3-07-1554/26 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1554 Haldusasi AS M. V. Wool kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 25.05.2007 maksuotsuse nr 12-5/319, 01.06. 2007 maksuotsuse nr 12-5/345 ning 08.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/360 tühistamise ja tagasitäitmise nõuetes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.03.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS M. V. Wool apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS M. V. Wool, esindajad advokaat Jaanus Tehver, Meelis Vetevool ja Mati Vetevool Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja Lembit Sullakatko Kolmas isik - OÜ M-Service, esindaja Tiina Ruut

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS M. V. Wool apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.03.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1554 ja teha uus otsus.

2. Rahuldada AS M. V. Wool kaebus. Tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 25.05.2007 maksuotsus nr 12-5/319, 01.06.2007 maksuotsus nr 12-5/345 ja 08.06.2007 maksuotsus nr 12-5/360.

3. Teha Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskusele ettekirjutus 341 858 (kolmesaja neljakümne ühe tuhande kaheksasaja viiekümne kaheksa) krooni tasutuks loetud maksuvõla tagastamiseks AS-le M. V. Wool.

4. Mõista Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuselt välja AS M. V. Wool kasuks menetluskulud summas 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3-07-1554 2(13) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (ka MTA) Põhja maksuja tollikeskuse 25.05.2007 maksuotsusega nr 12-3/319 kohustati AS-i M. V. Wool tasuma maksuvõlg 86 304 krooni, sh 73 139 krooni dumpinguvastast tollimaksu ja 13 165 krooni käibemaksu. Otsus loeti täidetuks 15.05.2007. MTA Põhja maksuja tollikeskuse 01.06.2007 maksuotsusega nr 12-5/345 kohustati AS-i

M. V. Wool tasuma maksuvõlg 255 554 krooni, sh 212 178 krooni dumpinguvastast tollimaksu, 4 396 krooni tollimaksu ja 38 982 krooni käibemaksu. Otsus loeti täidetuks 15.05.2007. MTA Põhja maksuja tollikeskuse 08.06.2007 maksuotsusega nr 12-5/360 kohustati AS-i

M. V. Wool ja tema eest oma nimel asjassepuutuvad tollideklaratsioonid esitanud OÜ-d M- Service tasuma solidaarselt maksuvõlg 675 443 krooni, sh 572 409 krooni dumpinguvastast tollimaksu, 2 krooni tollimaksu ja 103 032 krooni käibemaksu. Maksuotsustes leiti, et AS M. V. Wool importis perioodil 31.05.2004 kuni 05.06.2006 Norrast jahutatud forelli, mille deklareeris kaubakoodiga 0302118010 (lõhe liigist Oncorhyncus mykiss), kuid kõnealuse kauba puhul oleks tulnud kasutada kaubakoodi 0302112000 (lõhe liigist Oncorhyncus mykiss, pead ja lõpused eraldamata, roogitud, kaaluga enam kui 1,2 kg, või pead ja lõpused eemaldatud ja roogitud, kaaluga enam kui 1 kg). Deklaratsioonides vale kaubakoodi kasutamise tõttu tekkis kaebajal väiksem maksukohustus.

2. AS M. V. Wool kaebuses paluti eelnimetatud maksuotsused tühistada ja tagasi täita nende alusel tasutuks loetud maksuvõlg summas 341 858 krooni. 1) Usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuse osas oli kaebaja väitel tekkinud järgmistel asjaoludel:

a) kaebaja importis alates 2003 Norrast sama kaupa sama kaubakoodiga. Deklaratsiooni esitamisel nõuti kauba saatedokumentide esitamist, mille hulka kuulusid ka saatja kaubaarved, kuhu on märgitud kaupade kaal. Seega sisaldusid maksuhaldurile esitatud dokumentides andmed, mis võimaldasid tuvastada kasutatud kaubakoodi õigsust.

b) 2004. a deklaratsioonide nr I 8397 ja I 11678 alusel menetles Lääne maksuja tollikeskuse juures tegutsev kvoodikeskus taotlust tariifikvoodi eraldamiseks ja see rahuldati deklaratsiooni nr I 8397 osas. Deklaratsioonid nr I 8397 ja I 11678 läbisid tolli järelkontrolli 09.09.2004, mille tulemusena määrati juurdemaks. Deklaratsioonil nr I 13969 on maksuhaldur parandanud kaubakoodi ja märkinud deklaratsioonile koodi, mida nüüd valeks loeb. Täiendava nn kollase koridori kontrolli läbisid ka sama kauba kohta 2004. a koostatud deklaratsioonid nr I 44800, I 55214, I56873 ja I 63290. Et nn kollase koridori järelevalve tähendab täiendavat dokumentide kontrolli, kinnitab vastav tempel tollideklaratsioonil „Dokumendid kontrollitud“, mistõttu on kaebajal õigus eeldada, et kontrolliti kõiki dokumente.

c) Vaidlustatud maksuotsused koostanud ametnik Mare Annus teostades jaanuaris 2005 järelkontrolli, kontrollis kõiki 2003. ja 2004. a tollideklaratsioone ja vigu ei avastatud. Kuna 2003. a tehingud ei erinenud kaubakoodi osas 2004. a tehingutest, sai kaebajal ka 2003. a tehingute järelkontrolli tulemuste alusel tekkida usaldus ja õiguspärane ootus kaubakoodi õigsuse osas. Kaebaja esitas M. Annusele tutvumiseks ettevõtte kõigi 2003 - 2004 import-eksport tehingute tollideklaratsioonid. Seda, et tollil oli võimalik viga avastada järelkontrolli käigus, illustreerib ka asjaolu, et 2007 kevadel toimunud järelkontrolli käigus olevat M. Annus märkinud, et sai oma ülemuste käest „riielda“ selle eest, et ta viga varem ei avastanud.

d) Sama kaubakoodi kasutati 2004. a tollideklaratsioonis nr I 8397, mis läbis korduva järelkontrolli ja mille alusel kaebajale täiendavalt tasumisele kuuluvat maksu määratud ei ole. 2) Kui maksuhaldur ei märganud maksudeklaratsioonis viga, mida ta oleks pidanud selle kontrollimise käigus avastama, siis ei saa hiljem seda viga enam korrigeerida ega täiendavat maksu määrata (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-18-99). Tollil õigus on korrigeerida tollidekla-

3-07-1554 3(13) ratsioonis arvutatud ja aktsepteeritud maksusummat siis, kui ilmneb uus faktiline asjaolu, mis ei olnud deklaratsiooni aktsepteerimise ajal tollile teada, kusjuures halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutust uue asjaoluna käsitleda ei saa (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7-04). 3) Maksuotsustes ei viidatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 220 lg 2 p-le b, kuid kohtus rajas vastustaja oma positsiooni sellele. Antud juhul esinevad asjaolud, mis annavad ÜTS art

220 lg 2 p b kohaselt aluse järelarvestuskande mittetegemiseks (Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades C-314/85: Foto-Frost ja C-250/91: Hewlett-Pacard). 4) Antud juhul esines tolli viga, kuna kaebaja tegevuse näol on tegu pikaajalise ja suuremahulise impordiga, mille puhul ei ole toll vale kaubakoodi sisaldavate deklaratsioonide esitamisele vastuväiteid esitanud. Statistikaameti andmetel moodustas kaebaja poolt maksuotsustes käsitletud perioodil imporditud vastava kauba kogus koguimpordist 61,71 %. 5) Tolli eksimust ei olnud heausksel võlgnikul võimalik avastada seetõttu, et kohaldamisele kuuluv eeskiri on keeruline, sest kõnealune kaup oma olemuselt vastab kasutatud koodi kirjeldusele ja viga tuleneb üksnes sellest, et TARIC sätestab eraldi koodi samale kala liigile tulenevalt kauba kaalust. Toll aktsepteeris ebaõige kaubakoodiga importi enam kui nelja aasta jooksul suurte kaubakoguste suhtes. Arvestada tuleb ka, et kaebaja importis kõnealust kaupa kaubakoodi 0302118010 all nii enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga kui mitme aasta jooksul pärast seda ning see oli teada ka kaebajat tollivormistusel esindanud tollimaaklerile. Kaebajat tuleks käsitleda kogemusteta ettevõtjana, kuna ta on varem teostanud korduvalt samu protseduure, kuid tema puhul ei ole tollimakseid kunagi õigesti arvutatud, kusjuures tolliasutused ei ole talle kunagi teatanud, et nende sooritatud protseduurid on ebaõiged. 6) ÜTS art 220 lg 2 p b ja art 239 kohaldamist puudutava Euroopa Komisjoni teabedokumendi (kd III, tl 197 jj) kohaselt piirdub kohustus järgida tollideklaratsioone käsitlevaid õigusakte nende andmete ja dokumentide esitamisega, mida deklarandil oli võimalik teada ja omada. Kuna kaebajal oli maksuhalduri tegevuse tõttu tekkinud usaldus ja õiguspärane ootus deklareerimisel kasutatava kaubakoodi õigsuse osas, siis saab väita, et deklareeritud kaubakoodi näol esitas kaebaja ainsad andmed, mida tal oli võimalik teada. 7) Kuna ÜTS art 78 lg 3 annab maksuhaldurile kaalutlusõiguse küsimuses, kas teha järelarvestuskanne või mitte, tulnuks maksuotsustes põhjendada järelkande tegemist (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-06). Tegemist on juhtumiga, mis annab alust ÜTS art 239 kohaldamiseks.

3. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

4. OÜ M-Service leidis, et kaebus tuleks rahuldada.

5. Tallinna Halduskohtu 28.03.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused. 1) Kasutatud kaubakoodi 0302118010 kirjeldus (lõhed liigist Oncorhynchus mykiss) hõlmab sisu ja mahu poolest ka õige kaubakoodi 0302112000 kirjeldust (lõhed liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg). Kaebaja imporditud kaup vastas kaubakoodi 0302112000 kirjeldusele ja seda olnuks õige kasutada. 2) Kohustus klassifitseerida imporditav kaup vastavalt nomenklatuurile ja deklareerida vastav kaubakood oli kaupade importijal ka enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Neid kaubakoode kasutati kaupade Eestisse importimisel alates 01.01.2003, kuigi enne Eesti EL-ga ühinemist ei olnud deklareeritaval kaubakoodil kauba maksustamise seisukohast tähtsust. Deklaratsioonide kontrollimisel, mille eesmärk on ennekõike maksustamisega seonduvate asjaolude õigsuses veendumine, ei saa tollile ette heita vale kaubakoodi mitteavastamist deklaratsioonidel enne EL-ga ühinemist toimunud impordil. Teatav tähtsus võib enne EL-ga ühinemist toimunud impordil olla impordi pikaajalisuse hindamise seisukohast, ent kaebaja usaldus kaubakoodi õigsuse osas ei saa tugineda näiteks asjaolule, et 2005. a toimunud järelkontrolli käigus 2003. a deklaratsioonides kasutatud valele kaubakoodile kaebaja tähelepanu ei juhitud.

3-07-1554 4(13) 3) ÜTS art 220 lg-st 1 tuleneb muuhulgas, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta on arvestuskanne tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab ning kui tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik määrata. Artikli teine lõige sätestab juhud, mil järelarvestuskannet ei tehta.

Seega juhul, kui arvestuskanne on tehtud seaduse järgi tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tuleb ÜTS art 78 lg-s 3 nimetatud „olukorra lahendamiseks vajaliku meetmena“ kõne alla järelarvestuskande tegemine. Nii ka juhul, kui esialgse arvestuskande tegemise aluseks oli tollideklaratsiooni kantud väär kaubakood. Kaalutlusruum järelarvestuskande tegemisel on piiratud ÜTS art-ga 220 ehk järelarvestuskande võib jätta tegemata juhul, kui leitakse esinevat mõni ÜTS art 220 lg-s 2 toodud alustest. Antud juhul tuleb ainsa järelarvestuskande tegemata jätmise alusena kõne alla ÜTS art 220 lg 2 p b, milles sätestatakse, et järelarvestuskannet ei tehta, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli eksimuse tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta.

Järelarvestuskande tegemata jätmiseks peavad esinema kõik eelnimetatud tingimused.

4) Antud asjas ei saa väita, et toll pidanuks deklaratsioonide aktsepteerimisel vale kaubakoodi kasutamise avastama. ÜTS art-st 63 tulenevalt aktsepteerib toll viivitamata deklaratsioonid, mis vastavad ÜTS art 62 sätestatud tingimustele, kui deklaratsioonide esemeks olev kaup on tollile esitatud. ÜTS art 62 lg 1 järgi peab deklaratsioon olema esitatud vastaval deklaratsiooni vormil, see peab olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Sama artikli 2. lõikest tulenevalt tuleb tollideklaratsioonile lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Eelnimetatud sätetest tulenevalt piirduvad tolli kohustused deklaratsiooni aktsepteerimisel formaalse kontrollimisega.

5) Euroopa Kohtu lahendites C-250/91: Hewlett Pacard ja C-314/85: Foto Frost leiti, et kauba tariifse klassifitseerimisega seotud vigade mitteavastamist tollideklaratsiooni aktsepteerimisel tuleb käsitleda tolli eksimusena, kui klassifitseerimisvigadega deklaratsioone on toll aktsepteerinud pika aja vältel suuremahulise impordi puhul. Kohtuasjas C-250/91: Hewlett Pacard nimetati kolmandat tingimust - esitatud deklaratsioonil on kõik asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks vajalikud asjaolud kajastatud sellisel määral, et hilisema kontrolli käigus mingeid uusi asjaolusid ilmneda ei saa. Viimane tingimus on kohtuotsuses toodud esimesena.

6) Kõrvutades andmekogus TARIC sisalduvate kaubakoodide 0302112000 ja 0302118010 kirjeldusi, ilmneb, et konkreetse kaubakoodi kasutamine sõltub sellest, kas liiki Oncorhyncus mykiss kuuluvate kalade mass ületab teatud piirmäära või mitte. Olukorras, kus deklaratsioonilt kalade massi kajastavaid andmeid ei nähtu, ei saa väita, et kõik asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks vajalikud asjaolud on kajastatud sellisel määral, et hilisema kontrolli käigus mingeid uusi asjaolusid ilmneda ei saa. Euroopa Kohtu menetletud kaasustes oli kogu asjakohane teave näha deklaratsioonidelt. Kuna tollil ei ole deklaratsiooni aktsepteerimisel kohustust kontrollida deklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide vastavust ega üksikasjalikult kontrollida lisatud dokumentide sisu, siis ei oma tähtsust, kas kaebaja imporditud kalade mass nähtus deklaratsiooni saatvatelt kaubaarvetelt või mitte.

7) Tolli eksimusena ei saa käsitleda vale kaubakoodi mitteavastamist 2004. a tollideklaratsioonidega nr I 8397 ja I 11678 kaasnenud tariifikvoodi eraldamise taotluse menetlemisel. Kuna taotleti sellise tariifikvoodi eraldamist, mille eraldamine oli deklaratsioonis kirjeldatud kaupa ja kaubakoodi arvestades võimalik, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et kvoodikeskusel oleks pidanud tariifikvoodi menetlemisel tekkima kahtlus küsimuses, kas deklaratsioonidel nimetatud kaup vastab deklaratsioonis näidatud kaubakoodile.

8) Vastustaja viitas Lääne maksuja tollikeskuse 25.08.2004 kirjale nr 16.2-1/2489. Kaebaja ei ole selle kirja sisu kahtluse alla seadnud. Asjaolu, et deklaratsioonides paranduste tegemine

3-07-1554 5(13) seondus tariifikvoodi eraldamisega, nähtub ka parandustest: deklaratsioonil I 11678 parandati kauba 2 osas lahtreid 39, 39 ja 47, deklaratsioonil I 8397 aga kauba nr 2 osas lahtreid 35, 36, 42 ja 46. Deklaratsiooni I 8397 osas rahuldati tariifikvoodi eraldamise taotlus osaliselt ja deklaratsiooni I 11678 puhul jäeti tariifikvoodi taotlus rahuldamata.

9) Tollile saab ette heita vale kaubakoodi kasutamise mitteavastamist kollasesse koridori suunatud deklaratsioonide I 44800, I 55214, I 56873 ja I 63290 kontrollimisel ja deklaratsioonis nr I 13969 kaubakoodi parandamisel. Toll pidi tutvuma sisuliselt ka deklaratsioonidele lisatud kaubaarvetega, kus on kauba kirjeldus täpsem kui deklaratsioonis ja ära näidatud ka kalade mass (nt Onchoryncus mykiss: Salmon trout gutted h/on fresh sup 3-4 kg – kd III, tl 23). Eelnimetatud neli deklaratsiooni on nö kollase koridori kontrolli läbinud kahe kuu jooksul 21.09.2004 - 22.11.2004 ja seetõttu ei saaks kaebaja vabandada sellele tuginedes vale kaubakoodi kasutamist edaspidi. Deklaratsioonil I 13969 tegi tolliametnik muudatuse deklarandi taotluse alusel, mis kahandab tolli eksimuse kaalu. Igal juhul ei saanud see tolli eksimus kaasa tuua ettenähtust väiksemas summas arvestuskannete tegemist muude deklaratsioonide alusel.

10) Deklaratsioonides vale kaubakoodi kasutamise mitteavastamine kaebaja tehingute kontrollimiseks 14.01.2005 antud volikirja nr 1.1-4/392 alusel läbi viidud järelkontrolli raames ei ole käsitletav tolli eksimusena ÜTS art 220 lg 2 p b mõistes. Kontrollaktist nähtuvalt hõlmas kontroll kauba importi ja eksporti 2003, ka akti sisus kajastatakse 2003 14 deklaratsiooni kohaselt toimunud importi. Kohtuistungil tõi kaebaja seaduslik esindaja välja, et kuigi ta ise kontrolli tulemusena koostatud akti Tallinnas allkirjastamas käis, ei ole vastustaja poolt esitatud aktil ühtegi allkirja.

Kaebaja väited, et kontrollikülaskäigu läbiviinud ametnikele esitati kogu 2004 imporditehinguid puudutav dokumentatsioon, samuti nagu väide, et vastustaja poolt kohtule esitatud kontrollakt ei pruugi olla seesama, millele kaebaja seaduslik esindaja allkirja andis, ei ole tõendamist leidnud. Kuna kirjalikus kontrollaktis 2004. a andmete kontrolli kohta andmed puuduvad ja kaebaja ei tõendanud, et talle tutvustatud kontrollakt oleks olnud vastustaja poolt kohtule esitatuga võrreldes teistsugune, siis ei saanud kaebaja mulje ka 2004. a deklaratsioonide korrektsuse kohta olla põhjendatud.

Kaebaja viidatud teabedokumendis ei loeta tolli vigadeks ÜTS art 220 lg 2 p b tähenduses suuliselt antud teateid, mis ei ole ametiasutuse jaoks siduvad. Impordimaksude tasumise eest vastutav isik ei saa tugineda ametniku poolt suuliselt antud teabele juba seetõttu, et sellise teabe andmist või teabe sisu on võimatu tagantjärele täpselt kontrollida. Seega ei saanud kaebaja usaldus rajaneda tolliametnik Mare Annuselt suuliselt saadud kinnitusel, et ka 2004. a deklaratsioonide osas on kõik korras.

11) Teiseks ÜTS art 220 lg 2 p-s b sätestatud tingimuseks on see, et tolli eksimust ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Antud juhul ei ole see tingimus täidetud. Asjaolu, et deklaratsioonidel märgitud kaubakood ei ole õige, oleks kaebajal olnud lihtne avastada, kui ta oleks nõutava põhjalikkusega kaupade klassifikaatoriga tutvunud.

12) Segadusse ajavast sõnastusest saaks rääkida juhul, kui kaebaja mõistlikele kaalutlustele tuginedes oleks leidnud, et erinevate kaubakoodide kirjeldusi arvestades tuleks konkreetne kaup deklareerida just konkreetse koodiga. Kaebaja selliseid mõistlikke kaalutlusi välja toonud ei ole. Kaebaja ja kolmanda isiku seletustest nähtub, et deklaratsioonile kanti sama kood, mis oli esitatud kauba lähteriigis vormistatud ekspordideklaratsioonil ja kaubaga kaasas olnud dokumentides ning täiendavalt ei kontrollitud koodi õigsust, tuginedes asjaolule, et toll oli varem sama kaupa sama koodiga aktsepteerinud.

13) Hewlett Pacardi kohtuasjas tehtud otsuse p-s 22 viitab Euroopa Kohus oma praktikale, mille kohaselt tuleb selleks, et hinnata, kas maksukohustuslasel olnuks võimalik tolli eksimus avastada või mitte, arvestada eksimuse iseloomu, maksukohustuslase erialast kogemust ja seda, kas maksukohustuslane oli hoolas. Valdava enamuse vaidlustatavate maksuotsuste aluseks olevad deklaratsioonid koostas Tiina Ruut, esmalt kaebaja esindajana, hiljem tollimaakleri töötajana. Tollivormistuseks esindajat või vastava tegevusloa saanud tollimaaklerit kasutavat ettevõtjat ei saa pidada kogemusteta ettevõtjaks. Kuigi kaebaja puhul ei ole kõnealust liiki

3-07-1554 6(13) kauba importimisel kunagi tollimakseid õigesti arvutatud, ei saa üksnes selle pinnalt väita, et kaebajal ei oleks olnud võimalik viga avastada. 14) Hewlett Pacardi kohtuasjas vähendas deklarandi hoolsuskohustust asjaolu, et temaga ühte ärigruppi kuuluv ettevõtja oli saanud teise liikmesriigi tollilt sõnaselge suunise deklareerida arvutiklaviatuurid sama kaubakoodiga. Ühtegi sarnase kaaluga õigustust antud asjas ei esitatud. Kala paigutamine konkreetse koodi alla lähtudes kala massist ei ole keeruline. Iseenesest õige on kaebaja märkus, et kaubakoodi ekslikkus ilmneb alles siis, kui kõrvutada kahe asjassepuutuva kaubakoodi kirjeldusi, ent kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõistlikku põhjust, miks ta sellist võrdlust vajalikuks ei pidanud. Kaebaja ei ole tõendanud, et esmakordselt vastavat kaupa importides oleks ta hoolsuskohustuse ulatusele nõutaval määral kauba klassifitseerinud ja kaubakoodi kontrollinud. Kaebaja on nõustunud Norras väljastatud dokumentidele märgitud koodiga ega ole seda kontrollinud. Sellises olukorras ei saa kaebaja tugineda asjaolule, et toll ei ole tema eksimust varem märganud. 15) Importööri vastutus deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse eest on impordi maksustamise korralduses kesksel kohal. Tolliseaduse § 38 kohaselt lasub vastutus deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest deklarandil ja kaudse esindamise korral ka isikul, kelle eest tollideklaratsioon esitati. TS § 25 lg 1 kohaselt on kauba tariifse klassifitseerimise ehk tollideklaratsioonis kaubale vastava kaubakoodi määramise kohustus esmajärjekorras deklarandil. TS § 25 2. lõikes sätestatud tolli kohustus deklarandile viivitamatult klassifikatsiooni mittevastavusest teatada, ei tähenda seda, et deklarant vabaneks vale kaubakoodi deklareerides TS §

38 sätestatud vastutusest, kui toll viga ei avasta. 16) ÜTS art 239 lg 1 esimese taande kohaselt on tollimaksu vähendamine võimalik juhul kui selle põhjuseks on asjaolud, mille puhul ei saa isikut süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Pettuses ei ole kaebajat põhjust süüdistada, küll aga saab talle ette heita ilmset hooletust, mistõttu ei ole ÜTS art 239 kohaldamiseks alust. Põhjendusi selle sätte kohaldamiseks antud juhtumile ei ole võimalik leida ka kaebaja poolt kohtule esitatud teabedokumendist. 17) Tolli eksimus sai võimalikuks seetõttu, et kaebaja suhtus deklareerimise ja õige kaubakoodi tuvastamise kohustusse hooletult ning ei saa väita, et kaebaja poleks saanud seda viga avastada. Ühtegi arvestatavat põhjendust, millele tuginedes kaebaja saaks väita, et ta iga järgmise deklaratsiooni esitamisel ei pidanud vajalikuks kaupa ja selle vastavust kaubakoodi kirjeldusele kontrollida, ei ole esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

AS M. V. Wool apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja menetluskulud. 1) Kohus kohaldas ebaõigesti ÜTS art 78 lg 3, art 220 lg 2 p b ja art 239, leides, et antud juhul pole alust tolli järelarvestuskande tegemata jätmiseks, kuna sellise meetme kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Kohus hindas ebaõigesti tõendeid ja järeldas vääralt, et kaebaja suhtus deklareerimise ja õige kaubakoodi tuvastamise kohustusse hooletult. 2) 01.01.2003 - 30.04.2004 esitas kaebaja tollile 26 tollideklaratsiooni, mis hõlmasid kaubakoodi 0302118010 all deklareeritud kaupa. Sel ajal reguleeris tolliformaalsusi ja tollikontrolli 01.07.2002 jõustunud tolliseadustik ja Vabariigi Valitsuse 28.05.2002 määrusega nr 175 kehtestatud "Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise kord". TS § 39 lg 2 nägi ette, et kauba deklareeritud kaubakood ei ole tollile vastuvõetav, teatatakse sellest deklarandile ja määratakse kaubakood vastavalt EKN-i kaupade klassifitseerimise üldreeglitele. Seega nägi tolliseadustik ette tolli kohustuse kontrollida kaubakoodi õigsust. 3) Kohus leidis ekslikult, et tollile ei saa ette heita vale kaubakoodi mitteavastamist deklaratsioonidel enne Euroopa Liiduga ühinemist toimunud impordil. Tolli ülesanded ei piirdu maksustamise küsimustega. TS § 39 sätestas otseselt tolli kohustuse kontrollida kaubakoodi

3-07-1554 7(13) õigsust sõltumata sellest, kas see omab maksustamise seisukohast mingit tähtsust. Samuti sätestas Vabariigi Valitsuse 28.05.2002 määruse nr 175 § 6 lg 2 tolli õiguse ja kohustuse parandada deklaratsioonis kontrolli tulemusena tuvastatud ebaõiged andmed ja ühestki õigusaktist ei tulene, et kontrollimisele on allutatud üksnes maksustamisega seotud andmed. Tuginedes järgmistele asjaoludele – kaebaja oli kauba deklareerimisel kasutanud kaubakoodi 0302118010 alates selle kasutusele võtmisest 01.01.2003 ja selliselt deklareeritud andmetega toimetas ta Eestisse enne 01.05.2004 ligi 1,5 aasta jooksul regulaarselt 26 deklaratsiooni alusel, kokku ca 285 tonni kaupa; ja toll aktsepteeris kõik deklaratsioonid; ja enne kinnitamist läbisid enamik deklaratsioone nn kollase koridori dokumentide kontrolli, mille käigus ei tuvastatud mingeid puudusi kauba klassifitseerimisel.

Kaebajal oli Eesti Euroopa Liiduga ühinemise hetkeks tekkinud õiguspärasele ootusele rajatud usaldus deklareerimisel kasutatud kaubakoodi õigsuse osas. Kui lisada, et üksnes kaubakoodi 0302118010 kirjeldust vaadeldes võib konstateerida kõnealuse kauba vastavust nimelt sellele koodile, siis ei saa kaebaja poolt kaubakoodi õigsuse täiendava eraldi kontrolli mitteteostamist käsitleda ettevõtja hooletusena.

4) Kaebajal oli 01.05.2004 seisuga tekkinud usaldus ja õiguspärane ootus kõnealuse kaubakoodi õigsuse osas ja kuna kaupade klassifitseerimise küsimuses EL-ga ühinemisel mingeid muutusi ei toimunud, laieneb juba tekkinud usaldus ka pärast 01.05.2004 esitatud tollideklaratsioonide andmetele.

5) Ka tolliseaduse § 25 sätestab deklarandi kohustuse määrata vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni ning tolli kohustuse juhul, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, teatada sellest viivitamatult deklarandile ja määrata kauba tariifne klassifikatsioon vastavalt Eesti tollitariifistikule kümne päeva jooksul, arvates päevast, millal deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest.

6) Deklaratsioonide I 8397 ja I 111678 osas viis toll läbi nn kvooditaotluste menetluse Lääne maksuja tollikeskuse juures tegutsevas kvoodikeskuses ja tegi selle tulemusena parandused deklaratsioonidel maksuarvutuse osas. Kaebajal oli põhjendatud alus arvata, et kvooditaotluse menetluses kaubakoodi õigsust kontrollitakse. Kuivõrd kvooditaotluse menetluses toll kauba klassifitseerimises viga ei tuvastanud, kinnitas see kaebaja usaldust kasutatud kaubakoodi õigsuse suhtes. Samuti teostas toll tollideklaratsioonidel maksuarvutuse paranduse ja määras täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma, siis oli kaebajal põhjendatud alus eeldada, et tolliformaalsuse käigus on toll kontrollinud maksustamise seisukohalt olulisi asjaolusid, sh kaubakoodi.

Fakt, et toll ei avastanud kõnealuse formaalsuse käigus viga kauba klassifitseerimisel, kinnitas kaebaja usaldust kaubakoodi õigsuse suhtes. 7) 2004. a läbisid 4 tollideklaratsiooni kaubakoodi 0302118010 all deklareeritud kaubale ka tollikontrolli ehk nn kollase koridori, mille teostamine fikseeriti märkuse "Dokumendid kontrollitud" kandmisega tollideklaratsioonidele. Fakt, et viga ei avastatud ja toll kinnitas dokumentide kontrolli läbinud deklaratsioonid ilma kaubakoodi parandamata, kinnitas taas kord kaebajal tekkinud usaldust kaubakoodi õigsuse suhtes.

