Legislator Case Law & Legislation
2-08-55574/4 AI generated

2-08-55574/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-08-55574/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

detsember 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-55574 Tsiviilasi K R hagi Ü K vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K R (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Legislator headnote

AI generated

2-08-55574/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kuna kostja on nõustunud hageja poolt soovitud summaga, siis ei ole kohtul alust elatist teistsuguses suuruses määrata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-55574 Tsiviilasi K R hagi Ü K vastu elatise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K R (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja Ü K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xnxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

28. november 2008

RESOLUTSIOON

Välja mõista Ü Klt K R kasuks alates 01.augustist 2008.a. elatis kaks tuhat (2000) krooni kuus tütar E K (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Kohtukulude jaotus

Ü K kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine lapsxx. xxxxxx xxxx sündinud tütar E K. Tekkinud erimeelsuste tõttu elavad pooled 2005. aasta kevadest lahus, laps elab hageja juures. 2006. aasta sügisel hakkas kostja pika palumise peale maksma hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha 250 kuni 400 krooni kuus, juunist kuni augustini maksis kostja 1000 krooni kuus. Alates septembrist ei maksnud kostja midagi, mistõttu hageja pöördus kohtusse. 2006. aasta detsembris mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 1500 krooni kuus elatist, mille kostja kohustus maksma iga kuu

20. kuupäevaks. Kostja ei asunud kohustust koheselt täitma. Jaanuarist märtsini 2007 tasus kostja jooksva elatise ja võlad, kuid seejärel tekkis jälle elatise maksmisega viivitus. Seejärel sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, mille kohaselt hakkas kostja maksma hagejale elatist 2000 krooni kuus. 2007.a. novembrist kuni 2008.a. maini pidas kostja kokkuleppest kinni, juunikuus jäi elatis maksmata, juulikuus tasus, augustis mitte ja septembrikuus tasus võla juunikuu eest. Alates augustist on elatis seega maksmata. Neil põhjustel palub hageja kostjalt välja mõista igakuulise elatise 2000 krooni.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi ja on nõus maksma elatist 2000 krooni kuus, mida on seni ka teinud, praegu puudub tal aga kindel töökoht.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kuna kostja on nõustunud hageja poolt soovitud summaga, siis ei ole kohtul alust elatist teistsuguses suuruses määrata.

PkS § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui teine vanem ei ole lapse ülalpidamise kohustust selle aja jooksul täitnud. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates 01.augustist 2008.a., kuna selle ja järgnevate kuude eest on elatis tasumata.

Indrek Saar Kohtunik