2-07-31732/41 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (5) Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1.Axxx Vxxx`i avaldus rahuldada.

2. Määrata Axxx Vxxx`i ja Jxxx Vxxx lapsega suhtlemise kord järgmiselt:

• Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel;

• Iga kuu esimese ja kolmanda nädala kolmapäeval võtab Axxx Vxxx lapse Jxxx Vxxx lasteaiast kell 17.00 ja viib kell 19.00 ema Jxxx Vxxx elukohta.

• Iga kuu teise ja neljanda nädala reedel võtab avaldaja Axxx Vxxx lapse lasteaiast kell

17.00 ja viib lapse pühapäeval kell 18.00 ema Jxxx Vxxx elukohta.

• Axxx Vxxx võtab lapse enda juurde 30 mail, 17 detsembril, 28 kuni 31 detsemb-rini , päevadel, kui ei ole tööpäev ja lapsel ei ole lasteaia päev.

• Lapse võtab avaldaja ema Jxxx Vxxx juurest kell 11.00 ja toob tagasi lapse ema juurde kell 20.00. Kohtuasja number 2-07-31732 Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Axxx Vxxx`i avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kohtuistungi toimumise aeg

26. november 2008

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Eestkosteasutus:

Eestkosteasutuse esindaja:

Axxx Vxxx (IK xxx)

Mxxx Txxx (volikirja alusel)

Jxxx Vxxx (IK xxxx)

Jõhvi Vallavalitsus

Lastekaitsespetsialist Exxx Exxx

2 (5)

• Avaldaja võtab lapse enda juurde lapse emaga kokkuleppel lapse sünnipäevale eelneval või järgneval päeval kella 11.00 ja toob tagasi lapse ema elukohta kell 20.00.

3. Kui avaldajal ei ole võimalik kohtu poolt määratud ajal last enda juurde võtta, siis teatab ta sellest lapse emale vähemalt 24 tundi ette .

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu

05. detsembril 2008. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Axxx Vxxx`i ja Jxxx Vxxx abielust on 08.07.2004 sündinud tütar Jxxx Vxxx.

AVALDUS

Avaldaja esitas kohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on määratud lapse elukohaks tema ema igakordne elukoht. Avaldajal puudub võimalus oma lapsega suhtlemiseks, kuna lae ema on selleks teinud takistusi. Avaldaja on pöördunud eestkosteasutuse poole, kuid puudutatu isik keeldus suhtlemise korraldamiseks eestkosteasutusse tulema. Avaldaja soovib lapse kasvatamises osaleda ja lapsega suhelda.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

Puudutatud isik oma kirjalikus vastuses avaldust ei tunnista. Vastuse kohaselt on avaldaja agressiivne lapse suhtes. Pidevalt on avaldaja lapse ema peksnud lapse juuresolekul. Senini ei ole avaldaja lapse vastu huvi tundnud. Avaldajal on uus pere. Avaldaja käitumine on aluseks, et nõuet mitte tunnistada.

EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS

Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on avaldaja kõik võimalused lapsega suhtlemiseks. Eestkosteasutuse seisukohalt lähtub lapse ema emotsioonidest ning mõlemale poolele on selgitatud õigustest ja kohustustest, seda ka lapse õiguste suhtes. Eestkosteasutus leiab, et suhtlemiskorra kindlaksmääramine ei tohi kujuneda lapsevanemate omavaheliste suhete klaarimiseks. Põhjusi, miks lapse isa lapsega suhelda ei tohiks eestkosteasutus leidnud ei ole. Eestkosteasutus ei vaidle vastu avalduses toodud aegade vastu ja leiab, et nimetatud ajad on igati sobilikud osapooltele. Eestkosteasutus on seisukohal, et lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine on lapse huvidest lähtuv.

EELISTUNG

Eelistungil palus avaldaja hagi rahuldada.

Puudutatud isik avaldusega ei nõustu, sest avaldaja kuritarvitab alkoholi, suitsetab lapse juuresolekul ning isaga kohtumiste tagajärgedel on lapsel tekkinud tervisehäired.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

3 (5)

Lapse ema esitas 24.01.2008 kohtule omapoolse seisukoha lapsega suhtlemiskorra määramisel, mille kohaselt lapse isa kohtub tütrega kaks korda kuus, iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kella 12.00-16.00 ning lapse sünnipäeval ning jõuludel, samadel kellaaegadel, kui pühapäeviti, seda tingimustel, lapse isa tuleb lapsele järgi kainena ja ka lapsega viibides alkoholi ei tarvita. Lapsega suhtlemise ajaks kindlustab isa normaalsetes tingimustes ruumi.

AVALDAJA SEISUKOHT

Avaldaja leiab, et selline suhtlemiskord ei ole piisav lapsega normaalset suhtlemiseks.

EESTKOSTEASUTUSE SEISUKOHT

Jõhvi Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on lapse ema poolt pakutud ajad on liiga vähesed, et lapsega normaalseid suhteid arendada.

EELISTUNG

Eelistungil, mis toimus 19.05.2008 soovisid pooled kompromissi sõlmida, mis ebaõnnestus.

ASJA KÄIK

Kohus määras 22.08.2008 pereteraapia ja lapsega suhtlemise ajutise korra.

PERETERAAPIA HINNANG

Kohtule esitatud pereteraapia hinnangu kohaselt. Keskuse psühholoog kohtus Axxx Vxxx' iga kokku kolmel korral.

Kohtumised olid väga töised, lapse suhtlemiskorrale ja lapse emaga suhtlemisele orienteeritud. Esimesel kohtumisel püstitati edaspidiste kohtumiste ajakava ja tegevusplaan. Teisel kohtumisel viidi läbi lapsevanema psühholoogiline test. Kolmandal kohtumisel analüüsiti koos testi tulemusi ning selgitati välja lapsele kõige parem isaga suhtlemiskorralduse tegevusmudel.

Jxxx Vxxx`ga toimus ainult üks kohtumine. J. Vxxx ise initsiatiivi ja kohustust, (vastavalt Kohtumäärusele p.4-le ) ei täitnud. Pereteraapiale registreerus psühholoogi ja keskuse juhataja mitmekordsete telefoni helistamiste peale. Jelena käis psühholoogi juures koos lapsega üks kord ja teostas ankeetküsitluse seansi. Järgnevatele seanssidelekutsetele Jxxx Vxxx ei reageerinud ja testi tulemused teda ei huvitanud ning ta palus teda "rahule jätta". Pereteraapia ajal toimus väga hea koostöö Axxx Vxxx ' iga. Lapse isa suhtus psühholoogi poolt püstitatud tööülesannetesse igati korrektselt, eesmärgiga leida kõige parem suhtlemiskorraldus lapsele ja lapse emale. Koos psühholoogiga püüti üritada luua olukord, kus saaks konstruktiivselt arutada nii praeguse eluviisi jätkamise tagajärgi kui pere tavapäraste käitumismustrite muutmist. Axxx Vxxx` iga läbiviidud pereteraapia seansil koos lapsega osales Jõhvi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist.

Analüüsides lapse, Jxxx Vxxx vastuseid küsimustele selgus, et laps klammerdub ja vajab emotsionaalset kontakti mõlemate vanematega. Julia vajab lähedasi suhteid ja kokkukuuluvustunnet isaga. Igatsus perekonna ja lähedase turvalise suhte järele on väga suur. Tunneb puudust isast. Lapsele meeldib isaga suhelda, mängida ja ta mõistab, et seoses isa teise elukohaga ei ole see iga päev võimalik. Seetõttu ootab isaga kohtumisi suure põnevusega. Teostati lapse ema-ja isale lastevanemate psühholoogiline testuuring ning seejärel tulemuste analüüs ning hinnang vestluse meetodil. Uuringud toimusid eraldi ja individuaalselt. Pereteraapiat -kõik osapooled koos, ei olnud võimalik läbi viia, sest Jxxx Vxxx keeldus korduvalt psühholoogiga ja lapse isaga kohtumast. Kohtumiste ja testuuringu põhjal võib tõdeda, et Jxxx Vxxx ei ole huvitatud

4 (5) spetsialistide hinnangutest ega abist ning püüab igati takistada kohtumisi lapsel isaga. Jxxx käitumine oli spetsialistide suhtes emotsionaalselt vaenulik ja puudus koostöötahe.

Axxx Vxxx on moraalselt kaotamas optimismi, sest vaatamata jõupingutustele ja erinevatele paindlikele võimalustele ei suuda ta leida võimalust ega õigustust kohtuda tütrega. Läbiviidud pereteraapia põhjal on tehtud ettepanek:

1. Vastavalt pereteraapia programmile määratleda lapse külaskäigud alljärgnevalt: kord nädalas või vastavalt isa võimalustele tihedamini, toetab Jxxx Vxxx tütre kohtumisi isaga - jalutamised, kohtumised jne ,

Pereteraapia käigus jagati lapsevanematele järgmisi soovitusi: 1. püüda mõista lapse ealist vanust, lastevanemate omavahelisi psühholoogilisi pingeid ja arvestada lapse individuaalseid huve ja tõekspidamisi.

Jxxx Vxxx kasvatusmeetodid ei vasta tütre ealisele vanusele: meetodid lähenevad teismelise lapse kasvatamisele.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tegi avaldaja ettepaneku alljärgnevaks suhtlemiskorraks:

• kuu esimese ja kolmanda nädala kolmapäeval võtab Axxx Vxxx lapse Jxxx Vxxx lasteaiast kell 17.00 ja viib kell 19.00 ema Jxxx Vxxx elukohta.

• Iga teise ja neljanda nädala reedel võtab avaldaja Axxx Vxxx lapse lasteaiast kell 17.00 ja viib lapse pühapäeval kell 18.00 ema Jxxx Vxxx elukohta.

• Axxx Vxxx võtab lapse 30 mail, 17 detsembril, 28 kuni 31 detsembrini, kui ei ole tööpäev ja lapsel ei ole lasteaia päev. Lapse võtab avaldaja ema Jxxx Vxxx juurest kell 11.00 ja toob tagasi lapse ema juurde kell 20.00.

• Avaldaja võtab lapse enda juurde lapse sünnipäevale eelneval või järgneval päeval.

Puudutatud isik vastuväiteid sellisele korrale ei esitanud ning oli avaldaja poolt esitatud ettepanekuga.

Kohaliku omavalitsuse esindaja vastuväiteid ei esitanud sellisele suhtluskorrale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

5 (5) LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps on koolieelik. Laps käib lasteaias ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi.

Kuna pooled jõudsid kohtuistungil kokkuleppele lapsega suhtlemiskorra määramisel ning eestkosteasutus ja puudutatud isiku arvamuste kohaselt on ei ole sellele vastuväiteid, siis kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra menetlusosaliste poolt soovitud viisil. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning lähtunud lapse huvidest, leiab põhjendatud olevat määrata, et kostjal on õigus kohtuda tütrega alljärgnevalt: kuu esimese ja kolmanda nädala kolmapäeval võtab Axxx Vxxx lapse Jxxx Vxxx lasteaiast kell 17.00 ja viib kell 19.00 ema Jxxx Vxxx elukohta. Iga teise ja neljanda nädala reedel võtab avaldaja Axxx Vxxx lapse lasteaiast kell 17.00 ja viib lapse pühapäeval kell 18.00 ema Jxxx Vxxx elukohta. Axxx Vxxx võtab lapse 30 mail, 17 detsembril, 28 kuni 31 detsembrini, kui ei ole tööpäev ja lapsel ei ole lasteaia päev. Lapse võtab avaldaja ema Jxxx Vxxx juurest kell 11.00 ja toob tagasi lapse ema juurde kell 20.00. Avaldaja võtab lapse enda juurde lapse sünnipäevale eelneval või järgneval päeval.

Kohus märgib, et vanemate omavahelisel kokkuleppel võib eelnimetatud korda alati muuta.

Kohus määrab kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus leiab, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata avaldaja õigust lapsega suhelda. Kohus märgib, et lapsega olles on pooled kohustatud jälgima oma käitumist, et tagada lapse turvalisus ajal, kui laps viibib temaga. Kohus märgib Jxxx Vxxx`le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, §

632 rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulud

Pooled teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: