3-08-1568/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-08-1568

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-1568 Haldusasi L.R. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 12 420 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.09.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus L.R. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – L.R. Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. septembri 2008 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada L.R. kaebus ning mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt L.R. kasuks välja hüvitis lõpparve maksmisega viivitamise eest summas 12 420 (kaksteist tuhat nelisada kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

L.R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (edaspidi PRIA) lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 12 420 krooni väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt vabastati L.R. PRIA peadirektori 28.03.2008 käskkirjaga nr 5-1/426 PRIA toetuste osakonna taotluste vastuvõtmise büroo vanemspetsialisti ametikohalt Pärnumaa piirkonnas seoses muudatustega PRIA struktuuris 31.03.2008 koondamise tõttu. Käskkirja kohaselt maksti L.R. ile välja lõpparve 94 167.88 krooni, sealhulgas töötasu 20 märtsikuu tööpäeva eest 12 420 krooni; tagasiarvestus 11 veebruarikuu tööpäeva eest 6505.70 krooni; kompensatsioon kasutamata puhkuse (19,67 päeva) eest 7523.58 krooni; hüvitus koondamise eest kuue kuu ametipalga ulatuses 74 520 krooni; hüvitus teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest 6210 krooni.

L.R. vaidlustas käskkirja Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohtu 17.07.2008 otsusega tunnistati õigusvastaseks PRIA peadirektori 28.03.2008 käskkirja nr 5-1/426 p 2.5 hüvituse arvutamine ja tehti PRIA-le kohustuseks (käskkirja 5-1/426 p 2.5) hüvitus ümber arvutada ja määrata kindlaks väljamakstav rahaline summa lähtuvalt kohtuotsuse motiividest ning maksta välja L.R. ile mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. PRIA peadirektori 30.07.2008 käskkirjaga nr 5-1/1128 muudeti 28.03.2008 käskkirja nr 5-1/426 p-i 2.5 ning otsustati maksta L.R. ile välja saamata jäänud hüvitus teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest 6210 krooni.

L.R. leidis, et koondamiskäskkirja alusel arvestatud lõpparves ei olnud arvestatud kõiki koondamisest etteteatamiseks seaduses sätestatud päevi, mille tõttu maksis PRIA osa lõpparvest alles 30.07.2008. Seega ei maksnud tööandja lõpparvet teenistusest vabastamise päeval, vaid osa sellest neli kuud hiljem. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 134 lg 4 sätestab, et lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve maksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga.

Tööandja on teenistusest vabastamise päeval kohustatud maksma kõik tööandjalt saada olevad summad, kuid PRIA maksis osa lõpparvest alles 30.07.2008. Seega eksis PRIA koondamisel väljamakstava summa arvestamisel, kuna kogu lõpparve väljamaksmisega viivitamise tõttu oli kaebuse esitajal tekkinud seadusest tulenev õigus saada lõpparve väljamaksmise viivitamise hüvitust. Tulenevalt eelnevast taotles L.R. PRIA-lt lõpparve mittetähtaegse maksmisega viivitamise eest hüvitist summas 12 420 krooni.

PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt maksis PRIA L.R. ile tema teenistusest vabastamise päeval välja lõpparve vastavalt ATS §-le 134 lg 1. Lõpparve oli PRIA poolt välja arvutatud heas usus ning veendumuses, et on järgitud kõiki avaliku teenistuse seaduse sätteid, sealhulgas ka hiljem L.R. i poolt Tartu Halduskohtus vaidlustatud hüvitise suuruse arvutamist teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast pudujäänud tööpäevade eest. Asjaolu, et Tartu Halduskohus tühistab PRIA esialgse otsuse, ei olnud PRIA-le lõpparve maksmisel teada. PRIA poolt esialgselt vastu võetud haldusakt ei olnud koostatud pahatahtlikult. Lõpparve maksti L.R. ile välja tähtaegselt ning seda ei saa siduda hilisema kohtuotsuse alusel täiendavalt L.R. ile makstud hüvitise osaga. L.R. i poolt kohtuotsuse alusel täiendavalt saadud hüvitise osa oli vaid 6 % kogu lõpparve summast. ATS § 134 lg 4 mõtteks on hüvitise maksmine juhul, kui ametiasutus jätab kogu lõpparve või suurema osa sellest tähtaegselt maksmata.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus jättis 29. septembri 2008 otsusega L.R. i kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab ATS § 134 lg 1, et ametiasutus on kohustatud andma ametnikule tööraamatu ja maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et L.R. ile maksti PRIA peadirektori 28.03.2008 käskkirja alusel lõpparve välja tähtaegselt. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et vastustaja ei viivitanud ka PRIA peadirektori 30.07.2008 käskkirja alusel hüvituse välja maksmisega. ATS § 134 lg 4 eesmärgiks on tagada ametniku õigus saada lõpparve teenistusest vabastamise päeval ja selles lõikes ette nähtud hüvituse maksmise kohustus on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduses nimetatud kohustuse mittetäitmisega. Tartu Halduskohtu jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-906 ja kogutud materjalidega on tõendatud, et PRIA täitis ATS § 134 lg-st 1 tuleneva kohustuse ja maksis L.R. ile 31.03.2008 välja lõpparve. PRIA peadirektori 30.07.2008 käskkirjaga on kaebuse esitaja õiguste rikkumine kõrvaldatud. PRIA peadirektori 30.07.2008 käskkirjast ei tulene L.R. ile õigust ATS § 134 lgs 4 sätestatud hüvitusele, kuna teenistusest vabastamise lõpparve on L.R. ile välja makstud viivituseta ja tähtaegselt 31.03.2008. ATS § 134 lg-test 1 ja 4 ei tulene, et ametnikul on õigus hüvitusele olukorras, kus ametiasutus on lõpparve välja maksnud osaliselt, sest normi eesmärgiks on tagada lõpparve tähtaegne välja maksmine mitte kaitsta ametnikku lõpparve mittenõuetekohase väljamaksmise eest. Käesoleval juhul seisnes L.R. i õiguste rikkumine PRIA poolt teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest ettenähtud hüvituse ebaõigsuses, mille kohta on PRIA andnud haldusakti ja hüvituse L.R. ile ka välja maksnud. Seega puudub L.R. il õigus ATS § 134 lg-s 4 sätestatud hüvitusele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

L.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29. septembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada ning mõista PRIA-lt välja hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 12 420 krooni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus valesti tõlgendanud ATS § 134 lg-d 1 ja 4. ATS ametniku koondamist sätestava osa eesmärgiks on lõpetada teenistusest vabastamise päevaga asutuse ja ametniku ametialane ning ATS-ist tulenev rahaline suhe, mis tuleneb asjaolust, et töölt vabastamise päevale järgsest päevast ei reguleeri koondatud ametniku ja asutuse suhet enam ATS. Seega on ATS § 134 lg-s 4 sätestatud hüvituse eesmärgiks tagada töölt vabastamise päeval ametniku ja asutuse ametialase ja ATS-st tuleneva suhte lõpetamine, mis tähendab, et koondamise lõpparvega makstakse töölt vabastamise päeval välja kogu koondamisega seotud summa. Kuna 31.03.2008 (töölt vabastamise päeval) oli L.R. il seaduslik õigus ka alles 30.07.2008 väljamakstud lõpparve osale, tähendab see seda, et rahalise suhte lõpetamist 31.03.2008 ei toimunud. L.R. ei ole kunagi nõustunud väitega, et talle on töölt vabastamise päeval välja makstud kogu lõpparve. Halduskohus on põhjendustes olnud ebatäpne, sest võrdsustab osalise lõpparve väljamakse lõpparve kui terviku väljamaksmisega. PRIA jättis koondamisest ette teatamata, eirates sellega ATS-is sätestatut, millest tulenevalt puudus PRIA-l alus 31.03.2008 koondamise lõpparves väljamakstud etteteatamisest puudujäävate päevade hüvituseosa arvestamiseks. Hüvituse puuduva osa väljamaksmise haldusaktile eelnes Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-08-9006, millele eelnevalt L.R. palus PRIA-l väljamaksmata summa tasuda. L.R. viitas kõigis kirjades ATS paragrahvile, mida PRIA oli hüvituse väljamaksmisel eiranud. PRIA heausksust ei saa võtta tõesena, sest PRIA-s töötavad juristid. Samuti ei ole täpne halduskohtu väide, et L.R. i õiguste rikkumine seisnes ainult ettenähtud hüvituse ebaõigsuses. PRIA ei maksnud nelja kuu jooksul välja L.R. ile kuuluvat summat, rikkudes seega L.R. i asjaõigusseadusega kaitstud õigust.

PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt maksti PRIA peadirektori 28.03.2008 käskkirjaga nr 5-1/426 L.R. ile välja lõpparve 94 167.88 krooni. L.R. vaidlustas Tartu Halduskohtus haldusasja nr 3- 08-906 raames eelpool nimetatud käskkirjas selle osa, mis käsitles hüvitise suurust teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest. Tartu Halduskohus rahuldas L.R. i kaebuse ning PRIA kohustus kaebuse esitajale maksma täiendavalt hüvitust teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest 6210 krooni. Muid nõudeid L.R. ei esitanud. PRIA maksis L.R. ile tema teenistusest vabastamise päeval välja lõpparve ATS § 134 lg 1 järgi. Lõpparve oli antud hetkel PRIA poolt välja arvutatud heas usus ning veendumuses, et järgitud on kõiki avaliku teenistuse seaduse sätteid. Asjaolu, et Tartu Halduskohus tühistab PRIA esialgse otsuse ei olnud PRIA- le lõpparve maksmisel teada. PRIA poolt esialgselt vastu võetud haldusakt ei olnud koostatud pahatahtlikult ega meelega L.R. i õigusi rikkudes. Lõpparve maksti L.R. ile välja tähtaegselt ning seda ei saa siduda hilisema kohtuotsuse alusel täiendavalt makstud hüvitise osaga. ATS § 134 lg 4 mõtteks on hüvitise maksmine juhul, kui ametiasutus jätab kogu lõpparve maksmata. PRIA järgis ATS §-s 134 lg 4 sätestatud kohustust ning tasus ametnikule lõpparve teenistusest vabastamise päeval.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab L.R. i kaebuse ja mõistab PRIA-lt kaebuse esitaja kasuks välja hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 12 420 krooni.

Toimiku materjalidest nähtuvalt vabastati L.R. PRIA peadirektori 28.03.2008 käskkirjaga nr 5-1/426 PRIA toetuste osakonna taotluste vastuvõtmise büroo vanemspetsialisti ametikohalt 31.03.2008 koondamise tõttu. Käskkirja kohaselt maksti L.R. ile välja lõpparve 94 167.88 krooni, sealhulgas: töötasu 20 märtsikuu tööpäeva eest 12 420 krooni; tagasiarvestus 11 veebruarikuu tööpäeva eest 6505.70 krooni; kompensatsioon kasutamata puhkuse (19,67 päeva) eest 7523.58 krooni; hüvitus koondamise eest kuue kuu ametipalga ulatuses 74 520 krooni; hüvitus teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest 6210 krooni. L.R. vaidlustas eelnimetatud käskkirja Tartu Halduskohtus ning 17.07.2008 otsusega tunnistati õigusvastaseks PRIA peadirektori 28.03.2008 käskkirja nr 5-1/426 p 2.5 (hüvituse arvutamine) ja kohustati PRIA-t hüvitust ümber arvutama ning välja maksma. Selles vaidluses leidis halduskohus, et PRIA ei ole täitnud ATS § 130 lg 1 nõudeid, s. o ei ole L.R. ile teenistusest vabastamisest ette teatanud, kuna ettepanekut uuele ametikohale teenistusse asumiseks ei saa lugeda teenistusest vabastamise teateks ja kohustas PRIA-t hüvitisesummat ümber arvestama vastavalt ATS §-le 130 lg 2. PRIA peadirektori 30.07.2008 käskkirjaga nr 5-1/1128 muudeti 28.03.2008 käskkirjaga nr 5-1/426 p-i 2.5 ning otsustati maksta L.R. ile välja saamata jäänud hüvitis teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest summas 6210 krooni.

Halduskohtule esitatud kaebuses leidis L.R. , et koondamiskäskkirja alusel arvestatud lõpparves ei olnud arvestatud kõiki koondamisest etteteatamiseks seaduses sätestatud päevi, mille tõttu maksis PRIA osa lõpparvest alles 30.07.2008, pärast haldusasjas nr 3-08-906 tehtud otsust. Seega ei maksnud tööandja kogu lõpparvet teenistusest vabastamise päeval, vaid osa sellest maksti 4 kuud hiljem, mistõttu tuleb kaebuse esitajale maksta ATS § 134 lg 4 alusel hüvitist 1 kuu ametipalga ulatuses, s. o summas 12 420 kr.

Halduskohus jättis L.R. i kaebuse rahuldamata, leides, et poolte vahel ei ole olnud vaidlust selle üle, et nii koondamiskäskkirja kui ka asjas nr 3-08-906 tehtud kohtuotsuse alusel maksti L.R. ile lõpparve ja hüvitis välja tähtaegselt. Samuti asus halduskohus seisukohale, et ATS §

134 lg-test 1 ja 4 ei tulene ametniku õigust hüvitusele olukorras, kus ametiasutus on lõpparve välja maksnud osaliselt, sest normi eesmärgiks on tagada lõpparve tähtaegne välja maksmine, mitte aga kaitse lõpparve mittenõuetekohase väljamaksmise eest. L.R. i õiguste rikkumine seisnes PRIA poolt teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest ettenähtud hüvitusesumma arvutamise ebaõigsuses, mille kohta on PRIA 2008. a juulis andnud haldusakti ja hüvituse L.R. ile välja maksnud. Seega leidis halduskohus, et L.R. il puudub õigus ATS §-s 134 lg 4 sätestatud hüvitusele.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul tuleb ATS § 134 lg 4 tõlgendada analoogselt TLS §-ga 119 lg 2, mis on töölepinguseaduses sisalduv norm lõpparve kinnipidamise (tähtaegselt väljamaksmata jätmise) ja sellele järgneva vastutuse kohta. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja

1 kuu keskmise palga. TLS § 119 lg 2 tõlgendamise kohta on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-138-00, 3-2-1-155-00 ja 3-2-1-6-08 märkinud järgmist: „Apellatsioonikohus tõlgendas vääralt TLS § 119 lg 2, kui jättis kohaldamata tööandja vastutuse lõpparve kinnipidamise eest põhjendusel, et hageja sai lõpparvena kätte kõik vaidlustamata summad. Tööandja on kohustatud TLS § 74 lg 2 ja palgaseaduse (PaS) § 32 lg 1 järgi maksma töölepingu lõpetamise päeval töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad. Vaidluse korral lõpparve koosseisus töötajale maksmisele kuuluva summa aluse või suuruse üle on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval välja maksma tööandja poolt vaidlustamata summa (PaS § 32 lg 2).

Vastutus lõpparve kinnipidamise eest on sätestatud TLS § 119 lg-s 2, mille kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka lõpparve väljamaksmisega viivitamise iga päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Tööandja vastutus lõpparve kinnipidamise eest on kehtestatud eesmärgiga kaitsta töötaja õigust saada töölepingu lõpetamise päeval kätte kõik seaduse ja töölepingu järgi saadaolevad summad. Arvestades töötaja ja tööandja kohustuste tasakaalustatuse põhimõtet, asub kolleegium seisukohale, et lõpparve kinnipidamisega ei ole TLS § 119 lg 2 tähenduses tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel.

Kohus võib lugeda lõpparve kinnipidamise kaalukaks põhjuseks vaidluse lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluvate summade aluse või suuruse üle, kui seaduse säte või töölepingu tingimus, millel see alus põhineb, on mitmeti tõlgendatav või vastuolus seaduse mõne teise sättega või töölepingu teiste tingimustega. Seega lõpparve koosseisu kuuluvate summade aluse või suuruse vaieldavus ainuüksi ei ole tööandja vastutuse kohaldamata jätmise aluseks./…/ Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud TLS § 119 lg 2. Selle sätte kohaldamist ei välista asjaolu, et töölepingu pooled vaidlevad lõpparve koosseisu kuuluvate summade ja lõpparve suuruse üle.“ Kuna lõpparve väljamaksmine tähendab seda, et teenistusest vabastamise päeval tuleb ametnikule välja maksta kõik ametiasutuselt saada olevad summad, s. o ka hüvitis teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest, siis ei ole õige halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ATS § 134 lg-test 1 ja 4 ei tulene ametniku õigust hüvitusele olukorras, kus ametiasutus on lõpparve välja maksnud õigeaegselt kuid osaliselt, sest selle normi eesmärgiks on üksnes tagada lõpparve tähtaegne välja maksmine, mitte aga lõpparves kõigi ametniku poolt saadaolevate summade õige väljamaksmine.

Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et 28.03.2008 käskkirja alusel ei makstud L.R. ile teenistusest vabastamise päeval välja kogu hüvitust teenistusest vabastamise etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest, sest PRIA pidas ebaõigesti L.R. ile tehtud ettepanekut uuele ametikohale teenistusse asumiseks teenistusest vabastamise teateks, mille üle tekkis vaidlus ja mistõttu maksti ülejäänud hüvitisesumma L.R. ile välja alles pärast haldusasjas nr 3- 08-906 tehtud otsust, s. o 4 kuud hiljem. Kuna poolte vaidlus lõpparve koosseisu kuuluvate summade ja lõpparve suuruse üle ei välista ATS § 134 lg 4 kohaldamist ning ATS § 130 lg 1 ebaõiget tõlgendamist ja kohaldamist ei saa lugeda lõpparve kinnipidamise kaalukaks põhjuseks, siis tuleb L.R. i kaebus rahuldada ning mõista ATS § 134 lg 4 alusel PRIA-lt kaebuse esitaja kasuks välja hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ametniku ühe kuu ametipalga suuruses summas, s. o 12 420 krooni.

Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk