2-08-56076/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-56076

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2008. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-56076 Tsiviilasi AS E hagi S A vastu võla väljamõistmiseks Hagi hind 4500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja AS E(registrikood xxx, asukoht xxx)

• Hageja esindaja A N

• Kostja S A (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista S A AS E kasuks põhivõlg 2 000 (kaks tuhat) krooni, intress 380 (kolmsada kaheksakümmend) krooni, viivised 5 640 (viis tuhat kuussada nelikümmend) krooni ja leppetrahv 1 000 (üks tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS E esitas hagi S A vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 24 811.86 krooni. Nimetatud nõude on hagejale loovutanud SMS Laen AS.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen AS ja kostja interneti vahendusel 27.12.2006 lepingu nr 24767, millega hageja andis kostjale laenu 2000 krooni. Pooled leppisid kokku laenu tähtajaks 15 päeva ja intressiks 380 krooni. SMS Laen OÜ kandis laenu üle 27.12.2006, laenu tagasimaksmise tähtajaks oli 11.01.2007. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud.

Hageja palub kostjalt välja mõista:

1. tagastamata laenu põhiosa 2 000 krooni;

2. tasumata intressid seisuga 28.07.2008 14 671.86 krooni. Lepingu p 4.2.3 kohaselt on intressimäär 0,7780% päevas;

3. viivised seisuga 28.07.2008 summas 5 640 krooni. Lepingu p 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt;

4. leppetrahv 1 000 krooni lepingu p 14 alusel;

5. nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 1 500 krooni lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja

12.2.3 alusel. Hageja palub kostjalt nõudekirja väljastamise eest välja mõista 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamise eest 350 krooni ja kohtusse hagiavalduse esitamise eest 1000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kostja ja SMS Laen AS vahel 27.12.2006.a sõlmitud leping nr 24767 on vaadeldav krediidilepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Põhivõlg Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud väidet, et kostja on laenu saanud ning ei ole seda tagasi maksnud, rahuldab kohus VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel hageja nõude selles osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2000 krooni.

Intress Lepingu alusel sai kostja laenu 2 000 krooni 15 päevaks. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on intressinõude aluseks märkinud lepingu p 4.2.3. Hageja esitatud lepingust nähtub, et tegelikult reguleerib 15 päevaks antud 2000 krooni suuruse laenu intressi lepingu p 4.1.2. Lepingu p 4.1.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et 2 000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 19 % laenu perioodiks laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 380 krooni.

Hageja on arvestanud ebaõigesti kostjale intressi alates 27.12.2006 kuni 28.07.2008 summas

14 671.86 krooni. Lähtuvalt lepingu p 4.1.2 on intressi määraks 1,27% päevas, kuid intressi saab arvutada üksnes laenulepingu lõppemiseni. Intress on tasu laenu kasutamise eest ning seda arvestatakse vastavalt laenuks antud rahasumma kasutusaja pikkusele, milleks käesolevas asjas on

15 päeva. Pärast nõude sissenõutavaks muutumist saab tulenevalt VÕS § 113 lg 1 arvestada tagastamata laenult viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 380 krooni.

Viivised Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 5 640 krooni lepingu p 13 kohaselt. Lepingu p 13 kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0.5 % kalendripäevas. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Hageja on viivise arvestuse õigesti esitanud. Perioodi 11.01.2007 kuni 28.07.2008 eest on viivis 5 640 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja ei ole tulenevalt TsMS § 367 taotlenud viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni.

Leppetrahv Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 1 000 krooni. Lepingu p 14 kohaselt kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Üheks leppetrahvi nõude esitamise aluseks on see, kui laenusaaja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades võlasuhte iseloomu (laenatava rahasumma suurus, tagasimaksmise periood) tuleb kohtu hinnangul kostjalt leppetrahv summas 1 000 krooni välja mõista. Väiksemas suuruses leppetrahv ei tagaks leppetrahvi seadusest tulenevat funktsiooni sundida isikut õigeaegselt kohustuse täitmisele (nn survefunktsioon).

Muud kulud Hageja nõuab kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevaid kulusid summas 1 500 krooni – lepingu p 12.2.1 nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel leppetrahv 350 krooni ning hagiavalduse esitamine kohtusse hagiavalduse koostamise kulud 1 000 krooni, õigusabikulud, riigilõiv ja muud kohtukulud. Kohus leiab, et hageja nõue hüvitada hagiavalduse koostamise kulud 1 000 krooni ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse esitamise kulu puhul saab tegemist olla üksnes menetluskuluga. Menetluskulude väljamõistmine toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele (TsMS § 162, § 163, § 173 jj). Lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 kulud summas 500 krooni on vaadeldavad kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahjuga, mitte leppetrahvina. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

Kohtu hinnangul on lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 näol tegemist tüüptingimustega. Arvestades asjaoludega, et lepinguga on kindlaks määratud leppetrahv 50 % tagastamata laenust ning viivisemääraks on 0.5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt, on kohtu arvates lepingu p 12.2.1 ja

12.2.2 tühised tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5. Lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Seega ei ole hagejal kahju hüvitamise nõuet tekkinud.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 2 000 krooni, intressi 380 krooni, viivised 5 640 krooni ja leppetrahvi

1 000 krooni.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hagiavaldus on rahuldatud osaliselt, s.h põhinõue kogu ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda.

Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik