3-08-486/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-08-486 Haldusasi AS MM-Terminal kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 31.01.2008 maksuotsuse nr.12-5/143 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

17.november 2008.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja AS MM Terminal, vastustaja Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskus

RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates

3-08-486

2 (13) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse (edaspidi MTA Ida MTK, vastustaja või maksuhaldur) 31.01.2008 maksuotsusega nr.12-5/143 kohustati AS-i MM Terminal (edaspidi kaebaja) tasuma täiendavalt riigieelarve tulude arvele käibemaksu 1 201 108.00 krooni ja ettevõtte tulumaksu 2 452 358.00 krooni. Kaebusest ja kaebaja eriarvamusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt tema ja Bonamark OÜ vahel näidatud tehingute mittetoimumist tõendab asjaolu, et Bonamark OÜ näol on tegemist äriühinguga, mille eesotsas on variisikud ja mille tegevust kontrolliti tegelikkuses äriühinguga juriidiliselt mitteseotud isikute poolt.

Maksuhaldur ei ole selgitanud, kuidas konkreetselt eelnimetatud asjaolu tõendab Bonamark OÜ arvetel näidatud tehingute mittetoimumist. Maksuhaldur ei ole revisjoni käigus tuvastanud, et Bonamark OÜ oleks olnud kaebaja kontrolli all või kaebaja või tema töötajad või lähikondsed oleksid juhtinud või kontrollinud Bonamark OÜ tegevust ning ükski maksumenetluses kogutud tõend ei kinnita kaebaja või kaebajaga seotud osalemist Bonamark OÜ tegevuses. Kaebaja ei ole vastutav Bonamark OÜ majandustegevuse õiguspärasuse eest ega tema kui metsamaterjali müüja maksukohustuse nõuetekohase täitmise eest.

Kaebaja märgib, et maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) ega ka maksuseadustes sätestatu ei näe ette võimalust maksusumma määramist lähtudes sellest, kuidas on korraldatud maksumaksja äripartnerite majandustegevus ja kuidas nende tegevust juhitakse. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt viitab kaebaja ja Bonamark OÜ vahel viimase arvetel näidatud tehingute mittetoimumisele asjaolu, et Bonamark OÜ on Harju Maakohtu registriosakonna andmetel registreeritud aadressil Kungla tn.3-16, Tallinn, kuid maksuhalduri poolt nimetatud aadressil saadetud korraldus tagastati hoiutähtaja möödumisel.

Kaebaja ei ole vastutav selle eest, et Bonamark OÜ ei asu äriregistrisse kantud aadressil või et sellel aadressil ei võta keegi vastu maksuhalduri kirju. Samuti ei nõustu kaebaja maksuotsuses tooduga, mille kohaselt viitab maksuhalduri arvates kaebaja ja Bonamark OÜ vahel viimase arvetel näidatud tehingute mittetoimumisele asjaolu, et Bonamark OÜ juhatuse liikme Oliver Kovalenko seletuste kohaselt pole ta ettevõtluses tegev. Samuti pole ta tehinguid ise kavandanud ega läbi viinud ega osalenud äriühingu juhtimises, pole teadlik äriühingu nimel tehtud tehingutest ning on allkirjastanud talle Rene Heinala poolt toodud tühje pabereid ja kassatšekke.

Kaebaja leiab, et Oliver Kovalenko seletused ei anna alust järelduseks, et Bonamark OÜ arvetel näidatud metsamaterjali müügitehinguid kaebajaga ei ole toimunud. Asjaolu, et tehingu teise poole juhatuse liige ei kinnita tehingute toimumist, ei tähenda, et tehing poleks aset leidnud. Maksuhaldur on põhjendamatult lähtunud ainult Oliver Kovalenko seletustest, jättes andmata hinnangu Oliver Kovalenko ja tema poolt volitatud isikute Kaia Kuus`i, Rene Heinala ja AS MM Terminal juhatuse liikme Kalev Trumm´i seletustele kogumis. Oliver Kovalenko vormistas notariaalsed volikirjad Kaia Kuus´ile ja Rene Heinala´le tegutsemiseks Bonamark OÜ esindajatena.

Kaia Kuus kinnitab 25.05.2007 seletuses, et ta oli volitatud tehinguid tegema, aga samuti kinnitab ta tehingute tegemist kaebajaga ja enda osalemist Bonamark OÜ esindajana nendevahelistes tehingutes. Maksuhaldur tuvastas samuti, et Kaia Kuus tegi Bonamark OÜ esindajana kaebajaga tehinguid, kuna märkis maksuotsuses „nimetatud väidetavate tehingute tegijaks Bonamark OÜ nimel oli volitatud esindaja Kaia Kuus“. Kaia Kuus on allkirjastanud Bonamark OÜ ja AS MM Terminal vahelised metsamaterjali võõrandamise aktid ja metsamaterjali veoselehed.

Samuti on Kaia Kuus põhjalikult selgitanud, kuidas tehti tehinguid ja korraldati kauba vedu ja vormistamist. Puiduäris loetakse tavapäraseks, et ostja mõõdistab ostetud puidukoguse üle ja edastab andmed müüja esindajale, pärast mida vormistab müüja arved. Ka Rene Heinala 04.07.2007 seletused annavad alust järeldada, et Bonamark OÜ ja kaebaja vahel toimusid tehingud, kuid Rene Heinala arvates tegi neid tehinguid Oliver Kovalenko. Tehingute toimumine ja Bonamark OÜ arvetel näidatud kauba tegelik müümine

3-08-486

3 (13) on tõendatud nii dokumentaalselt kui ka poolte esindajate seletustega. Puuduvad tõendid tehingute mittetoimumise kohta kaebaja ja Bonamark OÜ vahel. Samuti puuduvad tõendid Bonamark OÜ arvel näidatud kauba mittemüümise kohta kaebajale. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et kuna Oliver Kovalenko andis notariaalse volikirja Kaia Kuus´ile ja Rene Heinala`le, siis võis tekkida olukord, kus Bonamark OÜ juhatuse liige Oliver Kovalenko ei olnud teadlik kõikidest tehingutest, mida tema poolt volitatud isikud sõlmisid Bonamark OÜ nimel.

Oliver Kovalenko paljasõnaline väide, et ta pole Bonamark OÜ nimel tehinguid teinud ega tea selle majandustegevusest midagi, ei ole piisav tegemaks järeldust Bonamark OÜ arvetel näidatud tehingute mittetoimumise kohta või selle kohta, et tehingud ei toimunud Bonamark OÜ-ga. Ka asjaolu, et tehingu teise poole juhatuse liige Oliver Kovalenko ei kinnita tehingute toimumist või et arvetel näidatud tehinguid ei sooritanud Bonamark OÜ juhatuse liige ise, ei anna veel alust järelduseks, et tehinguid ei oleks kaebajaga toimunud. Kaia Kuus´i seletustest nähtub, et ta vormistas müügiarved ja tegi seda Oliver Kovalenko´lt saadud paberite alusel.

Kaebaja viitab võlaõigusseaduse § 116 lg-le 2, mis sätestab, et kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik vastustab ja tehing on seotud sellise majandusvõi kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Samuti võimaldas tsiviilseadustiku üldosas seaduse (edaspidi TsÜS) § 118 lg-tes 2 ja 3 ja TsÜS § 121 lg-s 2 sätestatu kaupu ja teenuseid müüvat isikut, kes väitis end tegutsevat teise isiku ülesandel, käsitada selle isiku volitatud isikuna.

Kuivõrd antud juhul teostati metsamaterjali müügitehingud Bonamark OÜ volitatud isikute poolt, kellede puhul pole vaidlust esindusõiguse olemasolus ja kes on ise oma seletustes viidanud metsamaterjali müügitehingute teostamisele kaebajaga, siis eeltoodu kinnitab, et kaebajal oli eelnimetatud volitatud esindajatega tehinguid tehes alust eeldada, et nad teevad tehinguid Bonamark OÜ teadmisel ja nimel. Oliver Kovalenko seletused kogumis teiste tõenditega kinnitavad Bonamark OÜ arvetel näidatud metsamaterjali müümist kaebajale, aga samuti seda, et Oliver Kovalenko oli kursis Bonamark OÜ majandustegevusega ja osales selles aktiivselt.

Kaebaja märgib, et Oliver Kovalenko, Kaia Kuus´i ja Rene Heinala seletuste mõningast vastuolulisust on lihtne põhjendada. Bonamark OÜ oli metsamaterjali müüjana selleks tehingu pooleks, kes oli kohustatud deklareerima teostatud tehingutest tekkinud käivet ja tasuma vastavalt käibemaksu. Tehingute toimumise ja nendes osalemise eitamine, samuti majandustegevuse ja muude asjaolude eitamine äriühingu seadusliku esindaja poolt aitab vältida Bonamark OÜ-l kohustust deklareerida ja tasuda käibemaksu tehingute pealt, mille kaebaja ostjana talle tasus.

Kaebaja viitab ka põhiseaduse § 22 lg-le 3 ja leiab, et Oliver Kovalenko ütluste hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kuna Oliver Kovalenko juhatuse liikmena vastutab isiklikult äriühingu majandustegevuse eest, siis on ilmne, et ta võis anda ütlusi, mis ei oleks teda süüstavad. Asjaolu, et Bonamark OÜ arveldusarvele laekunud rahalised vahendid võetakse nimetatud äriühingu volitatud isikute Rene Heinala ja Kaia Kuus´i poolt sularahas välja, ei tõenda tehingute mittetoimumist kaebaja ja Bonamark OÜ vahel.

Iga äriühing otsustab ise, kuidas ta korraldab majandustegevust, aga samuti raha hoidmist ja selle kasutamist. Kui Bonamark OÜ juhatus pidas vajalikus hoida raha kassas või võtta raha kontolt välja, siis see ei tõenda mingil moel tehingute mittetoimumist kaebaja ja Bonamark OÜ vahel. Tegelikkusele ei vasta maksuhalduri põhjendus tehingute mittetoimumise kohta kaebaja ja Bonamark OÜ vahel selle tõttu, et metsamaterjali üleandmise ja vastuvõtmise aktidel toodud andmed Bonamark OÜ kui metsamaterjali üleandja ja seadusliku valdaja kohta ei ole tõesed.

Kaebaja viitab 09.01.1999 jõustunud metsaseaduse (edaspidi MS) § 31 lg-le 1, mis kohustas metsamaterjali võõrandamisel metsamaterjali üleandjat tõendama vastuvõtjale metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja pani vastuvõtjale kohustuse kontrollida, kas üleandja on metsamaterjali seaduslik valdaja. Arvestades, et antud juhul müüs Bonamark OÜ kaebajale

3-08-486

4 (13) juba tema poolt eelnevat ostetud metsamaterjali, mis tähendab, et ta ei müünud metsamaterjali kinnistu omanikuna ja müüjaks oli juriidiline isik, siis tuli müügitehingu käigus Bonamark OÜ-l esitada eelmise omanikuga sõlmitud metsamaterjali müümise leping või üleandmisevastuvõtmise akt (keskkonnaministri 17.03.1999 määruse nr.30 p 8.3, mis vastavad oma sisult määruse nr.30 p-s 11 sätestatud tingimustele) ja äriregistri registrikaardi ärakiri. Nimetatud dokumentide esitamisega oli Bonamark OÜ kui müüja oma väljapoole maksuõigust jäävatest õigusaktidest tuleneva hoolsuskohustuse metsamaterjali valdamise seaduslikkuse tõendamiseks täitnud.

Kaebaja kui ostja pidi omakorda oma väljapoole maksuõigust jäävatest õigusaktidest tuleneva hoolsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks kontrollima, kas müüjal on seaduslik alus metsamaterjali valdamiseks. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ega tõendanud, et kaebaja oleks seoses metsamaterjali ostmisega Bonamark OÜ-lt osalenud maksupettuses või toiminud pahauskselt. Heauskse metsamaterjali ostjana järgis kaebaja igati äris tavapärast hoolsust, aga samuti väljapoole maksuõigust jäävatest õigusaktidest tulenevat hoolsuskohustust ja seega täitis ta kõiki seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

Asjaolu, et Bonamark OÜ poolt kaebajale esitatud metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatel dokumentidel märgitud andmed ei ühtinud hiljem maksuhalduri poolt tuvastatuga, ei tõenda, et Bonamark OÜ arvetel näidatud kaupa ei müüdud kaebajale või et kaebaja jättis täitmata väljapoole maksuõigust jäävates õigusaktides sätestatud hoolsuskohustuse, mis mõjutab kaebaja maksukohustust. See, et veoselehtedel märgitud info osutus hiljem ebaõigeks, ei kinnita tehingute mittetoimumist. Eelpoolviidatud veoselehtedel viidatud metsamaterjali vedu ei korraldanud kaebaja, mistõttu puudus ka kaebajal kohustus kontrollida vedaja andmete õigsust.

Seega ei ole kaebaja vastutav vedajalt saadud info eest. Isegi juhul, kui metsamaterjali müügitehingu teostamisel poleks leidnud aset MS-e ja keskkonnaministri määruse nr.30 sätete rikkumine, ei oleks see saanud tuua endaga kaasa kaebajale täiendavat käibemaksu ja tulumaksu tasumise kohustust. Maksuseadusest ei tulene, et juhul, kui metsamaterjali müüja näitab tema poolt vormistatud dokumentides või aktides metsamaterjali valdamise kohta ebaõigeid andmeid (millest ostja ei ole teadlik või milles ostjal ei teki kahtlust metsamaterjali valdamise seaduslikkuse kohta müüjal), toob see kaasa metsamaterjali või raieõiguse ostnud maksumaksjale käibemaksuja tulumaksukohustuse suurenemise.

Metsamaterjali ostjal pole kohustust kontrollida tulenevalt maksuseadustest metsamaterjali algset päritolu ja kinnistu omaniku andmeid juhul, kui metsamaterjali müüjaks ei ole kinnistu omanik. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt tõenäoliselt toimus tegelikkuses metsamaterjali hankimine eraisikutelt ning Bonamark OÜ-d oli vaja vahelüliks, mis võimaldas arvetel näidatud sisendkäbemaksu võrra vähendada AS-i MM Terminal käibemaksukohustust ning viia ettevõttest välja nii sularaha kui ka pangaülekannetega suuremad summad kui seda faktiliselt arvetel näidatud metsamaterjali eest eraisikutele maksti, sest eeltoodud väide ei ole tema arvates tõendatud.

Maksuhaldur tugineb üksnes kaebaja tolleaegse töötaja Heli Rohi seletusele, milles viimane väidab, et maksis metsamaterjali eest eraisikutele ning FIE-dele ning vormistas nende kohta kassa väljamineku orderid. Samas peab maksuhaldur mitteusutavaks kaebaja seadusliku esindaja juhatuse liikme Kalev Trumm´i seletusi selle kohta, et Heli Rohi maksis ka Bonamark OÜ-le. Juhul, kui Heli Rohi seletused oleksid tõesed, siis peaks neid seletusi kinnitama ka tema poolt vormistatud kaebaja kassa väljamineku orderid eraisikutele ja FIE-dele, kuid maksuotsuses pole viidatud ühelegi Heli Rohi poolt vormistatud kassa väljamineku orderile.

Seega olid Heli Rohi seletused ebaõiged ning õigeks tuleb lugeda Kalev Trumm´i poolt antud seletus, mille kohaselt Heli Rohi maksis sularahas Bonamark OÜ esindajatele, kuivõrd sellekohased kassa väljamineku orderid oli maksumenetluse käigus maksuhaldurile kaebaja poolt esitatud. Eeltooduga peab kaebaja tõendatuks, et maksuhalduri väide metsamaterjali ostmise kohta eraisikutelt, mitte Bonamark OÜ-lt, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Maksuotsuses toodud väitega eeltoodud tuvastatud faktilised asjaolud viitavad sellele, et AS MM Terminal soetas

3-08-486

5 (13) puitu kolmandatelt tundmatutelt isikutelt ning teadis, et soetamine ei toimunud Bonamark OÜ-lt süüdistab maksuhaldur kaebajat ka maksupettuses. Tegemist on maksuhalduri poolt tõendamata kahtlusega, millega ei saa mingil juhul maksu määramist põhistada. Ka ei kinnita maksuotsuses toodud tõendid, et Bonamark OÜ arved oleksid võltsitud. Seega puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja ei ole Bonamark OÜ arvetel näidatud metsamaterjali Bonamark OÜ-lt saanud. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et heauskselt tehinguid teostanud maksumaksja puhul ei saa maksuhaldur väita, et tehingu teise poole ebakorrektsest käitumisest põhjustatud kahtluse korral peaks maksumaksja tõendama, et tehing on konkreetse isikuga toimunud.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Bonamark OÜ arvetel näidatud metsamaterjal on kaebaja poolt soetatud. Maksuhaldur leiab üksnes, et arvetel näidatud metsamaterjal ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, st Bonamark OÜ-lt, vaid metsamaterjal on soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kusjuures kaebaja teadis, et soetamine ei toimunud Bonamark OÜ-lt. Maksuotsuses pole viidatud ühelegi tõendile, mis kinnitaks Bonamark OÜ arvetel ja aktidel näidatud metsamaterjali soetamist kolmandatelt isikutelt. Samuti pole konkreetselt viidatud ühelegi kolmandale isikule.

Kaebaja leiab, et käesoleval juhul peaks maksuhaldur tõendama, et metsamaterjali soetati kolmandatelt isikutelt. Kokkuvõtlikult on kaebaja seisukohal, et eelpooltoodud põhjustel oli tal alust eeldada, et Bonamark OÜ oli tegelik metsamaterjali müüja ja ta valdas metsamaterjali seaduslikult. Seoses tehingutega OÜ-ga Meisterserv põhjendab maksuhaldur kaebaja ja OÜ Meisterserv vahel viimase arvetel näidatud metsamaterjalidega tehingute mittetoimumist asjaoluga, et OÜ Meisterserv näol on tegemist äriühinguga, mille eesotsas on variisikud ja mille tegevust kontrolliti tegelikkuses äriühinguga juriidiliselt mitteseotud isikute poolt, samuti asjaoluga, et OÜ Meisterserv endine juhatuse liige Martin Uiga ei ole maksuhaldurile kättesaadav ning on seotud Bonamark OÜ-ga.

Samuti tugineb maksuhaldur tehingute mittetoimumise tõendamisel OÜ Meisterserv uue juhatuse liikme Anton Seiler´i selgitustele, mille kohaselt tema valduses ei ole OÜ Meisterserv dokumentatsiooni. Kaebaja leiab, et kuna maksuhaldur ei olnud võimeline saama OÜ Meisterserv juhatuse liikmelt Martin Uiga´lt seletust kaebajaga teostatud tehingute kohta, siis maksuhaldur rikkus uurimisprintsiipi ja jättis vajalikud tõendid maksumenetluses välja selgitamata. Kaebaja arvates ei saa OÜ Meisterserv uue juhatuse liikme Anton Seiler´i väite alusel, mille kohaselt tema valduses ei ole OÜ Meisterserv dokumentatsiooni, teha järeldust, et OÜ Meisterserv arvetel näidatud tehinguid kaebajaga ei ole toimunud ning OÜ Meisterserv ei saanud müüa tema arvetel näidatud metsamaterjali kaebajale.

Kuna Anton Seiler sai juhatuse liikmeks pärast AS MM Terminal ja OÜ Meisterserv vaheliste tehingute lõppemist, siis on loomulik, et Anton Seiler ei saanud tehingute toimumist kinnitada, sest tema valduses ei olnud varasemat OÜ Meisterserv dokumentatsiooni. Kõigi OÜ-lt Meisterserv ostetud ja arvetel näidatud metsamaterjali koguste kohta olid vormistatud nõuetekohased üleandmise-vastuvõtmise aktid, milles olid märgitud OÜ Meisterserv poolt metsamaterjali omandamise andmed ja lisatud OÜ Meisterserv enda poolt metsamaterjali omandamist tõendavad üleandmise-vastuvõtmise aktid.

Ostetud metsamaterjali vedamise korral olid lisatud ka veoselehed vastavalt keskkonnaministri määruse nr.30 p-le 14. Asjaolu, et OÜ Meisterserv poolt kaebajale esitatud metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatel dokumentidel viidatud andmed ei ühtinud hiljem maksuhalduri poolt tuvastatuga, ei tõenda, et OÜ Meisterserv arvetel metsamaterjali kaebajale ei müüdud. Samuti ei kinnita tehingute mittetoimumist asjaolu, et veoselehtedel märgitud info vedaja kohta osutus hiljem ebaõigeks, sest metsamaterjali vedu ei korraldanud kaebaja ning tal puudus kohustus kontrollida vedaja andmete õigsust.

Kohtuistungil kaebaja nõustaja Jüri Allikalt märkis, et kaebaja ei saanud olla teadlik, et tegemist oli nn varifirmadega. Kui kaebaja oleks olnud eeltoodust teadlik tehingute teostamise ajal, siis poleks ta selliste firmadega tehinguid teinud. Kaebaja kontrollis, kas partner on käibemaksukohustuslane, ka

3-08-486

6 (13) arved vastasid nõuetele ja kaebajal ei saanud tekkida kahtlust, et puit polnud Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv oma. Samuti märkis kaebaja nõustaja, et kui maksuhaldur teadis, et tegemist oli varifirmadega, siis miks hoiti sellist firmat käibemaksukohustuslaste registris, mida peab maksuamet. Samuti pole kaebajal kohustust kontrollida veoselehti, mida ta ei koostanud, vaid ta pidi kontrollima ainult saabuvat kaupa. Vastustaja Maksuja Tolliameti Idas maksuja tollikeskus ei pea AS MM Terminal kaebust põhjendatuks. Maksuhaldur kontrollis Ida MTK 02.02.2007 korralduse nr.12-2.1/950 alusel kaebaja käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni maksete arvestamise ja kogumise õigsust ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2006, mille kohta koostas 28.09.2007 revisjoniakti nr.12-3/123.

Kaebaja 29.10.2007 eriarvamus 28.09.2007 Ida MTK revisjoniaktis nr.12-3/123 tuvastatu kohta ei muutnud maksuhalduri seisukohta revisjoniakti alusel tehtud järelduste osas ning 31.01.2008 koostas MTA Ida MTK maksuotsuse nr.12-5/14, millega kohustas kaebajat tasuma MTA riigieelarve tulude arvele käibemaksu 1 201 108.00 krooni ja ettevõtte tulumaksu 2 452 358.00 krooni. Maksuhalduri seletusest AS-i MM Terminal kaebuse kohta nähtub, et maksu määramisel AS- le MM Terminal hindas maksuhaldur kõiki kogutud tõendeid kogumis. Maksuotsuses on välja toodud Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv kui varifirmade tunnused.

Samuti on maksuotsuses analüüsitud nii Bonamark OÜ kui ka OÜ Meisterserv puhul nende poolt edasimüüdud kauba, s.o metsamaterjali puudumist. Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv puhul on tegemist äriühingutega, millede äriregistrisse kandmise ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise tegelikuks eesmärgiks oli luua võimalus fiktiivsete arvete alusel käibemaksu tagasisaamiseks tegelikkuses mittetoimunud tehingutelt. Maksuhaldur märgib, et ta ei pea kaebajat vastutavaks Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv majandustegevuse eest, vaid eelpoolnimetatud äriühingute poolt fabritseeritud arvete ja muu dokumentatsiooni teadliku ärakasutamise eest sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

Vastupidiselt kaebaja arvamusele ei pea varifirma olema varifirmat kasutava äriühingu kontrolli all või et varifirmat kasutava äriühingu töötajad või juhatuse liikme lähikondsed peaksid juhtima või kontrollima varifirma tegevust. Maksuhaldur ei maksustanud kaebajat ainult Oliver Kovalenko seletuste alusel. Oliver Kovalenko andis tunnistuse, mille kohaselt ta ei tegelenud Bonamark OÜ majandustegevuse juhtimisega ega ostnud metsamaterjali, mida väidetavalt kaebajale edasi müüdi. Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv poolt metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad üleandmisevastuvõtmise aktid olid fabritseeritud nagu arvedki.

Mitte ühelgi kõneallolevate äriühingute poolt väidetavalt esitatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktil toodud andmed vedaja ning metsamaterjali valdamise aluse kohta ei vastanud tegelikkusele. Maksuhaldur märgib, et ta ei ole viidanud kaebaja ning Bonamark OÜ vahel tehingute mittetoimumisele ainult selle tõttu, et Bonamark OÜ-d esindas esindusõiguseta isik. Maksumenetluses kogutud tõendite alusel võib järeldada, et eelpoolnimetatud äriühinguid juhtisid Kaia Kuus, Rene Heinala ning nendega seotud isikud. Vastuolud AS MM Terminal juhatuse liikme Kalev Trumm´i ning Kaia Kuus´i ja Rene Heinala seletustes annavad alust eeldada, et seletustega püütakse sobitada tegelikkuses toimunut maksumenetluses kogutud tõenditega.

Maksuhaldur viitab Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv sisulisele sarnasusele ning seotusele konkreetsete isikutega, millest võib järeldada, et varifirmat kasutati ühesuguse skeemi alusel ning ühesugusel eesmärgil. Eeltoodut põhjendab maksuhaldur asjaoluga, et pärast Bonamark OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist hakkas AS MM Terminal tegema tehinguid OÜ-ga Meisterserv. Bonamark OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine leidis aset Oliver Kovalenko avalduse alusel, kes andis 27.09.2005 maksuhaldurile ütlusi selle kohta, et ta on variisik.

OÜ Meisterserv nimel tegutsenud Martin Uiga on alates 27.06.2005 osanikuks Bonamark OÜ-s. Oliver Kovalenko seletuse kohaselt sai uueks juhatuse liikmeks Martin Uiga, kelle leidis Rene Heinala. Rene Heinala oli tegev mitmes OÜ-ga Meisterserv väidetavalt tehinguid teinud äriühingus ning Bonamark OÜ-s tegutses ta volikirja alusel.

3-08-486

7 (13) Seega olid nii Martin Uiga kui ka Rene Heinala seotud mõlema eelpoolviidatud äriühinguga, mistõttu ei saa pidada kokkusattumuseks asjaolu, et AS MM Terminal hakkas koheselt pärast Bonamark OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist tegema tehinguid OÜ-ga Meisterserv. Rene Heinala tunnistab, et ta on Kalev Trumm´iga kohtunud, millest võib järeldada, et tegelikkuses oli Rene Heinala mõlema varifirma kontaktisikuks. Maksuhaldur ei välista, et äriühing teeb ettevaatamatusest üksikuid tehinguid ebausaldusväärsete partneritega, kuid kaebaja puhul on tegemist tehingutega suures ulatuses (Bonamark OÜ-ga 22 arvet kokku summas 5 334 392.74 krooni ja OÜ-ga Meisterserv 17 arvet kokku summas 2 539 537.27 krooni).

Samuti on eeltoodud väidetavad tehingud teostatud järjestikku kahe sarnase varifirmaga, kus tegutsesid ühed ja samad isikud. Maksuhalduril pole õnnestunud saada seletusi Martin Uiga´lt, kuna ta on käesolevast maksumenetlusest pidevalt kõrvale hoidnud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ostis metsamaterjali tundmatutelt isikutelt, keda maksumenetluses ei ole võimalik välja selgitada ja seega on tuluja käibemaksu määramine põhjendatud. AS-i MM Terminal poolt müüdud metsamaterjali vedajate seletuste kohaselt võeti metsamaterjal veoks peale enamasti tee äärest.

Eeltoodut kinnitab Heli Rohi seletus selle kohta, et kaebajale kuuluvat Avinurmes asuvat laoplatsi kontrollitaval perioodil praktiliselt ei kasutatud. Seega ei vasta tegelikkusele Kalev Trumm´i ja Kaia Kuus´i seletused selle kohta, et Bonamark OÜ ja kaebaja ning OÜ Meisterserv ja kaebaja vahel väidetavalt toimunud tehingute puhul liikus metsamaterjal läbi Avinurme laoplatsi. Samal põhjusel ei ole õiged veoselehtedel märgitud andmed. Kaebaja poolt müüdud metsamaterjali vedajate seletuse põhjal võib järeldada, et metsamaterjali osteti eraisikutelt, kes ei ole käibemaksukohustuslased ja kellele Heli Rohi maksis sularahas.

Kaebaja märgib, et isegi kui oletada, et arvetel näidatud metsamaterjal ei ole soetatud arvetel näidatud isikutelt, siis on see ikkagi kaebaja poolt ettevõtluse tarbeks soetatud. Maksuhaldur sellega ei nõustu ning leiab, et tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Arve ei anna veel õigust käsitada selle alusel makstud summasid ettevõtlusega seotud kuluna, vaid õiguse selleks annab arve alusel kauba või teenuse soetamine ettevõtluse tarbeks arvel näidatud isikult. AS MM Terminal jättis deklareerimata ja riigieelarvesse üle kandmata tulumaksu 2005 aasta eest 1 855 481.00 krooni ja 2006 aasta eest

596 877.00 krooni, kokku 2 452 358.00 krooni. Seega kaebaja rikkus alates 01.05.2004 kehtima hakanud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) §-i 24, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksu summa KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu KMS §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama KMS §-s 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 29 lg alusel maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (KMS § 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava KMS § 16 lg 2 p-s 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Samuti on kaebaja rikkunud KMS § 38 esimest lõiget, mille kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksu summas, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt KMS § 3 lg 6 punktis 2 nimetatud isikul tuleb tasuda käibemaks arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20-ndaks kuupäevaks. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) §

3-08-486

8 (13)

1 lg 3 alusel §-des 49-52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, v.a kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-50. Sama paragrahvi lg 2 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 punkti 3 kohaselt väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 kohaselt residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresidendist juriidiline isik on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10-ndaks kuupäevaks maksuhaldurile maksudeklaratsiooni TuMS §-des 49-53 nimetatud kulude väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Maksumaksja, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena KMS-e tähenduses, on kohustatud deklaratsiooni esitama sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud maksustamisperioodil. Maksuhaldur palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et maksuhaldur on põhjendatult vaidlustatud maksuotsuses asunud seisukohale, et AS MM Terminal ning Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv vahel ei ole arvetel näidatud tehinguid toimunud, mistõttu kuuluvad väljamaksed maksustamisele TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ning puudub seadusest tulenev alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks arvetel näidatud ulatuses. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksuotsuses viitab maksuhaldur ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2006 kehtinud MS §-le 33, millega kehtestati metsamaterjalidega tehtavatele tehingutele alljärgnevad täiendavad nõudmised:

(1) kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali üleandja peab vastuvõtjale tõendama kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima, kui: 1) kasvava metsa raieõigus või metsamaterjal võõrandatakse 2) metsamaterjal antakse üle töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks

(2) kasvava metsa raieks andmisel peab andja võtjale tõendama kasvava metsa raieõiguse valdamise seaduslikkust ja võtja seda kontrollima

(3) kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumentideks on: 1) väljavõte kinnistusraamatust 2) riigimetsas väljavõte maakatastrist 3) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 4) metsamaterjali võõrandamise leping või metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt 5) raieõiguse ja metsamaterjali üleandja ning kasvava metsa raieks andja isikut tõendav dokument või äriregistri registrikaardi ärakiri 6) kinnistu asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse lubava märkega metsateatis

(4) kasvava metsa raieõigusega ja metsamaterjaliga sooritatud tehingud käesoleva seaduse tähenduses on kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamine ning metsamaterjali üleandmine töötlemiseks või ladustamiseks

(5) metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht

(6) kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjad metsamaterjali veo eeskirjad ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ning veoselehe vormi kehtestab keskkonnaminister

3-08-486

9 (13)

(7) metsaomanik on kohustatud kahe nädala jooksul pärast raieõiguse või metsamaterjali müümist teatama asukohajärgsele keskkonnateenistusele keskkonnaministri kehtestatud vormi kohaselt: 1) raieõiguse või metsamaterjali ostja nime või nimetuse 2) müüdud raieõiguse ulatuse 3) müüdud metsamaterjali koguse

(8) metsamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on maharaiutud puu ja sellest valmistatud puidusortiment. Metsamaterjali mõiste ei laiene metsa kõrvalkasutuse saadusele

(9) metsamaterjali tohib turustamisel nimetada toorpuiduks üksnes juhul, kui see on liigitatud ja vajaduse korral märgistatud vastavalt toorpuidu klassifitseerimise korrale

(10) toorpuidu klassifitseerimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega, lähtudes 23.01.1968 direktiivist nr. 68/98/EMÜ „Toorpuidu liigitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta“. Kooskõlas keskkonnaministri 17.03.1999 määrusega nr.30 kinnitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti vormi kohaselt peab metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis metsamaterjali üleandja tõendama, et metsamaterjal kuulub talle omandiõiguse alusel ning metsamaterjalil ei lasu kolmandate isikute õigusi ja metsamaterjali vastuvõtja veendub selles.

Metsamaterjali üleandja saab tõendada metsamaterjali valdamise seaduslikkust kahel viisil: metsamaterjal on pärit üleandja enda kinnistult (kohustuslik märkida maakond, vald, kinnistu/katastriüksuse number); metsamaterjal on saadud metsamaterjali võõrandamise lepingu või üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (kohustuslik märkida andmed metsamaterjali võõrandamise lepingu või metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmiseakti kohta – number, kuupäev, endise omaniku nimi/nimetus, isikukood, reg.kood, aadress). Sama määrusega kinnitatud „Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritavate tehingute eeskirjade“ punkt 3 näeb ette, et metsamaterjali omandaja või vastuvõtja säilitab raieõiguse või kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise lepingu, aga samuti metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti 7 aastat.

Asjaolu, et AS MM Terminal ei ole soetanud metsamaterjali Bonamark OÜ-lt, vaid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt on tõendatud maksuhalduri poolt välja selgitatud järgmiste faktidega: Bonamark OÜ poolt kaebajale esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel metsamaterjali müüjatena märgitud Maria Simson´i, Margus Piiri ja Elina Mihhailova nimelisi isikuid aktides märgitud isikukoodidega ei eksisteeri rahvastikuregistrijärgses andmebaasis. Samuti ei ole rahvastikuregistris ühtegi Margus Piiri ja Elina Mihhailova nimelist isikut.

Maria Simson´i nimelisi isikuid on registris kolm, kuid ligilähedase isikukoodiga ei ole ühtegi isikut. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu ega ole kuulunud mitte ühelegi Maria Simson´ile mitte ühtegi kinnistut (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.735). Samas on maksuhaldur tuvastanud kuupäevade lõikes tehingud, mis kajastavad Margus Piirilt, Maria Simson´ilt ja Elina Mihhailova´lt ostetud metsamaterjali väidetavat võõrandamist AS-le MM Terminal (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.734, 735). Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel puidu päritoluna märgitud katastriüksuse kinnistusraamatujärgsed omanikud kinnitavad, et ei ole ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2006 või enne seda nendele kuuluvatelt kinnistutelt metsamaterjali ega kasvava metsa raieõigust võõrandanud, v.a

1. Ain Aru, kes teatas, et on temale kuuluvatelt katastriüksuselt nr.92703:001:1180 võõrandanud metsamaterjali Boxer Puidu Eksport AS-le 2002 aastal ja 2005 aastal ning TOP SYLVESTER AS-le 2002 aastal.

2. OÜ Artiston Kinnisvara, kes teatas, et võõrandas 30.11.2006 katastriüksuselt nr.16102:001:0491 kasvava metsa raieõiguse Artiston OÜ-le

3. Valma Kivi, kes teatas, et on võõrandanud katastriüksuselt nr.38101:001:3042 metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse OÜ-le Artiston, vastavalt 20.05.2004 ja 03.10.2005

3-08-486

10 (13)

4. Teet Liivamaa, kes teatas, et võõrandas 2003 aastal temale kuuluvalt katastriüksuselt nr.97202:004:0691 metsamaterjali AS-le Mets & Puu (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.732-733). Seega pole eelpoolloetletud kinnistute omanikud võõrandanud metsamaterjali ega kasvava metsa raieõigust Bonamark OÜ-le ja Bonamark OÜ ei saanud seda edasi müüa kaebajale. Metsamaterjali veoselehtedel märgitud info metsamaterjali vedaja kohta ei vasta tegelikkusele. Autod, millega väidetavalt vedu teostati on veoselehtede alusel SISU registreerimismärgiga 475 APK ja MAN registreerimismärgiga 006 HRX.

Veoselehtede alusel on veoki valdaja AS Autopark (praegune OÜ Autopark). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel ei ole AS Autopark nimetatud sõidukite valdaja. Nii autode tegelikud valdajad OÜ Kolmestar ja AS HRX kui ka veoselehtedele märgitud valdaja OÜ Autopark kinnitavad, et ei ole nimetatud veoselehtede alusel metsamaterjali vedu teostanud ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2005. Samuti ei ole OÜ-s Kolmestar töötanud Feliks Kaljurand´i nimeline isik. Veoselehtedele märgitud autojuhte Feliks Kaljurand´i (väidetav isikukood 36706294715) ja Ivan Fedotov´it (väidetav isikukood 37105132304) ei eksisteeri rahvastikuregistrijärgses andmebaasis (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.731,732).

AS-i MM Terminal juhatuse liikme Kalev Trumm`i seletuse kohaselt asus ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2006 kaebaja vaheladu Ida-Virumaal Avinurmes ning vahelattu hankijatelt metsamaterjali vastuvõtmisega ja müügiks väljastamisega tegeles Heli Rohi. Juhatuse liikme seletuse järgi vaheladustati metsamaterjal kaebaja laoplatsil Avinurmes. Ühtlasi on veoselehtedele märgitud metsamaterjali veo sihtkohaks Ida-Virumaa, Avinurme, AS MM Terminal laoplats. OÜ Metallix-Puit juhatuse liikme Kaive Suurväli seletuse kohaselt ei olnud AS-l MM Terminal kindlat laoplatsi, puit võeti peale erinevatest kohtadest (kindlatest raiepaikadest tee äärest) Avinurmes.

OÜ Metallix-Puit autojuhi Andrus Aasamets´a seletuse kohaselt võttis tema metsamaterjali peale enamasti metsa servas tee äärest Avinurme kandis ja vaid mõne koorma AS MM Terminal laoplatsilt (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.723). AS MM Terminal laohoidja Heli Rohi sõnul AS-i MM Terminal laoplatsi 2005-2006 aastatel üldse ei kasutatud, vaid mõned üksikud korrad. Puit liikus müüjalt otse uuele ostjale. AS MM Terminal on tasunud Bonamark OÜ-le arvete eest ajavahemikul 10.01.2005 kuni 06.01.2006 sularahas 4 652 742.00 krooni ja panga kaudu 681 650.00 krooni, kokku 5 334 393.00 krooni.

AS MM Terminal juhatuse liikme Kalev Trumm´i poolt maksuhaldurile antud seletus metsamaterjali eest tasumise kohta on vastuolus AS-i MM Terminal töötaja Heli Rohi seletusega. Kalev Trumm´i väitel tasus Bonamark OÜ-le tema poolt esitatud arvete eest sularahas AS MM Terminal laohoidja Heli Rohi. Heli Rohi väidab aga maksuhaldurile antud seletuses, et tema maksis metsamaterjali eest eraisikutele ja FIE-dele ja vormistas ka nende kohta kassa väljamineku orderid ning sularaha arvete eest tasumiseks andis talle Kalev Trumm. AS MM Terminal raamatupidamisdokumentide kontrollimisel selgus, et metsamaterjali ostu-müügitehinguid tehti juriidiliste isikute ja FIE-dega, eraisikutega tehinguid ei tehtud (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.786-788). 27.09.2005 ja 22.11.2007 andis ütlusi AS MM Terminal juhatuse liige Oliver Kovalenko selle kohta, et ta ei ole ettevõttes tegev, ei ole mingeid tehinguid ise kavandanud, samuti pole ta teadlik sellest, missuguseid tehinguid äriühingu nimel on tehtud.

Oliver Kovalenko andis volitused Kaia Kuus´ile ja Rene Heinala´le, kellel oli õigus kasutada ka Bonamark OÜ pangakontosid. Pakkumise juhatuse liikmeks hakata tegi Oliver Kovalenko´le Rene Heinala. Oliver Kovalenko väitel maksti talle juhatuse liikmeks olemise eest 500 krooni kuus (nii ülekandega kui sularahas - sularahas maksis Rene Heinala). Oliver Kovalenko sõnul oli tema ülesandeks allkirjastada pabereid ja kassatšekke, mida tõi talle allkirjastamiseks Rene Heinala. Eeltoodut aluseks võttes on õige maksuhalduri järeldus, et Oliver Kovalenko ei osalenud faktiliselt Bonamark OÜ majandustegevuse juhtimises ega olnud kursis äriühingu majandustegevusega.

Ka ei oma Oliver Kovalenko juhatuse liikmena ülevaadet tema poolt Bonamark OÜ tegevust juhtima volitatud isikute Kaia Kuus´i ja Rene Heinala tegevusest (maksumenetluse toimik

3-08-486

11 (13) nr.12-7 lk.796, 797). Kaia Kuus´i seletuse kohaselt oli tema volitatud tegema tehinguid, kuid mitte arveldama rahadega. Samuti ei tegelenud Kaia Kuus väidetavalt teostatud tehingute sisulise poolega. Kaia Kuus´i sõnul tõi Oliver Kovalenko talle paberid, mille alusel ta vormistas arved. Samuti edastas Oliver Kovalenko andmed, mille alusel Kaia Kuus vormistas metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid OÜ-ga Sandglass ja OÜ-ga Estrels (nende osaühingute juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 31.01.2002 kuni 27.09.2002 Rene Heinala).

Metsamaterjali transpordi kaebajale organiseeris Kaia Kuus´i väitel Oliver Kovalenko. AS-le MM Terminal esitatud arvetele kantavad andmed sai Kaia Kuus AS-lt MM Terminal pärast seda, kui väidetav metsamaterjal oli AS-i MM Terminal poolt vastu võetud. Metsamaterjali vastuvõtmise-üleandmise aktid vormistas AS MM Terminal ja saatis siis Bonamark OÜ-le allkirjutamiseks (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.797). Oliver Kovalenko seletustest selgus, et ta volitas peale Kaia Kuus´i tegutsema Bonamark OÜ nimel ka Rene Heinala´t. Rene Heinala sõnul volitas Oliver Kovalenko teda üksnes pangatehinguid tegema, st Bonamark OÜ pangakontolt ülekandeid tegema, sularaha välja võtma ja sisse maksma.

Raha sissemaksete tegemiseks sai Rene Heinala väidetavalt Oliver Kovalenko´lt, aga samuti andis ta arvelt välja võetud sularaha Oliver Kovalenko´le. Tehinguid Bonamark OÜ nimel Rene Heinala väidetavalt teinud ei ole. Samuti ei tea ta midagi Bonamark OÜ raamatupidamisest ning töötasu Rene Heinala´le ei ole makstud (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.795). Maksuhaldur tuvastas Bonamark OÜ pangaväljavõtteid analüüsides, et arveldusarvele laekunud raha võetakse enamasti sularahaautomaatidest välja suurtes summades Kaia Kuus´i või Rene Heinala poolt.

Bonamark OÜ juhatuse liige Oliver Kovalenko ei ole teadlik kaebajaga väidetavalt tehtud tehingutest. Samuti pole tema poolt volitatud isikud Kaia Kuus ja Rene Heinala nende endi seletuste kohaselt kaebajaga tehinguid teinud. Kaia Kuus´i väitel oli tema ülesandeks ainult arvete, aktide, veoselehtede ja kassa sissetulekute orderite vormistamine ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamine, millede sisust ta teadlik ei olnud. Eeltoodut aluseks võttes on õige maksuhalduri järeldus, et Bonamark OÜ ei saanud AS-le MM Terminal müüa metsamaterjali, kuna tal seda ei olnud.

Juhatuse liige Oliver Kovalenko ega ka tema poolt volitatud isikud ei ole metsamaterjali soetanud, st OÜ nimel faktiliselt tehinguid ei tehtud, millest järeldub, et puudus ka metsamaterjal, mida edasi võõrandada. Kaebaja ei kontrollinud ega olnud veendunud Bonamark OÜ-lt metsamaterjali soetades, et müüja on eelnevalt metsamaterjali seaduslikult vallanud, millega rikkus MS §-s 33 sätestatud nõudeid. Seega oli Bonamark OÜ-d vaja vahelüliks, mis võimaldas arvetel näidatud sisendkäibemaksu võrra vähendada AS-i MM Terminal käibemaksukohustust ning viia ettevõttest välja nii sularaha kui ka pangaülekannetega suuremad summad kui seda faktiliselt arvetel näidatud metsamaterjali eest eraisikutele maksti.

AS MM Terminal soetas puitu tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, olles teadlik, et puitu ei soetatud Bonamark OÜ-lt. Bonamark OÜ arvetel märgitud andmed saadi eelnevalt AS-lt MM Terminal, samuti saadi kaebajalt täidetud metsamaterjali vastuvõtmise aktid ja veoselehed, milledele Bonamark OÜ märkis enda kui väidetava müüja andmed. OÜ-lt Meisterserv ostetud metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavate dokumentidena esitas kaebaja metsamaterjalide üleandmise-vastuvõtmise aktid, metsamaterjalide veoselehed ja arved. Samuti esitas kaebaja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis olid koostatud OÜ Meisterserv ja Ragnar Koch´i, Priit Ossipov´i, Meelis Puuste, Ludmilla Karpova, Sulev Lepik´u ja Marika Kotov`i vahel.

Kõik eelnimetatud isikud kinnitavad, et metsamaterjal kuulub neile omandiõiguse alusel ja pärineb konkreetselt kinnistult. Loetletud isikuid ei ole rahvastikuregistrijärgses andmebaasis olemas. OÜ Meisterserv poolt märgitud isikukoodidega inimesi registris ei eksisteeri, ka ei ole registris ühtegi Priit Ossipov´i, Ragnar Koch´i, Meelis Puuste ja Marika Kotov´i nimelist isikut. Sulev Lepik´u nimelisi isikuid on registris neli, kuid ligilähedase isikukoodiga ei ole ühtegi isikut. Ljudmilla Karpova nimelisi isikuid on registris kolm, kuid OÜ Meisterserv poolt nimetatud isikukoodiga ei ole

3-08-486

12 (13) rahvastikuregistris ühtegi isikut. Kinnistusregistri andmetel Ljudmilla Karpova`test kahele ei kuulu ega ole kuulunud mitte ühtegi kinnistut. Ühele Ljudmilla Karpova´le kuulub korteriomand. Ühele Sulev Lepik´ule on kuulunud korteriomand, ühele ei kuulu ega ole kuulunud mitte ühtegi kinnistut, ühele kuulub korteriomand, ühele kuulub elamumaa ja maatulundusmaa (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.727). OÜ Meisterserv ja eraisikute vaheliste metsamaterjalide üleandmise-vastuvõtmise aktidelt ei nähtu, et eraisikud oleksid metsamaterjali omandanud soetamise teel, kuna puudub ostu-müügilepingu number ja akti number.

Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidelt nähtub, et eraisikud deklareerivad OÜ-le Meisterserv metsamaterjali päritolu isiklikult kinnistult. Samas kinnisturaamatu andmetel ei kuulu aktidel nimetatud katastriüksused eelpoolviidatud eraisikutele ehk väidetavatele müüjatele. Maksumenetluse käigus maksuhaldur tuvastas, et OÜ Meisterserv ja AS MM Terminal vahel sõlmitud metsamaterjali võõrandamise aktidel märgitud kinnistud kuuluvad tegelikult teistele isikutele (välja on toodud kuus katastriüksust ja nende omanikud, kellest ükski ei ole metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel kajastatud) (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.727).

Kõigile eelnimetatud katastriüksuste omanikele andis maksuhaldur korralduse teatada, kas nendele kuuluvatelt kinnistutelt on müüdud metsamaterjali või kasvava metsa raieõigust. Tulemuseks oli, et ühe katastriüksuse puhul oli tegemist põllumaaga, kolme puhul vastasid katastriüksuste omanikud, et ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2006 kasvavat metsa ega metsamaterjali võõrandatud ei ole, ühel juhul teatati, et katastriüksusel kasvavat metsa ega metsamaterjali võõrandatud ei ole ning katastriüksuse nr.16102:001:0035 osas vastas Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, et nimetatud katastriüksusel on registreeritud 06.03.2006 sisse tulnud metsateatis (esitatud Toivo Sahk´i poolt).

Kaebaja poolt esitatud metsamaterjali veoselehtede kontrollimisel maksuhaldur tuvastas, et metsamaterjal viidi AS MM Terminal Avinurme laoplatsile, kus selle võttis vastu veoselehtede kohaselt Heli Rohi. Metsamaterjali transpordi tellijaks AS-i MM Terminal laoplatsile oli OÜ Meisterserv. Veoselehtedel on märgitud veokijuhina Jevgeni Lember isikukoodiga 36212284835, millist rahvastikuregistris ei ole. Ka ei ole rahvastikuregistris ühtegi Jevgeni Lember´i nimelist isikut. Auto, millega vedu väidetavalt teostati, on veoselehtede alusel Scania registreerimismärgiga 430 ALF ning selle valdajaks on OÜ Detatrans.

OÜ Detatrans teatas maksuhaldurile, et ta ei ole kunagi omanud sõidukit registreerimisnumbriga 430 ALF ja Jevgeni Lember ei ole kunagi töötanud OÜ-s. Detatrans OÜ ei ole kunagi teostanud metsamaterjali vedu firmale OÜ Meisterserv ega ka mõnele teisele firmale (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.725). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel oli kontrollitaval perioodil Scania 430 ALF omanik AS SEB Ühisliising kuni 17.11.2005 ja alates 18.11.2005 Valentina Rebane-Sikorska. Kontrollitaval ajavahemikul oli eelnimetatud sõiduki kasutajaks kuni 17.11.2005 OÜ Edevedu.

Kasutajaks on Truvester AS ja OÜ Edevedu alates 18.11.2005. 02.07.2004 Truvester AS sundlõpetati ja kustutati äriregistrist. OÜ Edevedu vastas maksuhaldurile, et ta ei teostanud ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2006 veokiga Scania registreerimisnumbriga 430 ALF metsamaterjalide vedu OÜ Meisterserv tellimusel AS-le MM Terminal. Samuti ei töötanud Jevgeni Lember kunagi OÜ-s Edevedu (maksumenetluse toimik nr.12-7 lk.725). Eeltoodud faktide alusel järeldas maksuhaldur põhjendatult, et Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv on sisuliselt sarnased, nendes osaühingutes tegutsesid ühed ja samad isikud, mis omakorda annab alust eeldada, et mõlemat varifirmat kasutati ühesuguse skeemi alusel ning ühesugusel eesmärgil.

Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et pärast Bonamark OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist, hakkas AS MM Terminal tehinguid tegema OÜ-ga Meisterserv. Seega ei saa nõustuda kaebaja poolt MTA 28.09.2008 revisjoniakti nr.12.3-/123 kohta eriarvamuses tooduga, mille kohaselt kaebaja on kauba ostmisel Bonamark OÜ-lt ja OÜ-lt Meisterserv toiminud heauskselt ja järginud äris tavapärast hoolsust ning väljapoole maksuõigust jäävatest õigusaktidest tulenevalt hoolsuskohustust ning tal puudusid tehinguid tehes igasugused kahtlused, et

3-08-486

13 (13) kõneallolevad osaühingud ei ole arvetel näidatud kaupade müüjateks. Eriarvamuse esitaja leiab, et isegi kui oletada, et arvetel näidatud metsamaterjal ei ole soetatud arvetel näidatud isikutelt, siis on see metsamaterjal ikka kaebuse esitaja poolt ettevõtluse tarbeks soetatud. Selle seisukohaga ei saa nõustuda, sest TuMS § 51 lg 2 p 3 loeb ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel ning arve iseenesest ei anna õigust käsitleda selle alusel makstud summasid ettevõtlusega seotud kuluna, vaid selleks annab õiguse arve alusel kauba või teenuse soetamine ettevõtluse tarbeks arvel näidatud isikult. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugines kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Kuna kaebust ei rahuldata, siis jäävad kohtukulud kaebaja enda kanda.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 17.09.2009 Riigikohtu 17.09.2009 kohtumäärusega nr.3-7-1-3-298, millega otsustati jätta AS MM-Terminal kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2009 kohtuotsusega nr.3-08-486 otsustati:

1. jätta AS MM-Terminal apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.detsembri 2008.a otsus muutmata

2. jätta menetluskulud apellatsioonastmes kaebaja kanda

Mare Krull Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE