008. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud

määras.

7. Tulenevalt VÕS § 158 lõikest 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu punkti 14

kohaselt kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja

ees, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise

hetkel tagastamata laenust. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 1 500 krooni, mis on pool tagastamata

laenust.

Kohus märgib, et leppetrahvi kokkulepete sisu on piiratud tüüptingimusena kindlaksmääratud

leppetrahvide puhul. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud

ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi

kokkulepe on lepingusse võetud hageja initsiatiivil. Seega on leppetrahvi kokkuleppe tingimus

saanud lepingu osaks, mida ei ole eraldi läbi räägitud. Kui ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi

nõue sisaldub tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Kohus

leiab, et tüüptingimusena lepingu punktis 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur

(kuni 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus

(leppetrahvi kokkulepe) tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi ja seetõttu

tühine VÕS § 42 lõike 1 kohaselt. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka

seaduses sätestatud eeldustel, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 1 500 krooni kostjalt

väljamõistmiseks rahuldamata.

8. Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 8 950

krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel, mille kohaselt

nõudekirja väljastamise tasu on 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamise tasu on 200 krooni ja

hagiavalduse kohtusse esitamise tasu on 1 000 krooni. 29. oktoobril 2008. a toimunud kohtuistungil

vähendas

hageja

nõudeõiguse

loovutamisest

tulenevate

kulude

nõuet

kroonini.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti.

Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi koopiat nõudekirjadest kostjale, tõendamaks nimetatud kulude

kandmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudekirjade saatmise

kulu summas 500 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohtusse esitamise kulu 1 000 krooni (tulenevalt lepingu punktist 12.2.3) on

menetluskulu ja selle sissenõudmine toimub TsMS §-de 173 ja 174 kohaselt kohtulahendi alusel.

Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda võlaõiguslikus vaidluses kohtumenetluse kulude

väljamõistmist kostja võlana selles hagis, mis on kohtusse esitatud põhivõla ja kõrvalnõuete

väljamõistmiseks.

9. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3 000 krooni, intressi 700 krooni, viivise

perioodi eest 18. detsember 2006. a kuni 29. oktoober 2008. a summas 607,73 krooni ning viivise

tagastamata laenusummalt alates 30. oktoobrist 2008. a kuni tagastamata laenusumma täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

10. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 2 000 krooni (tl 26). TsMS § 139

lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava

rahasummaga. TsMS § 133 lõike 2 alusel hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud

nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab kõrvalnõudeid

mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja

nõuab kostjalt 31 701 krooni väljamõistmist, millest põhinõue moodustab 3 000 krooni. Seetõttu

tuleb hagihinna määramisel nõude summast maha arvata kõrvalnõuete summa põhinõude summa

ulatuses. Seega on hagihinnaks 28 701 krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et

hagihinnale 28 701 krooni vastav riigilõiv riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi on 1 750 krooni ja

tulenevalt TsMS § 150 lõikest 3 on hagejal õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist TsMS

§ 150 lõike 1 punkti 1 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla

poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb

menetluskulud jätta 4 307,73 / 31 701 x 100 = 15 % ulatuses kostja ning 85 % ulatuses hageja kanda.

Kohtunik