3-08-2208/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2208 Haldusasi I.O kaebus Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes xxx x maaüksuse tagastamiseks vajalike toimingute sooritamiseks ning haldusakti väljaandmiseks xxx x maaüksuse tagastamiseks päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.O kaebus läbi vaatamata halduskohtusse pöördumise õiguse puudumise tõttu (HKMS § 23 lg 3 p 1).

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja lepingulisele esindajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD

1. 11. novembri 2008. a kohtumäärusega võttis kohus menetlusse I.O kaebuse Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes xxx x maaüksuse tagastamiseks vajalike toimingute sooritamiseks ning haldusakti väljaandmiseks xxx x maaüksuse tagastamiseks 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikust seletusest kohtule ilmnes, et Tallinna Maa-amet esitas 25. novembri 2008. a kirjaga nr. 4-11/9734 Harju maavanemale xxx tn x maa munitsipaalomandisse andmise täiendatud taotluse.

3. 2. detsembril 2008. a saabus kohtule kaebuse esitaja taotlus menetluse peatamiseks kuni maavanema poolse lõpliku otsuse tegemiseni maa munitsipaliseerimise taotluse osas. Vastustaja 3. detsembri 2008. a vastuses kohtule nõustus menetluse peatamisega.

4. Kohus jättis 3. detsembri 2008. a kohtumäärusega taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et esitatud kaebuse lahendamine ei sõltu käimasolevast maa munitsipaliseerimise menetlusest. Kaebuse esitaja on vaidlustanud vastustaja tegevusetuse maaüksuse tagastamisel, maa munitsipaliseerimise menetlus on aga seaduslikuks aluseks maa tagastamata jätmisel. Maavanema otsus Tallinna Linnavalitsuse munitsipaliseerimise taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole piisav, et kohus saaks tuvastada vastustaja õigusvastase tegevusetuse ning kaebuse sel alusel rahuldada. Kohus tegi kaebuse esitajale ettepaneku kaebusest loobuda, oodata ära haldusmenetluse tulemus, esitada seejärel vastustajale taotlus maaüksuse tagastamiseks ning vajadusel vaidlustada seejärel vastustaja keeldumine või tegevusetus. Kui maavanem peaks otsustama maaüksuse munitsipaalomandisse andmise, on kaebuse esitajal võimalik vaidlustada halduskohtus eeltoodud haldusakt.

KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. 8. detsembril 2008. a saabus kohtule kaebuse esitaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kaebuse esitaja põhjendab taotlust sellega, et kohtumenetluse kestel, so 25. novembril 2008. a esitas vastustaja maavanemale taotluse vaidlusaluse maa munitsipaliseerimiseks. Seega on faktiline olukord võrreldes kaebuse esitamise aegse seisuga muutunud. Vastavalt 03.08.2008 kohtumäärusele on kohus teinud kaebuse esitajale ettepaneku kaebusest loobuda, oodata ära haldusmenetluse tulemus, esitada seejärel taotlus maa tagastamiseks ning vajadusel seejärel vaidlustada vastustaja keeldumine või tegevusetus. Kaebuse esitaja märgib, et selliselt ta ongi toiminud, kuid kuna vastustaja on esitanud uue munitsipaliseerimise taotluse kõigest üks nädal enne istungi toimumist, siis muudab see asjaolu oluliselt kaebuse perspektiivi käesolevas asjas. Kuna maa munitsipaliseerimise menetlus on seaduslikuks aluseks maa tagastamata jätmisel, võib kaebust praegusel juhul pidada perspektiivituks. Sellest tulenevalt nõustub kaebuse esitaja põhimõtteliselt kohtu ettepanekuga. Samas on kaebusest loobumise menetluslikuks tagajärjeks menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. See omakorda aga tähendab, et tulenevalt HKMS § 24 lg 1 p 2 ei saa isik menetluse lõpetamise korral uuesti kohtusse pöörduda samas asjas. Selline olukord aga ei vasta kaebuse esitaja huvidele, kuna analoogse kaebuse esitamise vajadus tulevikus ei ole välistatud. Küll aga on kaebuse esitajal võimalus taotleda, et kohus jätaks kaebuse läbi vaatamata ning tagastaks selle kaebuse esitajale.

6. Tallinna Linnavalitsus ei vaidle 8. detsembri 2008. a seisukohas vastu I.O taotlusele kaebuse läbivaatamata jätmiseks ning materjalide tagastamiseks kaebuse esitajale haldusasjas 3-08-2208, kuna maa munitsipaliseerimise menetlus on seaduslikuks aluseks maa tagastamata jätmisel ning kaebus praegusel kujul on ilmselgelt perspektiivitu.

KOHTU SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS

7. Kohus leiab, et I.O kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lõike

3 punkti 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 23 lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.

8. Vastavalt Maareformi seaduse § 6 lg 2 p-le 4 ei tagastata õigustatud subjektile munitsipaalomandisse antavat maad. Seetõttu tuleb enne õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist otsustada maa munitsipaalomandisse andmine. Seda, et maa munitsipaalomandisse taotlemise algatamine toob tavaliselt kaasa õigustatud subjektile maa tagastamise peatamise, on tõdenud ka Riigikohus haldusasjas nr. 3-3-1-44-05. Olukorras, kus maa munitsipaliseerimise menetlus on pooleli või äsja lõppenud, ei ole kohtul võimalik tuvastada Tallinna Linnavalitsuse õigusvastast tegevusetust xxx x maaüksuse tagastamisel ning kohustada vastustajat haldusakti välja andma. Pooleliolev maaüksuse munitsipaliseerimise menetlus on seaduslikuks aluseks kaebuse esitajale maaüksuse tagastamist ettevalmistavate toimingute peatamisel. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kohtule esitatud kaebust pidada perspektiivituks. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse esitaja taotluse jätta kaebus läbivaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale.

9. HKMS § 92 lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral. Seega jääb kaebuse esitaja poolt kaebuse halduskohtusse esitamisel tasutud riigilõiv kaebuse esitaja enda kanda.

Tiina Pappel kohtunik