2-08-60347/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-08-60347

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2008.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-60347 Tsiviilasi Kxxxxxxx Lxxxxxxx hagi KxxxxxLxxxxxxx vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxxxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elektronpost: xxxxxx Kostja: Kxxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Kohus otsustas:

Välja mõista Kxxxx Lxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kxxxxxxx Lxxxxxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxxxxkasuks tema ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 19.09.2008.a kuni Kxxxxxxx Lxxxxxxx õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis.

Lõpetada Kxxxx Lxxxxxxxxxxxelatise sissenõudmine Jõgeva Maakohtu 23.04.2004.a tsiviilasjas nr 2-122-03 tehtud kohtuotsuse alusel alates 19.09.2008.a.

Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav ühe kuu elatisesumma, s.o 2175 krooni ulatuses.

2 (3) Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Kxxxx Lxxxxxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kohus tuvastas: Kxxxxxxx Lxxxxxxx esitas 19.09.2008.a kohtule hagiavalduse Kxxxx Lxxxxxxx vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja kasuks Jõgeva Maakohtu 23.04.2004.a otsusega välja mõistetud elatis hageja ülalpidamiseks 1500 krooni hageja ema avalduse alusel. Hageja sai xxxxxxxxxx.a 18-aastaseks ja jätkab õpinguid Jõgeva Gümnaasiumi 12b klassis. Hageja elab ema juures ja ema ülalpidamisel. Kostja vajadused on suurenenud ja hagejalt kohtuotsusega välja mõistetud elatis ei ole käesoleval ajal toimetulekuks piisav. Kostja palub kohtul suurendada kostja poolt makstavat elatist ja välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 16.09.2008.a kuni õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus on kostjale 11.10.2008.a isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et Kxxxx Lxxxxxxx on Kxxxxxxx Lxxxxxxx isa. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Jõgeva Maakohtu 23.04.2004.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-122-03 Kxxxx Lxxxxxxxxx poja Kxxxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks välja

3 (3) elatis 1500 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seaduses ettenähtud miinimummäär kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kxxxxxxx Lxxxxxxxxsai xxxxxxxxxx.a täisealiseks ja jätkas täisealiseks saamisel õpinguid gümnaasiumis. PkS § 60 lg 2 järgi kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr

254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a maksta on 2175 krooni. PkS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 2175 krooni kuus, mis on käesoleval ajal seadusega ettenähtud elatise alammäär. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul ei ole teada asjaolusid, mis PkS § 61 lg 6 järgi võiks olla aluseks elatise väljamõistmata jätmisel või selle väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja pole nõudele vastuväiteid esitanud. Lähtudes PkS § 70 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 19.09.2008.a ja PkS § 60 lg 2 alusel kuni lapse õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis. Hageja on valesti nimetatud oma nõuet elatise suurendamise nõudeks. Käesoleval juhul Kxxxxxxx Lxxxxxxx kasuks eelnevalt elatist välja ei ole mõistetud, seega ei saa ka elatist suurendada. Elatis mõistetakse Kxxxxxxx Lxxxxxxx kasuks välja esmakordselt.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 3 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses ehk ühe kuu elatisesumma, s.o 2175 krooni ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik