2-08-69143/5 · 2-08-69143/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

Legislator headnote

AI generated

2-08-69143/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja

koht

05.detsember 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-08-69143

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi U R ’i vastu

võlgnevuse 119 533 krooni ja 54 senti ning lisanduva

viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel töötaja Anastassia Rjabova,

isikukood 48602282218.

Kostja: U R , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Eelmenetlu

Eelmenetluses

ses

05.12.2008.a.

Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi U R

i vastu

vastu

vastu võlgnevuse 1

võlgnevuse 1

võlgnevuse 119

19 533

533 krooni

krooni

krooni 54

54 senti ning lisanduva

senti ning lisanduva

viivise nõudes tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista U R ’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 1

(reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 119

19 533

533 (ükssada

(ükssada

(ükssada üheksateist

üheksateist

üheksateist tuhat

tuhat

viis

viissada

sada

sada kolm

kolm

kolmkümmend k

kümmend k

kümmend kolm

olm

olm) krooni ja

) krooni ja

) krooni ja 54

54 senti

senti

senti ning kohtukulude katteks

ning kohtukulude katteks

ning kohtukulude katteks 4 030

4 030

(neli

neli

neli tuhat

tuhat

tuhat kolm

kolm

kolmkümmend) krooni.

kümmend) krooni.

Välja mõ

Välja mõista

ista

ista U R ilt

ilt

ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood

(reg.kood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks

) kasuks

) kasuks alates 20.

alates 20.

alates 20.09.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku

.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni viivis 24,9

tasumiseni viivis 24,94% tagastamata krediidisummalt aastas.

% tagastamata krediidisummalt aastas.

Jätta kõik menet

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

luskulud kostja kanda.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale

järgnevast päevast.

Ko

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

stja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib es

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

itada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolel

riigilõivule poolelt hagihinnalt.

t hagihinnalt.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. As

I. Asjaolud ja hageja nõue.

jaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse

kohaselt

on

poolte

vahel

11.08.2006.a.

sõlmitud

tarbijakrediidileping nr. 0600787/45st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja

kostjale krediiti 10 000 krooni intressimääraga 32,25% krediidisummast ühe aasta

kohta. Lepingu summat on suurendatud ja intressimäära on poolte vahel muudetud

kahe kokkuleppe alusel, mille tulemusena kujunes lepingusummaks 73 378 krooni ja

25 senti ning intressimääraks 24,94% krediidisummast ühe aasta kohta.

Kostja lepingutingimusi korrektselt ei täitnud. 31.07.2007.a. saatis hageja

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse tasuda kahe nädala

jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud, ühtegi makset ei teinud. Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 30.08.2007.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi

koheselt võlgnevuse tasumist summas 97 985 krooni ja 11 senti.

Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja

kostjalt välja mõista kokku 119 533 krooni ja 54 senti, millest tagastamata

krediidisumma moodustab 70 593 krooni ja 66 senti, intress 9 238 krooni ja 92 senti,

leppetrahv 14 638 krooni ja 73 senti, viivis 24 782 krooni ja 23 senti ning võla

sissenõudmisega seotud kulud 280 krooni.

Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

kohaselt

võib

krediidiandja

osamaksetena

tagastatava

krediidi

puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist.

VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda

viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud

suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt

intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud

rahasumma. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks

sissenõutavale viivisele kostjalt alates 20.09.2008.a. kuni põhinõude täieliku

tasumiseni välja mõista viivis 24,94% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

maksegraafikud,

kokkulepped,

lepingu

ülesütlemine,

meeldetuletused,

viivise

arvestus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1

kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

Kohus 29.10.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas

kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali

kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise

tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole,

kuigi 13.11.2008.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud ema, mida

tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele

tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse

dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või

perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja

hoiatus kostjale teadaolevaks.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt

14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 20

päeva, mis täitus 03.12.2008.a.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid

on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb

tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg.

l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt

on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele

muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147

järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu

tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud

riigilõivu kokku 4 030 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi

nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402, 416

sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441

lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 09. jaanuaril 2009.a

09. jaanuaril 2009.a

Nooremreferent I.Golubev

2-08-69143/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text