2-08-21665/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. T I hagi rahuldada.

2. Välja mõista M S’ilt elatis igakuise elatusrahana T I kasuks poja V S (IK XXX) ülalpidamiseks alates 30.05.2007 summas

2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja V S (sünd 21.10.2003) täisealiseks saamiseni so kuni 21.10.2021.a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 03.12.2008 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui kuu Kohtuasja number 2-08-21665 Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi T S hagi M S vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 17.november 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

T I (IK XXX, elukoht: XXX)

Paul Paas (volikirja alusel) (Jaama 14, 41533 Jõhvi)

M S (IK XXX, elukoht: XXX)

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavaldus

1. T I esitas 30.05.2008 Viru Maakohtule hagi M S vastu elatise nõudes (t lk 2)

2. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 21.10.2003 poeg V S.

3. Hageja tugineb oma nõudes Riigikohtu seisukohale (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.05.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03), et ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Vanemalt elatise väljamõistmisel tuleks esikohale seada lapse vajadused ning teises järjekorras arvestada ülalpidamist andma kohustatud vanema varalist olukorda.

4. Hageja leiab, et kulutused lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on keskmiselt 5 000 krooni kuus.

5. Hageja leiab hagiavalduses, et kuigi üldjuhul mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, on vanema õigus ja kohustus last kasvatada ning tema eest hoolitseda pidev sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis poja V S ülalpidamiseks tagasiulatuvalt so ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist igakuise elatusrahana 2 175 krooni.

Kostja vastus

7. Kohtule 20.06.2008 esitatud vastuses (t lk 11-13) tunnistab kostja M S T I hagi osaliselt, ainult summas 1 000 krooni, kuna kostja maksab elatist eelmisest abielust sündinud tütre K ülalpidamiseks.

8. Kostja on seisukohal, et hageja väited lapse igapäevaste vajaduste suuruse kohta 5 000 krooni on paljasõnalised. Kostja leiab, et hageja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja väitel on hageja teadlik, et kostja maksab elatist ka tütre K S ülalpidamiseks, kuid hageja püüab seda varjata kohtu eest eesmärgiga raskendada kostja teise lapse materiaalset olukorda. Samuti varjab hageja elatise tasumist kostja poolt nende ühise poja V ülalpidamiseks ning abi osutamist tema kasvatamisel ning lapse eest hoolitsemisel.

9. Kostja väidab, et tema igakuine sissetulek on palga alammäär, so 4 350 krooni. Sellest tuleb tasuda elatist võimaluse piirides K S ülalpidamiseks ning katta igapäevased isiklikud elamiskulud.

10. Kostja leiab, et tema mõlemad lapsed peavad olema kostja poolt võrdselt koheldud. Samuti ei ole võimalik kostja miinimumpalka jaotada mõlema lapse vahel elatiseks nii, et kostjale endale ei jää sentigi.

11. Kostja leiab, et hagejal tuleb leppida Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise miinimumist poolega poja V ülalpidamiseks.

Hageja seisukohad kostja vastusele

12. Hageja esitas 12.08.2008 omapoolsed seisukohad kostja vastusele.(t lk 18-19)

13. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud elatise tasumist tütre K S ülalpidamiseks. Kostja on vastusele lisanud K Sm sünnitunnistuse, kuid nimetatud tõend ei tõenda, et kostja reaalselt ka igakuiselt tütrele elatist tasub ning mis suuruses.

14. Hageja leiab, et kuna ta palub välja mõista lapsele elatist seadusega ettenähtud miinimumi ulatuses, ei ole hageja kohustatud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalikke kulutusi tõendama.

15. Kostja ei ole toetanud poolte ühise lapse kasvatamist ja ülalpidamist. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejale elatist poja ülalpidamiseks tasunud.

16. Hageja jääb kirjalikes seisukohtades hagiavalduses toodud nõude juurde.

Kirjaliku menetluse teade

17. 02.09.2008 saatis kohus pooltele kirjaliku menetluse teated, milles andis tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks ning teatas otsuse teatavakstegemise aja (t lk 20- 21).

Kostja täiendav seisukoht hagiavaldusele

18. Täiendavates seiskohtades (t lk 24-25) leiab kostja, et hageja võib nõuda elatise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest kohtule (PkS § 70 lg 1 kohaselt) . Kostja leiab, et peab elatist tasuma alates hagi esitamisest so alates 30.05.2008.

19. Kostja leiab, et hageja väide selle kohta, et kostja pole lapse ülalpidamisest osa võtnud, on paljasõnaline. Pärast poolte kooselu lõppemist jättis kostja hagejale nii rahalised vahendid kui mõned asjad, mis olid omandatud kooselu ajal. Poolte omavahelisel kokkuleppel jäid nimetatud asjad hageja valdusse, kuna hageja lubas elatist lähimal ajal mitte nõuda.

20. Kostja palus asja arutamist kohtuistungil.

Kirjaliku menetluse tühistamine

21. 26.09.2008 määrusega tühistas kohus kirjaliku menetluse ja määras kohtuistungi (t lk 26- 27).

Hageja seisukoht

22. Hageja ei nõustu 01.10.2008 esitatud kirjalikes seisukohtades (t lk 32-33) kostja väidetega, et kostja andis aeg ajalt hagejale rahalisi vahendeid.

23. Hageja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004 lahendile, milles riigikohus väljendab seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt PkS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist.

24. Hageja rõhutab veelkord, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on tasunud elatist poolte ühise lapse V S ülalpidamiseks.

Kohtuistung 17.11.2008

25. Kohtuistungil jäi hageja esitatud haginõude juurde. Hageja ülalpidamisel on peale poolte ühise poja ka veel 15-aastane N, ka see asjaolu on kostjale teada. Hageja jäi esitatud nõude juurde.

26. Kostja selgitas, et tunnistab hagi selles osas, et peab elatist tasuma, kuid alates hagi esitamisest , mitte aasta tagasiulatuvalt. Kostja selgitas, et ei saa esitada tõendeid selle kohta, et täitis ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist. Kostja jäi oma seisukoha juurde selles, et elatist tuleb tal tasuda alates elatisehagi esitamisest kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

27. Tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

28. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

29. Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

Seega kui vanem ei täida PkS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda ülalpidamiskohustust rikkunud vanemalt elatist kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

30. Kohus leiab, et vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostjal tuleb elatist oma 21.10.2003 sündinud poja V S ülalpidamiseks tasuda (t lk 24, 40)

31. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras.

32. Kuupalga alammäär 2008.aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.

33. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt elatise väljamõistmist PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruses (pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära), mis 2008. aastal on 2 175krooni. Kostja leiab, et hageja väited lapsele igapäevaste vajalike kulutuste kohta on paljasõnalised.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

34. Kostja väite kohta, et tema sissetulek on 4 350 krooni kuus ning ei võimalda elatist tasuda mõlemale lapsele kehtestatud miinimummääras, leiab kohus järgmist:

PkS § 61 lg 6 p 2 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja ei ole tõendanud, et tema võime elatist laste ülalpidamiseks vajalike vahendite teenimiseks oleks mingil viisil piiratud.

35. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kostja on nõus tasuma elatist alates hagi esitamisest kohtule, so alates 30.05.2008.

36. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

Kostja ei ole nõus elatist tasuma tagasiulatuvalt, väites, et on lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist enne hagi esitamist, so aasta jooksul enne 30.05.2008.

37. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus T I hagi M S vastu mõistab kostjalt välja elatise alates 30.05.2007 poja V S ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 krooni.

Kohtunik