2-08-7907/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

08.12. 2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-7907 Tsiviilasi Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu) avaldus: võtta KI`lt ära vanema õigused tütre AI ja poja AS suhtes; võtta AS`ilt ära vanema õigused poja ASsuhtes. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu) Hariduse 1 kose alevik 75101 Harjumaa, esindaja K Iljin Puudutatud isik KI ik XXX eluk XXX Puudutatud isik AS ik XXX eluk XXX

Puudutatud isik alaealine AI ik XXX Puudutatud isik alaealine AS ik XXX Puudutatud isikute AI ja AS määratud esindaja advokaat H Tomberg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad

13.11. 2008

Avaldaja esindaja K Iljin Puudutatud isik KI Puudutatud isik AS Puudutatud alaealiste isikute määratud esindaja advokaat H Tomberg RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu) avaldus.

2. Võtta KI`lt ära vanema õigused tütre AI ja poja AS suhtes.

3. Võtta AS`ilt ära vanema õigused poja AS suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Avalduse aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja menetluses on ts.asi nr 2-08-7907 KI ja AS vastu vanemailt kasvatuslike õiguste äravõtmiseks laste suhtes ilma vanema õigusi ära võtmata ning elatise nõudes. Käesoleva täpsustusega soovib hageja muuta haginõuet ja täiendada põhjendusi. KI on alaealiste laste AI(ikXXX) ja AS’i (ikXXX) ema, AS on alaealise lapse ASi isa. A I sünd on registreeritud Kose vallas XXXakt nr XXX, AS`i sünd on registreeritud Kose vallas XXX, akt nr XXX. KI pere on Kose vallas elanud esimese lapse sünnist alates.

Kõik Kose valla sotsiaaltöötajad on perega tegelenud. Alates 2004. aastast on Kose Vallavalitsuses tööl lastekaitsespetsialist ning perega on tegelenud tema. Lastekaitsespetsialist on püüdnud peret toetada ja juhendada, et lastele oleks tagatud kõige esmasem, et tuba oleks soe ja puhas, söök olemas ja kodus rahulik keskkond. Ta on püüdnud perele selgitada kõige elementaarsemaid kasvatuspõhimõtteid, reeglite kehtestamist lastele, nendest kinnipidamist, karistamist-kiitmist, kuid see ei ole õnnestunud. Palju on peres probleeme alkoholi tarbimisega.

Eriti sageli tuleb seda ette AS , kuid ka KI. Naabrite sõnul on pereisa AS alkoholijoobes olles laste ning naise vastu vägivaldne. Vahel ka kaine peaga. KI on lastekaitsespetsialistile ka tunnistanud, et mees tõesti lööb ja ka lapsi karistab füüsiliselt. AS ütleb aga, et hoopis elukaaslane on vägivaldne ja poisid norivad hoopis tema kallal, kellegi sõna ei kuula, teevad mis tahavad. Mingit austust ei ole. 2006. aasta sügisel septembrist kuni detsembri proovis lastekaitsetöötaja teha perega eriti tõhusat tööd ja motiveerida peret koostööle.

Koostööd tehes püüti üles leida millised on kõige kiiremat lahendamist vajavad probleemid, kuidas oleks võimalik neid lahendada, lepiti kokku nädala ülesanded, pandi need kirja, järgmisel nädalal vaadati koos üle, mis õnnestus, mis mitte, kuidas saab lastekaitsespetsialist aidata, mida nemad ise saavad teha jne. KI oli koostöövalmis, AS mitte. Ja töö tulemus oli üsna tühine, lastekaitsespetsialisti sõnul püsivat tulemust ei olnud. Põhilised ülesanded, mis kirja pandi, olid laste iganädalane lasteaeda viimine, poiste koolis käimise kontrolli all hoidmine ja Kooliga suhtlemine, igapäevaste kodutööde tegemine – söögitegemine, koristamine, kütmine, muud korrastustööd.

Loomulikult oli keelatud alkoholi tarbimine. Töö leidmiseks suunasid sotsiaaltöötajad vanemad sellel ajal vallas käimas olnud töötute projekti. Asjad, millele rohkem tähelepanu pöörati, said kuidagi tehtud. Esimesed nädalad jõudsid väiksemad lapsed lasteaeda, aga mida aeg edasi, seda enam hakkas tulema puudumispäevi. Lapsed olid sageli lasteaias pesemata, riided mustad. Väga suur probleem oli ja on ka praegu korteri koristamine. Kui see erilise luubi alla võeti, siis mingi aeg oli korter pisut parem, kuid harjumuseks koristamine ei ole saanud.

Pidev probleem läbi aastate on olnud kõikjal vedelevad riided, praht, köögis toidujäätmed jne. Voodipesu ei ole voodis peaaegu kunagi, seda leidagi on korterist raske, sest ilmselt kusagil musta pesu vahel seda isegi on, aga keegi ei leia üles. Kui lastel on koolis probleeme, on raske saada lapsevanemaid niikaugele, et nad helistaksid kooli ja uuriksid klassijuhataja käest, milles on probleem. Õigemini küll ema, sest AS ütleb, et pole tema lapsed ja pole ka tema asi. K küll lubab, et helistab või läheb kohale, lastekaitsespetsialist on klassijuhatajaga leppinud kokku päevi ja kellaaegu, aga ema tavaliselt kooli jõudnud ei ole, vahel siiski on helistanud.

Tavaliselt on helistanud koju küll pigem klassijuhataja ise. Lapsed on harjunud elama suhteliselt ilma reegliteta. Väiksemad otsivad ise endale tegevust kui nad kodus on, tänu sellel on juhtunud ka A sageli õnnetusi. A saab varsti viie aastaseks, tema kõne on vähene ja ebaselge. Ema käis poisiga arsti juures, kui ta oli kahe aastane ja perearst ütles, et võib olla on vaja keelekida lõigata, aga võib olla hakkab ka niisama rääkima. Ei ole hakanud. Keegi lapsega arsti juurde minekut vajalikuks ei pea. Kõigil väiksematel lastel on voodi märgamisega probleemid.

Kõigil lastel ei ole kodus oma voodeid. Suurematel lastel on, kuid A A ja A mitte. Paar aastat tagasi kinkis Kose vald suurtele peredele narisid, ka I pere sai ühe täispuidust nari, kuid selle lõhkus J vihahoos üsna kiiresti laiali. Mõnel korral on poisid ise püüdnud seda parandada, kuid tulutult. Põhimõtteliselt on väiksemate laste jaoks ka praegu olemas korteris üks vana nari, kuid naris on pidevalt riiete kuhjad, nii et nad lihtsalt ei mahu sinna. Nii magavad lapsed vanemate sõnul koos nendega. Lastekaitsespetsialisti sõnul on kodukülastuse ajal A sageli veel voodis olnud koos isaga, seda ka kell 12.00 päeval.

Ühel korral, kui ta kodu külastas, magas A diivanil. See ei tähenda, et diivanile oleks tehtud tema jaoks voodi, vaid diivanil vedelevad riided olid ühte nurka kokku lükatud ja ta lihtsalt magas selle hunniku otsas. Umbes aasta tagasi avati Külakeskus, kus on teisipäevast laupäevani lastele ja noortele avatud noortekeskus. Keskus asub sama maja esimesel korrusel, kus peregi elab. I pere lastele on see väga oluline koht. Kohe peale kooli või lasteaed, või kodus olles kohe kui noortekeskus avatakse, lähevad nad sinna ja jäävad, kuni maja suletakse.

Ka A ja A , kuigi nemad on noortekeskuse jaoks iseenesest natuke noored. Noortekeskuse juhataja on olnud vahel väga mures, et lapsed ei käi päeva jooksul kordagi isegi mitte kodus söömas. Rääkimata sellest, et riided on mustad, lapsed mustad. Lapsed tahavad väga palju tähelepanu, otsides seda ka täiesti võõraste inimeste juurest. J on pärast kooli pooleli jätmist käinud tööl. Küll mitteametlikult, kuid järjepidevalt. Ja aitab vahel ka peret majanduslikult. Hoolitseb nooremate eest. J on see, kes vaatab, et puud oleks toas, et ahjud saaks köetud.

J il tekib sageli trots, kui kästakse temal teha kodus ära kõik meeste tööd ja samal ajal kasuisa AS istub televiisori ees või mängib arvutis. Samal teemal tekib tülisid omakorda K , kui J teda midagi tegema sunnib. Lapsed on kõik kergesti ärrituvad. Lahendavad probleeme käsi appi võttes. Kool on mures, et sellel õppeaastal on K käitumine läinud tunduvalt halvemaks, ta vihastab kergesti, ei suuda päeva lõpuni tundides vastu pidada, väsib, lööb kaasõpilasi, ropendab tunduvalt rohkem, kui varem. 2007. aasta alguses juhtus peres õnnestus, kus AS sai tuleõnnetuses kannatada.

Ta magas öösel alkoholijoobes köögi põrandal ja jope läks põlema. A sõnul pani keegi lastest ta põlema, kõigi teiste arvates juhtus see põleva sigareti tõttu. Õnneks ärkas keegi lastest üles. Lapsed kustutasid tule, viskasid põleva jope aknast alla, kutsusid kiirabi. Kiirabi viis A haiglasse, kiirabi brigaadi sõnul nad kodus ühtegi teist täiskasvanut ei näinud. KI sõnul oli ta tegelikult kodus, aga magas ja ei kuulnud midagi. Alkoholi tarbimist eitas. Üsna varsti pärast A haiglasse sattumist paigutas Kose vald A ja A esimest korda Lastekodusse varjupaiga teenusele.

Naabrid helistasid 17.01.2007 hommikul vallamajja ja andsid teada, et K on eelmisest päevast kadunud, lapsed üksi, söömata, toad kütmata. Naabrinaine oli õhtul neile süüa andnud ja tuppa magama pannud, hommikul vanaema juurde saatnud. Vanaema ei olnud nõus lapsi enda juurde jätma ja nii paigutas lastekaitsespetsialist lapsed Lastekodusse varjupaigateenusele, kuhu nad jäid kolmeks nädalaks. Kodu külastused olid selle aja sees eriti tihedad. K lubas ennast kätte võtta, alkoholi tarbimise ära lõpetada, kodu korda teha jne, kõik selleks, et lapsed koju tagasi saada.

Lastekaitsespetsialisti arvates hakkasidki asjad paremuse poole minema. A ei olnud, K pidi kõiki asju ise tegema, suuremad lapsed muutusid rahulikumaks. Nad olid väga rahul sellega, et A ei ole ja püüdsid ema igati aidata. K sai läbi töötute projekti tööle RH. Nooremad lapsed tulid koju, hakkasid lasteaias käima. Siis tuli A haiglast välja, läks küll alguses elama ema juurde, kuid hakkas perel külas käima. Ja olukord hakkas jälle tasapisi halvenema. Kui tervis oli juba parem, kolis A pere juurde tagasi. K sõnul seetõttu, et ema ei lubanud tal enda juures elades alkoholi tarbida.

Ja pereelu läks jälle vanadesse rööbastesse tagasi. Suvisel ajal oli seoses puhkustega kontroll pere üle nõrgem, keegi ei külastanud neid enam iga nädal ja asjad läksid allamäge. Kuni sügisel olime sunnitud nooremad lapsed paigutama jällegi varjupaika. Kodus alkoholi tarbimine, lapsed pidevalt järelevalveta. Lapsed viibisid varjupaigas 18. septembrist kuni 05. oktoobrini. Selle aja sees aitas K sõbranna tal korterit koristada, pesu pesta. Lastekaitsespetsialisti sõnul jäi kohati mulje, et sõbranna, kellel on ka endal toimetulemisega raskusi, muretseb rohkem selle pärast, et lapsed koju tagasi saaksid kui lapsevanemad ise, eriti A .

Päeval kui lapsed koju tulid, olid kodus KI ja J I . AS viibis naabrite juures ja tuli koju alles 23.00 õhtul alkoholijoobes. Alates novembrist 2007 lapsed lasteaeda eriti enam ei jõudnud. Kodus olid lapsed pidevalt järelevalveta. K enda sõnul, kui tema on tööl, siis A kodus laste järele ei vaata. On tulnud ette olukordi, kus A on hoopis jooma läinud ja lapsed täiesti üksi jätnud, tuba külm ja söök tegemata. Üks viimaseid kordi oli selle aasta jaanuaris, kus korter oli jällegi kütmata, A jooksis paljalt korteris ringi, külmetas ja jäi haigeks.

Alkoholi joomine jätkub, kui raha on või keegi pakub. Eriti ASi poolt, kuid alkoholi tarbib ka KI. KI kasuks räägib küll tõsiasi, et töölt ei ole ta alkoholijoobe pärast kunagi puudunud. Oleme perele pakkunud sotsiaalkorterit valla keskuses, et oleks lihtsam tööl käia, lapsi lasteaeda viia, saaksid praegusest seltskonnaste eemale, kes neid jooma ahvatleb. Pere on alati keeldunud. Korduvalt on olnud perega juttu laste kodust eraldamise teemal. Kodu on külastanud valla sotsiaalkomisjon. Lastekaitsespetsialist ütles K le ja A väga selgelt jaanuari kuu keskel, et valmistab ette hagi laste kodust eraldamiseks.

Et neil on veel võimalus, kui nad soovivad, asjade kulgu muuta. Tõi välja põhjused, mis on sundinud seda otsust vastu võtma. Vanemad kuulasid ära, aga mingeid järeldusi sellest ei teinud. Sest kui vestlus nendega toimus esmaspäeval, 21.01, siis reedel 25.01, käis A A ja A lasteaias järel hoopis vend K ja vanemad tarbisid naabrite juures alkoholi. Õhtul läks vanem poeg J ema koju kutsuma, sest lapsed olid järelevalveta. K ei olnud nõus koju minema ja J lõi teda lõpuks. Mille peale kutsus KI pojale politsei, sest tal ei ole ju õigust ema lüüa.

Oleme peret aidanud majanduslikult (maksnud ühekordseid sotsiaaltoetusi, lapsed on saanud lasteaias ja koolis tasuta süüa, oleme kompenseerinud koolitarvete ostmist, ostnud küttepuid, lastele nari, muretsenud tuppa mööblit, külmkapi, lastele riideid, voodipesu, nõusid, viinud vajadusel toiduaineid jne) ja püüdnud õpetada-toetada. Vaatamata hageja manitsustele on kostjad jätkanud alkoholi kuritarvitamist ning ei ole täitnud kohustust laste eest hoolitsemisel. Kostjad kuritarvitavad alkohoolseid jooke, kulutades nende muretsemiseks lastetoetusena makstavaid rahalisi vahendeid.

Lapsed on sageli sunnitud viibima kostja joobnud kaaslaste seltskonnas. Kostjad on pidevalt ilma mõjuvate põhjusteta jätnud täitmata vanema kohustused laste kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel. Lastega ei ole vanemate poolt tegeletud ega eakohaselt arendatud, mistõttu on laste arengus mahajäänud, lastel tekkinud terviseprobleeme. Kodu on armetus olukorras ning on viimased 5-6 aastat olnud sotsiaaltöötajate kontrolli all. Kostjatele on korduvalt selgitatud ja räägitud valla erinevate spetsialistide (sotsiaaltöötaja, lastekaitsespetsialist) poolt kuidas laste eest hoolitseda, kuid nad ei ole sellest järeldusi teinud ega laste elukorraldust normaalseks muutnud.

Asjaolu, et KI ja AS omavad alaealisi lapsi A t ja A t, kellele ei ole loodud arenemiseks ja kasvamiseks inimväärset kodu, on jäetud ilma vanemlikust hoolitsusest ja on seatud ohtu laste elu ja tervise, on tõendatud lisas antud dokumentidega. Hageja on seisukohal, et kostjad kuritarvitavad oma vanemlikke õigusi ning neilt tuleks laste suhtes vanema õigused ära võtta ühes laste äravõtmisega vanematelt ning välja mõista elatis. Kose Vallavalitsus teab, et vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik abinõu, kuid muud mõjutusvahendid pole olukorda parandanud ega soovitud tulemusi andnud.

Vanemad ei ole ilma mõjuvate põhjusteta rohkem kui poole aasta jooksul osalenud kasvatusasutuses viibivate laste kasvatamises (eelkõige vanema huvi puudumine laste käekäigu vastu ja nendega mittesuhtlemine) ning täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kose Vallavalitsuse seisukoht ei ole karistada vanemaid vaid kaitsta lapsi vanemate eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes PerkS §-dest 50 lg 1, 2, 4, § 60 lg 1, LkS § 6 lg 1, LkS § 8, LkS §32 lg 1 p 1 ja lg 2, SHS § 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, Kose Vallavalitsus palub: võtta KI`lt ära vanema õigused tütre AI ja poja AS suhtes;

Võtta AS`ilt ära vanema õigused poja AS suhtes. Elatise nõuet menetleda eraldi menetluses. Puudutatud isikud KI ja AS KI kinnitab, et tema käib tööl, kui koju tuleb on abikaasa purjus. Lapsed on lasteaiast toomata. Elukaaslane elab teiste najal, seepärast ei olegi laste vajadused rahuldatud. Kindlasti on parem, kui vald laste elu korraldaks. AS vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Laste määratud esindaja arvamus Kose vald on esitanud Harju Maakohtusse avalduse KI ja ASi vanemaõiguste määramiseks. Esmases avalduses taotles avaldaja alaealiste laste K I , AIj a ASi eraldamist perekonnast, muudetud nõude alusel taotles avaldaja KIlt ja ASilt vanemaõiguste äravõtmist ning lõpliku nõude kohaselt taotleb Kose vald KIlt vanemaõiguste äravõtmist AIja ASi suhtes ning ASilt vanemaõiguste äravõtmist ASi suhtes.

KI vanemaõiguste määramise taotlusest K I suhtes on avaldaja loobunud. Laste esindajana leian, et avaldus on põhjendatud ja toetan selle rahuldamist. Oma seisukohti põhjendan alljärgmiselt. Nii A kui A on mõlemad vanemliku hoolitsuseta lapsed. Laste emana on sünniaktidesse kantud KI. A sünniaktis on isakanne tehtud ema ütluse alusel. A sünniakti on isana kantud AS. Ei KI ega AS ei täitnud laste kasvatamise kohustust Pere on olnud sotsiaaltöötajate järelevalve all pikka aega. Selle põhjuseks on vanemate alkoholilembus ja laste süstemaatiline järelevalveta jätmine.

Vanemad lapsed ei täitnud koolikohustust, nooremad ei käinud lasteaias. Lapsed olid sisuliselt omapäi, süüa said naabrite käest. Sotsiaaltöötajad on nõustanud I t ja S prioriteetide valikul, kasvatusküsimustes, eelarve planeerimisel, majapidamisküsimustes. Motiveerinud otsima tööd, aidanud leida töökoha, õpetanud sotsiaalseid oskusi, aidanud praktiliselt toetuste andmisega. Aastatepikkune sotsiaaltöö KI ja ASi jaluleaitamiseks eesmärgiga toetada toimetulekut ning tõsta vanemlikke oskusi, samuti teadvustada vanematest vajadust laste eest hoolitseda ei kandnud vilja ennekõike ASi vastuseisu tõttu.

Korduvalt lastekaitseja peretöötajale antud lubadusi kumbki ei täida, pakutud abi vastu ei võta.

Vanemad on jätnud täiesti tähelepanuta laste meditsiinilised vajadused. A on diagnoositud keelekida olemasolu, mis ise ei ole taandunud ja vajab seetõttu lõikust, kuid vanemad lapsega arsti juurde ei lähe. A vajab logopeedilist toetust, tema kõne on vähene ja ebaselge, kuid ka sellele ei pööra vanemad tähelepanu. Lapsed on 5- ja 6-aastased, kuid neil on probleeme enureesiga. Ka sellegi tõttu ei pea vanemad arsti juurde minekut vajalikuks. A ja A käisid Lasteaias. Kummagi lapse rühma õpetajate antud iseloomustustest laste kohta nähtub, et lapsed puuduvad palju, on tihti ennast vigastanud (põhiliselt A ).

Nii lapsed ise kui nende riided on mustad, pesemata, lapsed lõhnavad ebameeldivalt. Vanematele pesematuse kohta tehtud märkuste tagajärjeks on see, et lapsi ei tooda jälle mõnda aega rühma. Lastele on vanemad tulnud järele joobes olles, alkoholilõhna on nende juures tunda olnud ka hommikuti. A on heatahtlik poiss, kuid tema keskendumisvõime, sõnavara ja keeleline areng on puudulikud. Tal on suur tähelepanuvajadus, kuid pikkade puudumiste tõttu lasteaiast kipub varemõpitut unustama. ASi kalduvust alkoholi kuritarvitada tõendavad Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju PO 7.02.2008.a. teatises toodud andmed ASi karistatuse kohta.

A.S on karistatud KarS §-i 262 (s.o. avaliku korra rikkumine) alusel selle eest, et ta 11.07.2004.a. alkoholijoobes käitus agressiivselt laste ja K.I suhtes, samuti selle eest, et ta 8.08.2006.a. läks alkoholijoobes kallale KI pojale J I le. 9.09.2007.a. lõhkus A.S Kose valla lastekaitsespetsialisti auto, mille eest teda karistati KarS § 218 lge 1 tunnustel. ASit on karistatud ka 7.07.2002.a. alkoholijoobes liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Kose valla lastekaitsespetsialist M.Pihla on naabritelt ja teistelt sotsiaaltöötajatelt laekunud informatsiooni alusel fikseerinud korduvalt laste hooletusse jätmise fakte. 28.03.-18.04.2007.a. on fikseeritud Noortekeskuse töötaja JKinfo poja K I mitterahuldava hooldamise ja lapse käitumishäire (seksuaalsed käitumisaktid A suhtes) kohta.

Vanemate reaktsioon toimunule oli ebaadekvaatne, ei nähtud ohtu selliste olukordade kordumises. 9.-10.09.2007.a. fikseeriti naabri info selle kohta, et KI 15-aastane poeg J on teist päeva purjus ja kakerdab õue peal, on peksnud õuel ühte vanemat meest. Kohapeal selgus, et purjus KI ja AS magasid naabri juures peatäit välja. Üles aetud KI viis sotsiaaltöötaja oma korterisse, kus valitses segadus ja mustus. Põrandal oli prügi, laual riknenud toidujäätmed, pliidil haisev hapuks läinud supp. Vastuseks küsimusele, palju K.I l raha alles oli (just oli olnud palgapäev ja lastetoetuste laekumise päev), teatas K.I , et põhimõtteliselt kõik on otsas.

Nii KIl kui ASil puuduvad oskused ja soov laste eest hoolitsemiseks. Lastekaitseja peretöötajate nõuandeid nad ei järginud, pidades olulisemaks alkoholi, joomasõpru ja enda heaolu. Suhtumine laste vajadustesse ja hoolitsusse ei ole adekvaatne. Seejuures on AS sotsiaaltöötajate suhtes kriitiline ning ennast õigustav. Laste esindaja hinnangul ei suuda kumbki vanem adekvaatselt hinnata ei oma olukorda ega ka laste vajadusi. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste tõttu ei ole nad võimelised lapsi kasvatama ega tagama neile turvalist elukeskkonda.

Laste vanemad kasutavad süstemaatiliselt alkoholi. Neil ei ole aega ega huvi hoolitseda A Ae ja Ae alushariduse andmise eest ega valmistada neid ette iseseisvaks eluks vajalike oskuste omandamisel. Neil puudub ettekujutus väikelapse vajadustest. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lastele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused ning seataks ohtu laste julgeolek.

Olen seisukohal, et kuna nii KIl kui ASil puudub orienteeritus sotsiaalsele õiguskuulekale käitumisele, nad kuritarvitavad alkoholi ja ASil ei ole töökohta ega sissetulekut, ei ole nad võimelised kindlustama lastele vajalikku kasvamisja arenemiskeskkonda. Käesoleval ajal viibivad A ja A Lastekodus varjupaigateenusel. Mõlema areng on pärast kodust eraldamist olnud märgatav. Kumbki vanem ei ole ajal, mis lapsed lastekodus on viibinud (s.o. rohkem kui poole aasta vältel), tundnud huvi laste käekäigu vastu. Nad pole lapsi külastanud ega neile helistanud.

PkS § 50 lg-e 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse. PkS § 54 lg1 p.1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lastekaitseseaduse §-i 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist.

Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Lapse eraldamine perekonnast võib LkS § 27 kohaselt toimuda juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. KI ja AS ei ole pikema perioodi vältel täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, kusjuures igasugused mõjuvad põhjused selleks puuduvad.

Laste süstemaatiliselt üksinda ja adekvaatse täiskasvanu järelevalveta jätmisega on ta seadnud ohtu laste elu. Jättes tagamata lastele piisava söögi ja arstliku järelevalve on nad seadnud ohtu laste tervise. Jättes lapsed ilma võimalusest käia lasteaias on K.I ja A.S seadnud ohtu laste arengu. Vanematele enam kui 6 aasta vältel osutatud sotsiaalabi ja korduvalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud, sest nad ei ole oma ellusuhtumist muutnud. Laste eraldamine kodust on toimunud laste huvides, sest muude abinõude kasutamine ei ole andnud tulemust.

Seega on täidetud SHKS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused. Lapsed on põhjendatult paigutatud lastekodusse, kus neile on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. Laste esindajana olen seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist nii KI kui ASi alkoholi kuritarvitamine, soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks nad ei saa täita vanemakohustusi. Oma sõltuvuse ja soovimatuse tõttu ei ole nad võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda.

Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks K.I l ja A.S il jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Seetõttu leian, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja ja alaealiste esindaja, puudutatud isikutena lapsevanemad, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus: võtta KI`lt ära vanema õigused tütre AIja poja ASsuhtes; võtta AS`ilt ära vanema õigused poja ASsuhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alaealiste esindaja toetas avaldust ja palus see rahuldada. Kohtule esitatud avalduse kohaselt KI on alaealiste laste AI(ikXXX) ja AS’i (ikXXX) ema, AS on alaealise lapse ASi isa. AI sünd on registreeritud Kose vallas XXX akt nr XXX, AS`i sünd on registreeritud Kose vallas XXX, akt nr XXX.

Samuti on avalduses märgitud, et KI pere on Kose vallas elanud esimese lapse sünnist alates. Kõik Kose valla sotsiaaltöötajad on perega tegelenud. Alates 2004. aastast on Kose Vallavalitsuses tööl lastekaitsespetsialist ning perega on tegelenud tema.

PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. LkS §32 lg 1 p 1 ja lg 2 Laps vajab viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. SHS § 25 lg 1 p 1, 2 ja 3 lapse võib sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; 2) perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 3) lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Laste vanemad KI ja AS ilmusid kohtuistungile, seetõttu on kohus taganud nende õigust olla isiklikult ära kuulatud. KI kohtuistungil antud seletus , et kui tema töölt tuleb on mees juba purjus, lapsed lasteaiast toomata ja kinnitades, et elukaaslane elab teiste najal ja seepärast ei olegi laste vajadused rahuldatud. Seega KI enda seletused kinnitavad avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid, et vanema poolt on täitmata vanemakohustused kuna ei hoolitseta peres laste eest. Kohtu seisukoht on, et selline vanemate käitumine on vastuolus laste huvidega. KI kohtuistungil kinnitab ka asjaolu, et kindlasti on parem, kui vald laste elu korraldaks. AS ei ole avaldusele ühtegi vastuväidet esitanud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lähtudes laste vanusest on nende ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas.

Laste määratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. Laste esindaja leiab, et laste vanemad ei ole võimelised lastele tagama turvalist elukeskkonda. Mõjuvaid põhjusi, mis takistaks neil seda teha, pole tuvastatud.

Laste esindaja on andnud arvamuse, et nii A kui A on mõlemad vanemliku hoolitsuseta lapsed. Laste emana on sünniaktidesse kantud KI. A sünniaktis on isakanne tehtud ema ütluse alusel. A sünniakti on isana kantud AS. Ei KI ega AS ei täitnud laste kasvatamise kohustust Pere on olnud sotsiaaltöötajate järelevalve all pikka aega. Selle põhjuseks on vanemate alkoholilembus ja laste süstemaatiline järelevalveta jätmine. Vanemad lapsed ei täitnud koolikohustust, nooremad ei käinud lasteaias. Lapsed olid sisuliselt omapäi, süüa said naabrite käest.

Sotsiaaltöötajad on nõustanud I t ja S prioriteetide valikul, kasvatusküsimustes, eelarve planeerimisel, majapidamisküsimustes. Motiveerinud otsima tööd, aidanud leida töökoha, õpetanud sotsiaalseid oskusi, aidanud praktiliselt toetuste andmisega. Aastatepikkune sotsiaaltöö KI ja ASi jaluleaitamiseks eesmärgiga toetada toimetulekut ning tõsta vanemlikke oskusi, samuti teadvustada vanemate vajadust laste eest hoolitseda ei kandnud vilja ennekõike ASi vastuseisu tõttu. Korduvalt lastekaitseja peretöötajale antud lubadusi kumbki ei täida, pakutud abi vastu ei võta.

Laste esindaja seisukohast ka kohus peab lähtuma käesolevas asjas. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist nii KI kui ASi alkoholi kuritarvitamine, soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks nad ei saa täita vanemakohustusi. Oma sõltuvuse ja soovimatuse tõttu ei ole nad võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks K.I l ja A.S il jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Kohtu arvates ei ole vanemate (eriti isa) hinnang enda võimalustesse adekvaatne.

Samavõrd ebaadekvaatne on vanemate suhtumine lapse vajadustesse ja hoolitsusse. PKS § 50 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse. PKS § 54 lg 1 p 1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Laste esindaja on ka kohtuistungil seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist vanemate soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks vanemad ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Oma soovimatuse tõttu ei ole nad olnud ega ole ka käesoleval ajal võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Riigikohus on oma 01.03.2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt.

Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on Riigikohtu hinnangul PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. See eeldus on puudutatud isikute puhul täidetud. LaKS § 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Ruslan on paigutatud põhjendatult lastekodusse, kus talle on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit.

On vähetõenäoline, et lapse vanemad suudaks lapsele pakkuda lastekoduga samaväärset hooldust ja järelevalvet. Lapse huvides on välistada olukord, kus vanemad võivad oma suva järgi korraldada tema elu, kui nad ei suuda adekvaatselt korraldada oma elu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks KIl ja ASil jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Seetõttu leiab lapse esindaja, et KIlt ja ASilt vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Lastepuhul on tihtipeale vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks luua õiguslik võimalus lapse lapsendamiseks.

Vastavalt lastekaitseseadus (LaKS) § 9 lg-le 1 on igal lapsel õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt.

Vanemate hoolimatust laste osas kinnitavad Kose Vallavalitsuse korraldused lapse eraldamine kodust ja perekonnast ning asenduskodu teenusele paigutamine. Nimetatud korraldustes on märgitud, et perekonna suhtes kasutusele võetud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks ning laste huvides tuleb nad perekonnast eraldada (tl 9,10). Pere toimetulematust laste kasvatamisel kinnitab ka toimikus olev 07.02.2008 teade Ida Harju PO juhtivkonstaabli poolt, et KIt on suuliselt hoiatatud ja kohustatud tõsisemalt tegelema laste kasvatamisega ning selles on kajastatud ASi joobes olekuid (tl 13). Vanemate puudulikke oskusi laste kasvatamisel ja vanemate poolt alkoholi tarbimisest tingitult vanematel vähene kontroll oma käitumise üle, on Vallavalitsuse poolt kajastatud kohtule esitatud kirjalikes materjalides (tl14-22, 24-30). Laste määratud esindaja on arvamusel, et laste eraldamine kodust on toimunud laste huvides, sest muude abinõude kasutamine ei ole andnud tulemust. Seega on täidetud SHKS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused. Lapsed on põhjendatult paigutatud lastekodusse, kus neile on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. Käesoleval ajal viibivad A ja A Lastekodus varjupaigateenusel. Mõlema areng on pärast kodust eraldamist olnud märgatav.

Avaldaja kirjaliku avalduse, lastele määratud esindaja arvamuse ja Kose Valitsuse esitatud tõendite ning KI enda seletusega kohtuistungil, et kindlasti on parem kui vald laste elu korraldaks on leidnud kinnitust, et KI ja AS ei ole täitnud ega suuda edaspidi täita oma kohustusi laste AIja ASkasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et tuleb võtta: KI`lt ära vanema õigused tütre AIja poja ASsuhtes; võtta AS`ilt ära vanema õigused poja ASsuhtes. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Lukiina Vismann Harju Maakohtu kohtunik