2-08-52366/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-52366

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-52366 Tsiviilasi AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi V K vastu võla, intressi, leppetrahvi, viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20 Tallinn 10145, a/a 10220064480012 SEB Pank AS);

Hageja lepinguline esindaja Aleksei Nikolajenko (e-post: aleksei@tallinnlaw.ee, tel. 644 4490)

Kostja V K ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt V Kaselt (K) AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks kokku

26 253.60 (kakskümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend kolm krooni ja kuuskümmend senti) krooni.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine

1. Jätta hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused menetluskulud kostja V K kanda.

2. Välja mõista V Kaselt (K) hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskulud s.o riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või

2-08-52366

tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 01.08.2008.a. esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused maakohtule hagi V K vastu võla, intressi, leppetrahvi, viivise kokku 26 253.60 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused nõude V K vastu summas 26 253.60 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja AS Era Liisingu Inkassoteenused 06.12.2006 vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr. 061206. SMS Laen OÜ ja V K sõlmisid interneti vahendusel 18.08.2006 lepingu nr 33644. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 04.02.2007 esitas kostja laenutaotluse 3 000,00 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700,00 krooni laenu perioodiks. Esialgne Võlausaldaja rahuldas taotluse, ja SMS Laen OÜ kandis 04.02.2007 Kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 3 000,00 krooni (Lisa nr. 4 - maksekorraldus). Kostja kohustus laenusumma 3 000,00 krooni ja intressi 700,00 krooni tagasi maksma hiljemalt 06.03.2007. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud.

1. Tagastamata laenu põhiosa. Esialgne võlausaldaja kandis kostja kontole 04.02.2007 laenusumma 3 000,00 krooni, mida kostja ei ole tänase päevani tagastanud. Seega moodustab seisuga 28.07.2008 tagastamiseks kuuluv laenusumma põhiosa: 3 000.00 krooni

2. Tasumata intress. Lepingu p 4.2.3 kohaselt moodustab 3 000,00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,7780% päevas. Laenu väljastamise päevast (04.02.2007) on möödunud 540 päeva. Seega seisuga 28.07.2008 moodustab tasumiseks kuuluv intress: 3 000.00 kr x 540 p x 0.7780%= 12 603.60 krooni.

3. Tasumata viivis. Lepingu p-i 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt. Laenu tagastamise tähtajast (3.2.2007) on möödunud 510 päeva. Seega seisuga 28.07.2008 moodustab tasumiseks kuuluv viivis: 3 000,00 kr x 510 p x 0.50%= 7650 krooni.

4. Leppetrahv. Lepingu p 14 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtajaks tagastanud laenu summas 3 000,00 krooni, mis on käsitletav lepingu punkti 9 rikkumisena. Seega tulenevalt lepingu punktist 14 tasumiseks kuulub leppetrahv on summas 1 500,00 krooni.

5. Nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud. Lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamine - 150,00 krooni, korduva nõudekirja väljastamine - 350,00 krooni, hagiavalduse esitamine kohtusse - 1000,00 krooni. Seega tasumiseks kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks: 150.00 +

350.00 + 1000.00 = 1500.00 krooni. Kokku seisuga 28.07.2008 oli kostja võlgnevus ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 26 253.60 krooni.

Poolte vahel on sõlmitud leping võlaõigusseaduse § 8 lg 1 mõttes ning laenuleping VÕS § 396 lg

1 mõttes, mille kohaselt laenulepinguga kohustus üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

2-08-52366

(laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 164 lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1,3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1 palub hageja hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 26 253.60 krooni, riigilõiv summas 1750 krooni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud. Hageja poolt nõutud summad palub hageja kostjalt tasuda Era Liising Inkassoteenused AS-i kontole 10220064480012 SEB Pank AS. Selgitusena palub hageja märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 32-33, 35/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 03.09.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 32-33/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks 10.09.2008 /t.l. 35/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-08-52366

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS §

101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kostjalt viivist ning VÕS § 158 alusel leppetrahvi.

Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv 1750 krooni.

TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud s.o riigilõiv 1750 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS §

178 lg 1). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik