2-08-52372/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-52372

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedasaar Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-52372 Tsiviilasi AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi V S vastu 27 442.14 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20 Tallinn 10145, a/a 10220064480012 SEB Pank AS);

Hageja lepinguline esindaja Aleksei Nikolajenko (e-post: aleksei@tallinnlaw.ee, tel.644 4490)

Kostja V S ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V Sirbilt (S) AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks kokku 27 442.14 (kakskümmend seitse tuhat nelisada nelikümmend kaks krooni ja neliteist senti) krooni.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused menetluskulud kostja V S kanda. 2. Välja mõista V Sirbilt (S) AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskuluna riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. 3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

2-08-52372

2 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 01.08.2008.a. esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused maakohtule hagi V S vastu 27 442.14 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused nõude V S vastu summas 27 442,14 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja AS Era Liisingu Inkassoteenused 06.12.2006 vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr. 061206 SMS Laen OÜ (edaspidi nimetatud ka Esialgne Võlausaldaja) ja V S sõlmisid interneti vahendusel 28.10.2006 lepingu nr 26564 (Lisa nr 3 - teenuse kasutamise leping ja Lisa nr 7 - lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat). Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 04.01.2007 esitas kostja laenutaotluse 3 000,00 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700,00 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse, ja SMS Laen OÜ kandis 04.01.2007 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 3 000,00 krooni (Lisa nr. 4 - maksekorraldus). Kostja kohustus laenusumma 3 000,00 krooni ja intressi 700,00 krooni tagasi maksma hiljemalt 03.02.2007. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. 1. Tagastamata laenu põhiosa. Esialgne võlausaldaja kandis kostja kontole 04.01.2007 laenusumma 3 000,00 krooni, mida kostja ei ole tänase päevani tagastanud. Seega moodustab seisuga 28.07.2008 tagastamiseks kuuluv laenusumma põhiosa: 3 000.00 krooni 2. Tasumata intress. Lepingu p 4.2.3 kohaselt moodustab 3 000,00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,7780% päevas. Laenu väljastamise päevast (4.1.2007) on möödunud 571 päeva. Seega seisuga 28.7.2008 moodustab tasumiseks kuuluv intress: 3 000.00 kr x 571 p x 0.7780%= 13 327.14 krooni. 3. Tasumata viivis. Lepingu p-i 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt. Laenu tagastamise tähtajast (3.2.2007) on möödunud 541 päeva. Seega seisuga 28.07.2008 moodustab tasumiseks kuuluv viivis: 3 000,00 kr x 541 p x 0.50%= 8 115.00 krooni. 4. Leppetrahv. Lepingu p 14 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtajaks tagastanud laenu summas 3 000,00 krooni, mis on käsitletav lepingu punkti 9 rikkumisena. Seega tulenevalt lepingu punktist 14 tasumiseks kuulub leppetrahv on summas 1 500,00 krooni. 5. Nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud. Lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamine - 150,00 krooni, korduva nõudekirja väljastamine - 350,00 krooni, hagiavalduse esitamine kohtusse - 1000,00 krooni. Seega tasumiseks kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks: 150.00 + 350.00 + 1000.00 = 1500.00 krooni. Kokku seisuga 28.07.2008 oli kostja võlgnevus ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 27 442.14 krooni.

Poolte vahel on sõlmitud leping võlaõigusseaduse § 8 lg 1 mõttes ning laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes, mille kohaselt laenulepinguga kohustus üks isik (laenuandja) andma teisele

2-08-52372

3 isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 164 lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1,3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1 palub hageja hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 27 442,14 krooni ja menetluskuluna riigilõiv summas 1750 krooni. Hageja poolt nõutud summad palub hageja kostjalt tasuda Era Liising Inkassoteenused AS-i kontole 10220064480012 SEB Pank AS. Selgitusena palub hageja märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Avalduse kohaselt asub kostja alates 30.09.2008.a. aega teenima kaitseväes. /t.l. 34-35/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni

2-08-52372

4 kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 164 lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 27 442.14 krooni.

Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud s.o riigilõiv summas 1750 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1750 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Kristel Pedassaar kohtunik