2-08-56322/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon:

Kxxx Kxxx hagi rahuldada.

Lahutada Kxxx Kxxx ja Vxxx Sxxx`i abielu, sõlmitud xxx Ida-Virumaa Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr xxx.

Välja mõista elatis Vxxx Sxxx`ilt Kxxx Kxxx kasuks tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 08. septembrist 2008 summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuni tütre Lxxx Kxxx (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Välja mõista elatis Vxxx Sxxx`ilt Kxxx Kxxxkasuks tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 08. septembrist 2008 summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuni tütre Kxxx Kxxx (sünd. xxx) täiselisuseni, s.o. xxx.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Välja mõista elatis Vxxx Sxxx`ilt Kxxx Kxxx kasuks tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 08. septembrist 2008 summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuni tütre Axxx Kxxx (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. 08.122019.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuasja number 2-08-56322 Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kxxx Kxxx hagi Vxxx Sxxx`i vastu abielu lahutamise ja alaealisele lapsele elatise maksmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

19. november 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kxxx Kxxx (IK xxx)

Vxxx Sxxx (IK xxx)

2(4) Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Kairi Kasemaa ja Vxxx Sxxx`i abielu on registreeritud 12.07.2002 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud xxx tütar Lxxx ja xxx tütar Kxxx. Enne abielu registreerimist on kooselust sündinud xxx tütar Axxxe , kelle isa on samuti kostja.

Hageja esitas kohtule abielu lahutamise nõude, milles palub lahutada poolte abielu ja mõista talle välja elatis laste ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt on lapsed hageja ülalpidamisel ning kostjapoole materiaalne abi puudub.

Kohtuistung

Kohtuistungil, mis toimus 19. novembril 2008 täpsustab hageja oma nõuet ning palub lahutada poolte abielu ning välja mõista elatis alates 08.09.2008.a. summas 1200 krooni lapse kohta, kuna kostja ei ole võimeline rohkem maksma.

Kostja selgituste kohaselt abielu lahutusele vastuväiteid ei oma. Tunnistab, et lastele on vaja ülalpidamiseks elatist maksta, kuid kostjal on töövõimetus 40% ning hetkel on ta töötu, samuti maksab elatist esimesest abielust sündinud lastele. Kostja tunnistab, et tööle ei kavatse minna ning maksab lastele elatist nii nagu jõuab.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 12.07.2002 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Poolte abielust on sündinud xxx tütar Lxxx Kxxx ja xxx tütar Kxxx Kxxxa. Pooltevahelisest kooselust on sündinud xxx tütar Axxx Kxxx, kelle isa on samuti kostja.

Abielu lahutamise nõue

Hageja avaldab soovi abielu lahutamiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kostja vastuväiteid abielu lahutamisele ei esitanud.

3(4) Vastavalt PKS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Asjaolu, et hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja tunnistab hagi ning pooled paluvad abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud, võib lugeda, et abielu jätkumine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Elatise nõue

Hageja palub elatist igale lapsele 1200 krooni kuus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis kuni alates 08.09.2008 summas 1200 krooni ühe lapse kohta, kuna kostja ei ole võimeline suuremas summas elatist maksma. Kostja võtab hagi selles osas õigeks , et ta elatist lastele peab maksma, kuid väidab, et teeb seda vastavalt oma võimetele.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 49, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas.

Kohus arvestab hageja nõudega, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista elatis väiksemas määras kui seadusega kehtestatud miinimumsumma. Kostja väidab, et maksab elatist ka eelmisest abielust sündinud lastele. Samas ei ole kostja ühtegi sellekohast tõendit esitanud, et tal oleks peale kolme alaealise lapse veel alaealisi lapsi.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise

4(4) maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Kohus selgitab kostjale, et igal lapsevanemal on kohustus oma alaealisi lapsi üleval pidada. Antud juhul arvestab kohus kostja töövõimetusega ning asjaoluga, et ta hetkel on töötu. Hageja vähendab oma elatise nõuet ning palub kostjalt välja mõista 1200 krooni elatist iga lapse kohta. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, kuna lapsevanema kohus on oma alaealist last toetada, peab ta endast kõik tegema, et leida tööd kohustuste täitmiseks.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: