3-07-2642/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2642 Haldusasi AS Pärna tühistamiskaebus Pärnu Linnavalitsuse 26.11.2007 korraldusele nr 856 „Haldusmenetluse uuendamisest 21.08.2006 korralduse nr „Ettekirjutus Supeluse omavolilise ehitise likvideerimiseks“ asjas“ koos taotlusega teha linnavalitsusele ettekirjutus haldusmenetluse uuendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.06.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

20. november 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Pärna, esindaja v.adv Heldur Otti Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus, esindaja v.adv Martin Tamme

RESOLUTSIOON

Rahuldada Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.09.2008 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS Pärna kaebus rahuldamata. Mõista AS-lt Pärnalt Pärnu Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulud 80 krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.10.2005 väljastas Pärnu Linnavalitsus ehitusloa EL-1333 Pärnus, Supeluse 22 asuva hotelli Delfine laiendamiseks 19.07.2005 esitatud ehitusloa taotluse nr 4-7.3-39/4937 alusel vastavalt esitatud tööle nr 162004 telgede 0 ja 5 vahel.

3-07-2642

2(8) 28.03.2006 tehti AS-le Pärna ettekirjutus-hoiatus, millega nõuti ehitustööde peatamist Supeluse 22 vana hoone kolmandal korrusel telgedest 0 kuni 5 väljaspool. Kuna 26.04.2006 teostatud ehitise ülevaatus näitas ehitustööde jätkamist, siis rakendati 14.06.2006 sunnivahendina sunniraha 10 000 krooni. 19.07.2006 järjekordsel ülevaatusel tuvastati jätkuv ehitustegevus Supeluse 22 objektil, millega kaasnes sunniraha rakendamine samal päeval summas 10 000 krooni. 04.08.2006 järelkontroll tegi kindlaks, et ehitustöid ei olnud ikka veel peatatud.

Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2006 korralduse nr 722 „Ettekirjutus Supeluse 22 omavolilise ehitise likvideerimiseks“ p-ga 1 tehti AS-le Pärna ettekirjutus lammutada omavoliliselt ilma ehitusloata ehitatud juurdeehitus Supeluse tn 22 vana hoone kolmandal korrusel Arhitektuuribüroo Ede Sui OÜ töö nr 62005 korruse plaanil telgedest 0 kuni 5 väljaspool hiljemalt 21.09.2006. Korralduse p-ga 2 kohustati AS Pärna taotlema lammutamiseks linnavalitsuse planeerimisosakonnalt ehitusluba. Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-1858 tühistati Pärnu Linnavalitsuse korralduse nr 722 p 2.

Ringkonnakohtu otsus on jõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjas nr 3-07-226 on menetluses AS Pärna apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 23.04.2008 otsusele, millega jäeti rahuldamata AS Pärna kaebus, millega taotleti teha kindlaks Pärnu maavanema toimingu õigusvastasus, mis väljendus 31.10.2006 kirjas nr 2.1-6/1906, millega ei kiidetud heaks Supeluse 22 ja Supeluse 24 kinnistute detailplaneeringut tervikuna, st Supeluse 22 kinnistu osas ning kohustada Pärnu Linnavolikogu otsustama ülearuse viivituseta Pärnus, Supeluse 22 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine või mittekehtestamine. 24.09.2007 võttis Pärnu Linnavalitsus vastu korralduse nr 672 „Sunniraha ja asendustäitmise kohaldamise hoiatus“, millega määrati sunniraha rakendamine 7000 krooni suuruses summas, kui korralduse nr 722 p 1 ei ole täidetud hiljemalt 10. detsembriks 2007; sunniraha 10 000 krooni suuruses summas, kui ettekirjutus ei ole täidetud hiljemalt 10. jaanuariks 2008; asendustäitmise, so Supeluse 22 asuva hoone ebaseadusliku osa lammutamise sundkorras, kui ettekirjutus ei ole täidetud 10. veebruariks 2008.

AS Pärna vaidlustas korralduse nr 672 halduskaebusega haldusasjas nr 3-07-2196. 24.10.2007 esitas AS Pärna taotluse haldusmenetluse uuendamiseks, milles palus menetleda Supeluse 22 asuva ehitise osa likvideerimise küsimust uuesti, tuginedes ehitusinseneri Valdur Malduri 24.10.2007 märgukirjale, mille kohaselt tekivad lammutustegevuse tulemusena suure tõenäosusega nii ettenägematud kui ka ettenähtavad asjaolud, mille tagajärjel hoone muutuks kasutuskõlbmatuks. 26.11.2007 võttis Pärnu Linnavalitsus vastu korralduse nr 856 “Haldusmenetluse uuendamisest 21.08.2006 korralduse nr 722 „Ettekirjutus Supeluse 22 omavolilise ehitise likvideerimiseks“ asjas“, millega jäeti AS Pärna 24.10.2007 taotlus haldusmenetluse uuendamiseks rahuldamata.

2. AS Pärna esitas 28.12.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tühistada Pärnu Linnavalitsuse 26.11.2007 korraldus nr 856 „Haldusmenetluse uuendamisest 21.08.2006 korralduse nr 722 „Ettekirjutus Supeluse 22 omavolilise ehitise likvideerimiseks“ asjas“ ning teha linnavalitsusele ettekirjutus haldusmenetluse uuendamiseks.

Korralduse nr 856 vastuvõtmisel rikkus linnavalitsus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 40 tulenevat ärakuulamisõigust, kui jättis ära kuulamata AS Pärna esindaja, kes oleks saanud esitada omapoolseid kaalutlusi ja seisukohti. Rikutud on HMS §-s 56 sätestatud kirjalikus

3-07-2642

3(8) vormis haldusakti faktilise ja õigusliku põhjendamise nõudeid, sest korralduses nr 856 ei käsitleta ega vastata kaebuse 24.10.2007 taotlusele seonduvalt planeerimisseaduse (PlanS) ja ehitusseaduse (EhS) §-s 3 sätestatud nõuetega.

Korraldus nr 722 on selgelt AS Pärna õigusi kestvalt piirav haldusakt HMS § 44 lg 1 p 1 mõttes, kuna nimetatud korraldus ei sisalda mitte mingit lammutamise viisi ega konkreetseid tingimusi, mis arvestaksid, et ei toimuks ehitise või selle osade varisemist või muid kahjustusi. Korralduse nr 722 lammutamise viisi ja tingimuste määratlemise nõutavuse osas on vastustaja püüdnud puuduseid kõrvaldada korraldusega nr 672, kus lammutamise kohta on antud määratlus „tavapärasel viisil“ ning hiljem, leides, et ka see ei vasta EhS nõuetele, tellinud OÜ- lt Geoengineering omapoolse arvamuse Supeluse 22 hoone pealeehituse lammutamisega tervele hoonele kaasneda võivate võimalike kahjulike mõjude ja tagajärgede hindamiseks. Sellega on vastustaja sisuliselt võtnud õigeks, et ehitise osa lammutamise ettekirjutus peab obligatoorselt sisaldama kõiki EhS nõuetele vastavaid tingimusi ja viisi.

Vastustaja ei ole korralduses nr 856 esitanud ühtegi põhjendust ega selgitust väitele, et Supeluse 22 hoone ehitusloata juurdeehituse lammutamisel asendustäitmise korras ei olevat mingit alust arvestada hoone terviklikuma ümberehitamisega. Asjatundjate arvamuse põhjal võib järeldada, et Supeluse 22 vana osa juurdeehituse lammutamine on lammutamise osas selget viisi ja konkreetseid tingimusi määratlemata problemaatiline mitte ainult kaebajale, vaid ka võimalikule asendustäitjale ning eeldatavalt ohtlik nii hoonele tervikuna kui ka krundinaabritele. Vastustaja ei olnud kaebaja märgitud asjaoludel õigustatud keelduma haldusmenetluse uuendamisest.

Ringkonnakohtu jõustunud lahendiga haldusasjas nr 3-06-1858 tunnustatud puuduliku haldusakti täitmine ei või saada aluseks püsivalt väära ja ehituslikus mõttes põhjendamatu ja ebamõistliku halduspraktika jätkamisele või laiendamisele.

3. Pärnu Linnavalitsus palus jätta AS Pärna kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus oli põhjendatud nii formaalsetel kui sisulistel alustel ja selle tühistamiseks puudub alus.

Vastustaja ei ole kaebaja taotluse menetlemisel menetlusreegleid rikkunud. Isegi, kui rikkumine toimus, siis oli see rikkumine formaalne ja ei saanud kaasa tuua sisuliselt ebaõiget otsust, mistõttu ei ole korralduse tühistamine põhjendatud. Haldusmenetluse uuendamise otsustamine toimub taotluse alusel ning uuendamine saab toimuda konkreetsetel alustel. Olukorras, kus kaebaja taotluses toodud väidetest on ilmne, et puuduvad HMS § 44 lg-s 1 toodud alused, tekib küsimus sellest, mida saab veel täiendav ärakuulamine anda. Kõik põhjendused ja kaalutlused, mida kaebaja soovis asja lahendamiseks anda, sai kaebaja esitada taotluses. Kui isegi asuda seisukohale, et kaebaja oleks tulnud veel täiendavalt ära kuulata, saaks selline ärakuulamata jätmine olla käsitletav üksnes formaalse veana HMS § 58 mõttes, mis ei too kaasa korralduse tühistamist.

Ehitusinsener V. Malduri 24.10.2007 kiri on kallutatud. Kaebaja sai selle kirja väidetavalt üllatusena 24.10.2007 ja samal päeval esitas 6-leheküljelise taotluse. Vastustajani jõudis V. Malduri kiri alles 29.10.2007. Samas V. Malduri kirjas toodud väited olid teada juba ehitustegevuse algusest peale. See, et vastustaja võttis OÜ-lt Geoengineering arvamuse, ei tähenda, et vastustaja oleks esmakordselt huvitunud tehnilistest probleemidest.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et korralduses ei ole käsitletud kaebaja taotlust menetluse uuendamiseks PlanS eesmärkidest ja EhS §-s 3 sätestatust. Detailplaneeringu

3-07-2642

4(8) küsimusi on käsitletud korralduse lk 3 alaosas ja lk 4 ülaosas. Vastustaja on põhistanud varem, miks kaebaja väited planeeringu küsimustes ei ole asjakohased.

4. Tallinna Halduskohtu 25.02.2008 määrusega lõpetas kohus haldusasja menetluse. Kohus leidis, et kaebaja eesmärgiks on läbi menetluse uuendamise protseduuri asuda revideerima jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2007 otsust haldusasjas nr 3-06-1858, et saavutada lammutamisettekirjutuse nr 722 kehtetuks tunnistamine alates asjaolude muutumisest, so 24.10.2007. Kuivõrd haldusmenetluse uuendamisel tekib vaidlus ka korralduse nr 722 õiguspärasuse üle, mis on aga läbinud kohtuliku kontrolli, siis ei saa sama vaidlust teist korda algatada ja menetlus tuleb lõpetada.

AS Pärna esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.

Tallinna Halduskohtu 24.04.2008 määrusega tühistati halduskohtu 25.02.2008 määrus. Kohus leidis, et kuivõrd vananenud KOKS § 33 lg 1 annab igaühele õiguse taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi, siis olles HMS suhtes erinorm, ei tee KOKS § 33 lg 1 vahet, kas menetluse uuendamist taotlejal on võimalik viidata mõnele HMS § 44 lg-s 1 toodud alusele või mitte. Õigus nõuda menetluse uuendamist antakse kõigile, kes suudavad väita, et nende õigusi on mõne haldusaktiga rikutud. Seega ei ole korraldus nr 856 iseenesest õiguspärane ja õiguspärane ei ole ka halduskohtu määrus menetluse lõpetamise kohta.

5. Tallinna Halduskohtu 18.06.2008 otsusega rahuldati AS Pärna kaebus, tühistati Pärnu Linnavalitsuse 26.11.2007 korraldus nr 856 „Haldusmenetluse uuendamisest 21.08.2006 korralduse nr 722 „Ettekirjutus Supeluse 22 omavolilise ehitise likvideerimiseks“ asjas“ ning tehti Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutus haldusmenetluse uuendamiseks lammutamisettekirjutuse nr 722 asjas.

Sõltumata sellest, et kaebaja tugines menetluse uuendamise taotlemisel HMS §-le 44, on tegemist taotlusega teha muudatusi kohaliku omavalitsuse haldusaktis KOKS § 33 lg 1 alusel. KOKS § 33 lg 1 puhul on tegemist erinormiga HMS § 44 suhtes, mis kohustab kohalikku omavalitsust tähtajatult menetlust alati uuendama ehk kehtetuks tunnistamise taotlust sisuliselt läbi vaatama, kui seda taotleb isik, kelle õigusi varasem haldusakt rikub. Kuna lammutamisettekirjutus on kohaliku omavalitsuse haldusakt, oli linnavalitsusel KOKS § 33 lgst 1 tulenev kohustus taotlused lahendada, menetluse uuendamisest keeldumisega jättis linnavalitsus selle ülesande täitmata.

Küsimus, kas AS Pärna taotlus rahuldada või mitte, tuleb lahendada haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerivate sätete kohaselt, so HMS §-de 64-67 alusel. Menetluse uuendamise kohustus pidi vastustajale olema äratuntav, sest analoogses haldusasjas Harry E. Lasn vs Pärnu Linnavalitsus (asi nr 3-135/2002 - 2-3/46/2005) oli kaebaja samuti esitanud menetluse taastamise taotluse HMS §-le 44 tuginedes, mille aga linnavalitsus sarnaselt käesoleva asjaga jättis rahuldamata viitega haldusmenetluse uuendamise aluseks olevate asjaolude puudumisele. See lahend tühistati Tallinna Ringkonnakohtu poolt, kes märkis: „Sõltumata sellest, kas käesoleval juhul olid olemas HMS § 44 lg-s 1 märgitud alused haldusmenetluse uuendamiseks või mitte, pole vaidlustatud korraldus nr 898 õiguspärane ja tuleb tühistada järgmisel põhjusel. Kuna korraldus nr 564-p on kohaliku omavalitsuse haldusakt, oli linnavalitsusel KOKS § 33 lõikest 1 tulenev kohustus taotlused lahendada.“

3-07-2642

5(8) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 18.06.2008 otsus. Apellant leiab, et kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja rikkunud oluliselt menetlusõigust. Apellatsioonkaebuse põhjendused.

KOKS § 33 lg 1 on erinorm HMS § 44 suhtes, kuid sellest ei tulene Pärnu Linnavalitsusele kohustus alati uuendada haldusmenetlus vastavasisulise taotluse kättesaamisel. Riigikohtu praktika kohustab sisuliselt läbi vaatama uuendamise taotluse, mitte korraldust, mille asjas menetlemise uuendamist taotletakse. Uuendamistaotluse sisuks on kitsalt see, kas on uuendamise alus ja vajadus. Menetlus uuendatakse siis, kui õigusakt riivab õigusvastaselt taotleja õigusi.

Vastustaja tegutses vastavalt Riigikohtu praktikale. Esmalt otsustati taotluse saamisel lammutamisettekirjutuse õiguspärasuse üle, leides, et lammutamisettekirjutus on õiguspärane. Sellise otsustusega oli välistatud KOKS § 33 lg 1 kohaldamine. Õiguspärane lammutamisettekirjutus küll riivab AS Pärna õigusi, kuid ei riku neid. KOKS § 33 lg 1 tegelik sisu on selles, et anda kohalikule omavalitsusele võimalus otsustada taotluse põhjendatuse üle, tuvastades, kas õigusakt kitsendab seadusevastaselt taotleja õigusi või mitte. Kui kohalik omavalitsus on tuvastanud taotleja õiguste õigusvastase riive fakti, peab ta järgmise sammuna võtma vastu otsuse haldusmenetluse uuendamiseks, et kõrvaldada õigusvastasus.

Olukorras, kus KOKS § 33 lg 1 kohaldumine oli välistatud lammutamisettekirjutuse õiguspärasuse tõttu, tuli kontrollida HMS § 44 lg 1 kohaldumist. Lammutamisettekirjutust õiguspäraseks hinnates pidi Pärnu Linnavalitsus hindama, kas esinevad HMS § 44 lg-s 1 sätestatud õiguspärase haldusakti osas menetluse uuendamise alused. Vastustaja leidis, et ei esine ning vastav seisukoht on korralduses põhjalikult motiveeritud. Antud küsimuses ei ole kohus aga seisukohta võtnud, kuivõrd leidis, et KOKS § 33 lg 1 diskretsiooniõigust ei anna.

Käesolevas asjas ei ole kohus kontrollinud, kas vastustaja poolt diskretsiooni teostamine oli kooskõlas seadusega või mitte. Selle asemel tegi kohus ettekirjutuse haldusmenetluse uuendamiseks. Kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Käesoleva juhtumi asjaolud eeldasid diskretsiooniotsuse vastuvõtmist Pärnu Linnavalitsuse poolt, mistõttu ei saaks taotluse suhtes vastuvõtmisele kuuluv otsus olla kohtule selge. Kui kohus jõudis järeldusele, et AS Pärna taotlust ei ole sisuliselt menetletud, siis menetlusõiguslikult pidi ta kohustama Pärnu Linnavalitsust menetlema AS Pärna taotlus sisuliselt, mitte aga tegema ettekirjutuse haldusmenetluse uuendamiseks lammutamisettekirjutuse asjas.

7. AS Pärna palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

KOKS § 33 lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Riigikohtu lahendite kohaselt ei anna nimetatud säte kohalikule omavalitsusele võimalust kaaluda, kas taotlus sisuliselt läbi vaadata või mitte. Selline taotlus tuleb organil igal juhul läbi vaadata. Haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlus tuleb lahendada haldusorgani diskretsiooniõiguse põhjal. On ilmne, et kui isik väidab vastavas taotluses mõne HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluse esinemist, tuleb PS § 46 ja KOKS § 33 lg 1 mõtte kohaselt taotlus haldusmenetluse uuendamiseks rahuldada tingimusteta ning

3-07-2642

6(8) omavalitsus on kohustatud otsustama haldusakti kehtetuks tunnistamise diskretsiooniõiguse alusel sisuliselt.

Vastustaja eksib, kui väidab, et kohus on antud juhul kohustanud tegema linnavalitsust kohtu poolt kindlaks määratud diskretsiooniotsuse. Kohtuotsusega tehtud ettekirjutus haldusmenetluse uuendamiseks kätkebki endas linnavalitsusele kohustuse panemist menetleda esitatud taotlusi sisuliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. KOKS § 33 lg 1 sätestab: „Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.“ Ringkonnakohus nõustub vastustaja tõlgendusega, mille kohaselt sätestab eeltoodud norm isiku õiguse nõuda haldusakti muutmist või tühistamist vaid juhul, kui haldusakt rikub tema õigusi õigusvastaselt. Antud juhul ei saa vaidlust olla selles, et linnavalitsuse 21.08.2006 korraldus nr 722, mille osas menetluse uuendamist taotletakse, on õiguspärane. Nimelt on haldusasjas 3-06-1858 teostatud selle haldusakti õiguspärasuse üle kohtulikku kontrolli ning 02.08.2007 jõustunud kohtuotsusega on AS Pärna vastavasisuline kaebus jäetud rahuldamata. Riigikohus ei ole 03.09.2008 menetlusse võtnud kohtuotsusele esitatud teistmisavaldust. Eeltoodust tulenevalt ei ole KOKS § 33 lg 1 käesolevas vaidluses asjakohaseks normiks. Järelikult tuleb menetluse uuendamise küsimuses lähtuda eelkõige HMS §-st 44.

9. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-36-04 selgitanud, millistel alustel ja eeldustel toimub menetluse uuendamine:

a) isikul on õigus taotleda menetluse uuendamist HMS § 44 lg 1 aluse olemasolul ning haldusorganil on sellisel juhul kohustus menetlus uuendada;

b) isikul on tulenevalt PS §-st 46 õigus taotleda haldusorganilt menetluse uuendamist ka HMS § 44 lg 1 nimetamata alustel, kuid sellist taotlust tuleb käsitleda avalduse või märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel, millele tuleb vastata ning selgitada, et HMS § 44 lg 1 nimetamata aluse puudumisel menetlust ei uuendata ning haldusakti kehtetuks ei tunnistata;

c) kui haldusorgan leiab, et eelnimetatud avalduses on välja toodud olulisi asjaolusid, mis võiksid tingida haldusakti kehtetuks tunnistamise, uuendab ta menetluse omal initsiatiivil;

d) KOKS § 33 lg 1 on erinormiks, mis ei anna kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigust, kas vaadata taotlus sisuliselt läbi või mitte.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud lahendist ning ka Riigikohtu teistest lahenditest, kus käsitletakse menetluse uuendamist läbi KOKS § 33 lg 1 (3-3-1-49-99 ja 3-3-1-51-02), ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustus taotluse saamisel menetlust automaatselt uuendada. Kohalikul omavalitsusel puudub kaalutlusõigus vaid küsimuses, kas menetluse uuendamise taotlus sisuliselt läbi vaadata. Kui taotluse läbivaatamisel tuvastatakse, et haldusakt on õiguspärane, ei kohusta KOKS § 33 lg 1 kohalikku omavalitsust haldusakti avaldaja uute vastuväidete valguses hindama, vaid rakendub käesoleva otsus punkti 9 alapunktides a, b ja c kirjeldatu. Haldusasja 3-3-1-51-02 punktis 21 märkis Riigikohus, et kui omavalitsus keeldub muutmistaotlust rahuldamast põhjusel, et haldusakt ei ole õigusvastane, on isikul õigus vaidlustada see keeldumine halduskohtus.

10. Käesoleval juhul pöördus kaebaja 24.10.2007 kohaliku omavalitsuse poole taotlusega haldusmenetluse uuendamiseks seoses 21.08.2006 antud korraldusega nr 722. Nagu

3-07-2642

7(8) ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, ei ole vaidlust korralduse nr 722 õiguspärasuse üle. 24.10.2007 korraldusele oli lisatud insener V. Malduri seisukoht, et Supeluse 22 hoone osalisel lammutamisel on negatiivsed ettenägematud ning teatud ettenähtavad tagajärjed. Pärnu Linnavalitsuse 26.11.2007 korralduses hinnati, kas inseneri seisukoht on uueks tõendiks HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses, mis võiks tuua kaasa menetluse uuendamise. Vastustaja sellist hinnangut inseneri seisukohale analüüsi tulemusena ei andnud ning jättis menetluse uuendamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on käitunud kooskõlas käesoleva otsuse punktis 9 toodud Riigikohtu seisukohtadega: ta on tuvastanud, et korraldus nr 722 on õiguspärane, mistõttu puudub KOKS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus menetlus uuendada, ta on kontrollinud, kas esineb mõni HMS § 44 lg 1 nimetatud eeldus menetluse uuendamiseks. Seega on vastustaja kaebaja 24.10.2007 taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning põhjendamatu on halduskohtu otsus, millega kohustati vastustajat KOKS § 33 lg-le 1 tuginedes menetlust uuendama. Vastava kohustamisotsuse oleks halduskohus saanud teha üksnes juhul, kui ta oleks tuvastanud, et esineb HMS § 44 lg 1 nimetatud alus menetluse uuendamiseks. Vastavat asjaolu ei ole halduskohus aga üldse kontrollinud.

11. Kohus peab andma seega hinnangu, kas haldusorgan on õigesti leidnud, et 24.10.2007 taotluses pole välja toodud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluse uuendamise vastavalt HMS § 44 p-le 1.

Ringkonnakohus nõustub haldusorganiga, et sellised asjaolud puuduvad. HMS § 44 lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Küsimused, et korraldus nr 722 ei sisalda lammutamise viisi ja tingimusi, et see ei vasta PlanS ja EhS tingimustele, et detailplaneeringu menetluses soovitakse ebaseaduslikku juurdeehitust seadustada, ei saanud uudsetena tõusetuda aasta pärast lammutamisettekirjutuse tegemist. Nimetatud küsimused pidid kaebajale olema teada juba korralduse nr 722 saamisel. Tegemist on korralduse nr 722 õiguspärasuse küsimusega, mitte aga uute asjaoluga, mida kaebaja ei võinud varem teada. Samasisulised vastuväited oleks kaebaja saanud korraldusele nr 722 esitada ka haldusasja 3-06-1858 menetluses.

Insener V. Malduri poolt 24.10.2007 antud seisukohas on toodud järeldused: lammutmisega kaoks I osa hoone kolmanda korruse kagupoolne sein ning juurdepääs hoone I osa kolmandale korrusele; lammutamise tulemusena jääks arhitektuursest lahendusest järgi arhitektuurne monstrum, II osa kolmanda korruse lammutamine tingib rea konstruktsioonide purunemise hoone ülejäänud osas hoone vundamendi vajumisest tekkinud muutuste tõttu; vundamendi vajumisel katkeksid horisontaalsed torustikud, juhtmed, katus ja põrand, hävineksid tehnovõrgud; lammutamine tooks kaasa I osa 1/5 katuse lammutamise, mis tingiks I osa katuse projekti arhitektuurse ja konstruktiivse osa kasutuskõlbmatuse, samuti koormuste muutuse hoone I osale. Vastustaja hindas korralduses nr 856 nimetatud seisukohti ning muuhulgas arvestades, et V. Maldur oli Supeluse 22 hoone ehitamisel omanikujärelevalve teostajaks, leidis, et tegemist ei saa olla uute asjaoludega, mis said kaebajale teatavaks alles 24.10.2007. Täiendavalt lasi vastustaja V. Malduri väiteid ka sisuliselt hinnata OÜ Geoengineering poolt, kes V. Malduri järeldused ümber lükanud. Kaebaja tähelepanu juhiti sellele, et tal on võimalik oma ehitustehnilised probleemid lahendada pädevalt isikult lammutamisprojekti tellides ning lammutmisettekirjutust vabatahtlikult täites.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on kaebaja menetluse uuendamise taotluse ettenähtud piirides läbi vaadanud. Ringkonnakohus nõustub, et taotlusest ja sellele lisatud inseneri

3-07-2642

8(8) seisukohast ei tulene uusi asjaolusid, mida polnud kaebajal võimalik välja selgitada korralduse nr 722 saamisel. Asjaolu, et insenerilt on kirjalik seisukoht lammutamise võimalike tagajärgede kohta saadud alles 24.10.2007, ei tähenda, et varem polnud selle koostamine võimalik. Seega on menetluse uuendamise taotlus esitatud HMS § 44 lg 3 tähtaega rikkudes. Samuti on õige vastustaja seisukoht, et tegemist ei ole mitte uute asjaoludega, vaid kaebaja tahtmatusega otsida pädevatelt isikutelt abi ehitustehniliselt sobivaima lammutamisprojekti koostamiseks.

12. Lähtuvalt eeltoodust tuleb vastustaja apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS Pärna kaebus rahuldamata. Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal tuleb välja mõista üksnes riigilõiv 80 krooni. Õigusabikulud tuleb HKMS § 93 lg 5 kohaselt jätta vastustaja kanda, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist vaidlusega, mis väljuks haldusorgani tavapärase kompetentsi piiridest ning õigustaks seeläbi advokaadi kasutamist.

Kaire Pikamäe

Oliver Kask

Viive Ligi