2-08-10615/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-10615

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Määruse tegemise koht ja aeg Tallinn, 05.detsember 2008

Kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi KÜ majavalitseja maksekäsu kiirmenetluse avaldus J H´i vastu korteriomandi valitsemisega seotud kulude sissenõudmiseks

Resolutsioon

• Rahuldada määruskaebus.

• Tunnustada Harju Maakohtu 02.10.2008 määrusega tehtud maksekäsu tühisust.

• Saata tsiviilasi edasiseks menetlemiseks kohtunikuabile.

Määrus ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud 11.06.2008 tegi kohtunikuabi käesolevas tsiviilasjas võlgnikule makseettepaneku, mille sai kätte võlgniku ema 27.06.2008. 02.10.2008 tegi kohus maksekäsu, millele võlgnik esitas määruskaebuse. Kohtunikuabi jättis 12.11.2008 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas kohtunikule.

Määruskaebuse kohaselt pidi kohus maksekäsu tegemise otsustamisel arvestama asjaolu, et makseettepanekule oli seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud vastuväide. See oli esitatud võlgniku nimel tema ema poolt. Kui kohtu jaoks ei olnud selge vastuväite esitanud isiku volitused, pidi antama võlgnikule tähtaeg selgitamaks, kas ema oli pädev teda esindama või mitte. Kuna makseettepanek ei olnud toimetatud kätte võlgnikule isiklikult allkirja vastu, on tal õigus esitada maksekäsu peale määruskaebus.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud määruskaebuse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-de 6 ja 7 kohaselt, kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui ta määruskaebust täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha.

Väljastusteatega on tõendatud, et makseettepaneku sai kätte võlgniku ema N H 27.06.2008. Ka on tõendatud, et seaduses ettenähtud kolme nädala jooksul (täpsemalt 10.07.2008) saabus kohtusse vastuväide, milline oli pealkirjastatud „vastus“, sisaldas viidet käesolevale tsiviilasjale ja võlgnikule, kuid oli allkirjastatud N H´i (võlgniku ema) poolt. Nimetatud vastus koos lisadega ei ole tsiviilasja toimikusse köidetud, kuid on toimiku vahel. Kohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kohus ei saanud maksekäsu vormistamist otsustades eirata asjaolu, et vastuväide oli esitatud. Kohus möönab, et vastuväide (vastus) ei sisaldanud selgitust emal poja esindamiseks kohtus volituste olemasolu kohta ega olnud kirjalikult vormistatud volikirja ka lisatud. Sellises olukorras oleks aga kohus pidanud lähtuma TsMS § 8 lg 2 (menetlusseaduse analoogia) alusel TsMS § 372 lg-st 2 ja andma võlgnikule mõistliku tähtaja vastuväite esitanud isiku volituste kinnitamiseks. Kui aga kohus ei oleks vastuväite esitanud isikut menetlusse esindajana lubanud, oleks tulnud sellest võlgnikule teatada ja anda talle võimalus kas võtta endale teine esindaja või allkirjastada esitatud vastuväide ise.

Määruskaebusest nähtub, et võlgnik on ema poolt tehtud toimingu heaks kiitnud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 mõttes. Seega ei olnud täidetud TsMS §

489 lg-s 1 sätestatud üks maksekäsu eeldus ning lähtudes TsMS § 489.1 lg-st 4 on kohtunikuabi poolt 02.10.2008 tehtud maksekäsk on tühine.

Imbi Sidok kohtunik