8) MTA Tallinna Tolliinspektuuri juhataja poolt 14.01.2005 väljastatud volikirja nr 1.1-4/392 alusel viidi läbi revisjon kaebaja tegevuse kohta 2003-2004 ning selle käigus oleks toll pidanud tuvastama 2003 – 2004 esitatud tollideklaratsioonides deklareeritud kaubakoodide õigsuse. Tolli väide, nagu hõlmanuks järelkontroll vaid 2003 tehinguid, on vastuolus dokumentaalsest tõendist "Kontrollimise käik" nähtuvate asjaoludega - kontrolli käigus on muuhulgas teostatud 01.01.2004 - 01.05.2004 import-eksperttehingute andmete väljatrükk Asycuda andmebaasist, 20.01.2005 on tolliametnikud ettevõttes kohapeal töötanud 2004 dokumentatsiooniga seisuga 01.05.2004. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas, et käis Tallinna Tolliinspektuuris järelkontrolli tulemuste kohta vormistatud akti allkirjastamas. Tegemist ei olnud 18.02.2005 koostatud kontrollaktiga nr 2028, millel pole ühtegi allkirja.

9) ÜTS art 78 lg 3 kohaselt võib toll omal algatusel teha deklaratsioonis muudatusi pärast kauba vabastamist. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või

3-07-1554 8(13) mittetäieliku teabe alusel, võtab toll olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat teavet. Antud juhul mingit uut teavet ei olnud, kõik vajalikud andmed ja teave oli tollil nii deklaratsiooni aktsepteerimisel kui ka aktsepteeritud deklaratsioonide kontrollimisel ning ka kaebuse esitaja tegevuse osas revisjoni teostamisel olemas. 10) Deklaratsioonid I 44800, I 55214, I 56873 ja I 632904 läbisid ka tollikontrolli ehk nn kollase koridori. Toll kontrollis deklaratsioone ja selle tulemusena vormistas maksuotsuse (teate, et puudub alus täiendavaks maksustamiseks). Sellist maksuotsust saab muuta üksnes MKS § 101-103 nimetatud asjaolude esinemise korral, mida antud asjas ei esine. Seega on toll vastavalt ÜTS §-le 78 viinud läbi kontrolli, mille käigus järelarvestuskannet ei tehtud ja tollil puudub alus uue järelarvestuskande tegemiseks. 11) Kuna kaebajale ülaltoodud asjaoludest tulenevalt hoolsuskohustuse rikkumist ette heita ei saa, on kaebaja arvates ÜTS art 239 lg 1 kohaldamise tingimused täidetud ja tollil oli ÜTS art

78 lg 3 tuleneva diskretsiooni teostamisel kohustus kaaluda selle kohaldamist. Seda asjaolu vaidlustatud maksuotsuste tegemisel aga ei kaalutud, mistõttu maksuotsuste tegemisel on rikutud ÜTS art 78 lg 3 ja art 239 lg 1 nõudeid. 12) Kohus heitis kaebajale alusetult ette kaupade nomenklatuuriga ebapiisava põhjalikkusega tutvumist. Kaebaja rõhutab järgmist: kaubakood 0302118010 oli märgitud Norra eksportiva ettevõtte kaubadokumentidele; kõnealune kaup - lõhe liigist Oncorhyncus mykiss – iseenesest vastab kaubakoodi 0302118010 kirjeldusele; ja toll kinnitas selliselt klassifitseeritud kauba kohta esitatud deklaratsioonid 59 juhul ca 3,5 aasta jooksul, kusjuures suure osa puhul oli lisaks deklaratsioonide aktsepteerimisele teostatud täiendavad tolli poolsed tolliformaalsused, mille puhul tollil oli võimalus, õigus ja kohustus kontrollida kaubakoodi õigsust. Need asjaolud kogumis lõid kaebajal veendumuse, et kaubakood 0302118010 on õige. 13) Kaubakoodi ebaõigsus ilmneb üksnes siis, kui kõrvutada kahe asjassepuutuva kaubakoodi - 0302118010 ja 0302112000 - kirjeldusi ja kohus konstateeris seda otsuses. Samas järeldas kohus alusetult, et kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõistlikku põhjust, miks ta sellist võrdlust vajalikuks ei pidanud. Igas inimtegevuse valdkonnas kehtib isiku õigus teatud presumptsioonile ehk sellele, et kui on piisav alus eeldada teatud asjaolude õigsust, ei pea isik iga kord selliseid asjaolusid uuesti üle kontrollima. Samasugune õigus on isikul tollideklaratsioonide esitamisel. 14) Asjaolu, et viga ei olnud hõlpsasti avastatav, kinnitab kasvõi see, et toll avastas vea alles pärast 4,5 aasta möödumist vastava koodi kasutamise algusest ja peaaegu aasta möödumisest hetkest, mil kaebaja lõpetas kõnealuse kauba Eestis deklareerimise (05.06.2006). Riigikohus viitas asjas nr 3-3-1-66-05 asjaolule, et vea olemuse selgitamisel tuleb muuhulgas vaadata, kui kaua läks ametiasutustel aega muutunud olustikuga tutvumisel (p 17) ning kas viga oli jätkuv ja korduv (p 18). Euroopa Kohtu otsuses asjas C-38/95 (p 30) leiti, et kui ametiasutus oli eksimuses üle kolme aasta, siis oli ilmselgelt tegemist keeruka küsimusega.

Kaebaja täiendavates seisukohtades leiti, et Riigikohtu 13.10.2008 otsuses nr 3-3-1-36-08 (p 15) väljendatud seisukohad on kohaldatavad ka antud asjas. Vaidlus käib maksuotsuste üle, milles täiendava maksu määramise õiguslik alus on nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2004, mis avaldati eestikeelsena 17.06.2005. Seega ei saa enne 17.06.2005 kaebaja esitatud tollideklaratsioonide osas teha järelarvestuskannet nõukogu määrusest (EÜ) nr 437/2004 tuleneva dumpinguvastase tollimaksu määramiseks. Kohus ja vastustaja tuginevad üksnes 18.02.2005 kontrollaktile nr 2028, mille ehtsuse ja usaldusväärsuse tõendina seab kaebaja kahtluse alla ja palub asja lahendamisel mitte arvestada. Tõendid kogumis kinnitavad, et kaupade klassifitseerimise vea mitteavastamine 2005. a järelkontrolli käigus on tolli viga, mis annab aluse maksude järelarvestuskande mittetegemiseks. Kaebaja tollideklaratsioone aktsepteerinud ja kontrollinud tollipunkti inspektori ja vaneminspektori ametijuhenditest nähtub, et kaupade klassifitseerimise õigsuse kontroll on üks tolliinspektorite teenistusülesannetest. Neid ametijuhendeid kohaldati deklaratsioonide aktsepteerimise ja sellele eelnenud kontrolliga tegelenud ametnikele.

3-07-1554 9(13)

7. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Kui toll avastab tollideklaratsiooni aktsepteerimise käigus, et kaubakood on vale, teatab ta sellest deklarandile. Tollil ei ole kohustust alati tollideklaratsiooni aktsepteerimisel kontrollida kaubakoodi. Tollil oli kohustus käituda TS § 39 lg-s 2 sätestatud reeglite kohaselt. 2) 01.01.2004 – 01.05.2004 oli kaubakoodid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.12.2003 määrusega nr 311 “Eesti kaupade nomenklatuur”, mille lisast 1 nähtuvalt vastas kaubakoodile 0302118000 (kaubakoodi 0302118010 sel ajal kehtinud kaupade nomenklatuuris ei olnud) järgmine kirjeldus: --- muud. Seega ei olnud kaubakoodi 0303118000 kirjeldus ilma igasuguste täpsustusteta. Antud juhul ei esine mõistlikku põhjendust, mis oleks andnud kaebajale aluse deklareerida vaidlusalune kaup kaubakoodiga 03021180, mille kirjeldus on “--- muud”, kui kaupade nomenklatuuris sisaldus (vaid rida ülevalpool) kaubakood 0302 11 20 kirjeldusega “--

- lõhed liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg, või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg”, mis vastas täpselt imporditavale kaubale. Kaebaja on hoolimatult suhtunud tollieeskirjadest tulenevatesse kohustustesse.

3) Juba üksnes asjaolu, et enne Euroopa Liiduga liitumist aktsepteeritud deklaratsioonide alusel ei pidanud kaebaja tegema arvestuskannet tollimaksu summa osas ning ei teinud ka vajalikke maksuarvestusi, ei saanud temas tekitada õiguspärast ootust selles, et peale EL-ga liitumist esitatud tollideklaratsioonidel on kõik maksusummad arvestatud õigesti ja arvestuskanne tehtud õiges summas. Euroopa Liiduga ühinemisest alates hakkas importijate suhtes kehtima hoopis uus õiguslik regulatsioon ja see puudutas ka tollideklaratsiooni täitmist. Peale liitumist sisaldas kaupade koondnomenklatuur 8 kohalisi kaubakoode ja eeltoodud kaup oli koondnomenklatuuri kohaselt klassifitseeritav kaubakoodiga 03021180, millele lisandus TARIC kood 10. Seega muutus Euroopa Liiduga liitumisel ka see kaubakood, millega kaebaja on kaupu deklareerinud.

4) Kehtiva TS § 25 lg 2 ei kohusta tolli igal juhul kauba tariifset klassifikatsiooni kontrollima, vaid sätestab reeglid juhuks, kui toll avastab, et kauba tariifne klassifikatsioon on vale.

5) Tollideklaratsioonide I 8397 – 20/05/2004 ja I 11678 – 31/05/2004 lahtritest nähtub, et kaebaja ise taotles kaubale tariifikvootide eraldamist ja pidi seega olema teadlik nii vastavate tariifikvootide olemasolust kui ka nende eraldamise korrast. Lääne maksuja tollikeskuse 25.08.2004 kirjaga nr 16.2-1/2489 teavitati kaebajat asjaoludest, millest tulenevalt tekkis vajadus tollideklaratsioonides muudatused teha ja kohustati kaebajat esitama taotlus vastavate tollideklaratsioonide muutmiseks.

6) Revisjoni käigus kontrolliti vaid selliseid deklaratsioone, mis kaebaja vormistas enne Eesti Euroopa Liiduga ühinemist. Ka kontrollitoimingute väljatrükis on märgitud, et 20.10.2004 tehti elektroonsest andmebaasist Asycuda väljatrükk 01.01.04 – 01.05.04 AS M. V. Wool poolt esitatud deklaratsioonidest. Kontrollaktil kaebaja allkirja puudumine ei tõenda, et kaebajale tutvumiseks esitatud kontrollakti sisu oleks teistsugune kui kohtule esitatud kontrollaktil.

7) ÜTS art 220 lg 2 p-s b on sätestatud ammendav loetelu juhtudest, mil võlgniku usaldus vajab kaitset ja toll järelarvestuskannet ei tee.

8) Kollasesse koridori suunatud tollideklaratsioonide kontroll toimub ÜTS art 68 alusel, mitte ÜTS art 78 alusel.

9) Antud juhul puudub alus ÜTS art 239 kohaldamiseks, kuna kaebaja tegevuses sisaldub ilmne hooletus. Kuna kaebaja ei väitnud maksumenetluses, et ÜTS art 239 lg 1 kuuluks kohaldamisele, ei pidanud toll selle kohaldamata jätmist otsustes põhjendama.

10) Tollideklaratsioonide täitmisel on kaubakoodi märkimisel lähtutud üksnes Norra tollidokumentidest ja see näitab, et tollideklaratsioonide täitmisel ei ole toimitud hoolsalt.

11) Antud juhul ei ole tolli poolt kaubadeklaratsioonide aktsepteerimine võetav tolli veana, mistõttu ei esine sellist tolliviga, mida toll oleks kaua aega teinud. Viide Euroopa Kohtu lahendile C-38/95 on sel põhjusel asjakohatu.

3-07-1554 10(13) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8. Käesolevas asjas käib vaidlus maksuotsuste üle, milles täiendava maksu määramise õiguslikuks aluseks on 08.03.2004 Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2004, millega kehtestatakse Norrast ja Fääri saartelt pärineva suure teraspea-lõhe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks. Nimetatud määrus avaldati eesti keeles 17.06.2005 Euroopa Liidu Teataja eriväljaande 11. peatüki 50. köites.

9. Riigikohtu halduskolleegium leidis 13.10.2008 otsuses nr 3-3-1-36-08, p 15 (tuginedes Euroopa Kohtu 11.12.2007 otsusele kohtuasjas C-161/06 Skoma-Lux), et kohustusi, mis sisalduvad Euroopa Liidu õigusnormides, mida ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas uue liikmesriigi keeles, ei või kohaldada üksikisikute suhtes vastavas liikmesriigis, ja seda ka juhul, kui need isikud oleksid saanud tutvuda nende õigusnormidega muude vahendite abil.

10. Ringkonnakohtu istungil tunnistas ka vastustaja, et Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2008 otsuses nr 3-3-1-36-08 väljendatud seisukohad on kohaldatavad käesolevas asjas. Kuna nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2004 ei saanud kaebaja suhtes kohaldada enne selle eestikeelsena avaldamist 17.06.2005, on maksuotsused osaliselt õigusvastased. Vastustaja võttis istungil õigeks järgmised kaebaja nõuded: 1) MTA Põhja maksuja tollikeskuse 25.05.2007 maksuotsuse nr 12-5/319 tühistamiseks ja tasutuks loetud maksuvõla

86 304 krooni tagastamiseks kaebaja pangakontole; 2) MTA Põhja maksuja tollikeskuse 01.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/345 tühistamiseks tollideklaratsioonide I 13969 (07.06.2004) ja I 17606 (17.06.2004) alusel tehtud järelarvestuskannete osas 63 513 krooni ulatuses ja tasutuks loetud maksuvõla 63 513 krooni tagastamiseks kaebaja pangakontole; 3) MTA Põhja maksuja tollikeskuse 08.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/360 tühistamiseks tollideklaratsioonide I 20508 (29.06.2004), I 25305 (14.07.2004), I 24470 (12.07.2004), I 26817 (20.07.2004), I 28778 (27.07.2004), I 30538 (02.08.2004), I 32454 (09.08.2004), I 34895 (18.08.2004), I 35791 (23.08.2004), I 38029 (30.08.2004), I 39998 (06.09.2004), I 42077 (13.09.2004), I 44800 (21.09.2004), I 46331 (27.09.2004), I 48940 (05.10.2004), I 50570 (11.10.2004), I 55214 (26.10.2004), I 52722 (18.10.2004), I 56873 (01.11.2004), I 59191 (08.11.2004), I 63290 (22.11.2004) ja I 27725 (18.04.2005) alusel tehtud järelarvestuskannete osas 383 218 krooni ulatuses. Kuna vastustaja võttis kohtuistungil eelnimetatud kaebaja nõuded õigeks, tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ning rahuldab apellatsioonkaebuse ja kaebuse vastustaja poolt õigeks võetud kaebaja nõuete osas (TsMS § 440 lg 1), poolte apellatsioonimenetluses esitatud seisukohti põhjalikumalt analüüsimata.

II

11. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha pärast 17.06.2005 esitatud tollideklaratsioonide alusel täiendava maksu (kokku summas 484 266 krooni) määramise õiguspärasuse kohta ning kontrollib, kas ÜTS art 220 lg 2 p-s b sätestatud järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused olid täidetud või mitte.

12. Tuginedes ÜTS art 78 lg-le 3 ja art-le 220 järeldas halduskohus õigesti, et antud juhul tuleb järelarvestuskande tegemata jätmise alusena kõne alla ÜTS art 220 lg 2 p b, mille kohaselt järelarvestuskannet ei tehta, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli eksimuse tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest

3-07-1554 11(13) vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta.

Halduskohus leidis, et järelarvestuskande tegemata jätmise tingimused ei ole täidetud, sest tegemist ei ole tolli eksimusega ja kaebajal oleks olnud kvalifitseerimise ekslikust lihtne avastada, kui ta oleks nõutava põhjalikkusega tutvunud kaupade klassifikaatoriga.

13. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldustega ja leiab, et antud juhul on tegemist tolli eksimusega. Tolli eksimus seisnes selles, et toll ei esitanud pikaajalise ja suure mahuga impordi korral vastuväidet kaupade tariifse klassifitseerimise kohta, kuigi tollil olid selleks võimalused ja kohusetundlikult tegutsenud tolliametnikud pidanuks deklaratsioonide vigasust märkama. Kuna tolli ülesanne tolliformaalsuste läbiviimisel ja tollikontrolli teostamisel ei piirdu maksustamise küsimustega, oleks toll pidanud vale kaubakoodi kasutamise avastama varem. Ka halduskohus tõdes, et tollile saab ette heita vale kaubakoodi kasutamise mitteavastamist kollasesse koridori suunatud deklaratsioonide kontrollimisel ja deklaratsioonis nr I 13969 kaubakoodi parandamisel.

14. Halduskohtu hinnangul saab käesolevas asjas tuvastamist leidnud asjaoludel teha tollile etteheiteid seoses tähelepanematusega tollideklaratsioonidesse kantud andmete kontrollimisel ja teatud kontrollitoimingute hoolsal läbiviimisel oleks pidanud vale kaubakoodi kasutamine kontrollijale ilmnema, kuid sellest ei saanud kaebajal tekkida usaldust selle vastu, et impordideklaratsioonides kasutatud kaubakood on õige. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga.

15. Aastatel 2003 - 2006 importis kaebaja Eestisse 59 impordideklaratsiooni alusel, seejuures maist 2004 kuni juunini 2006 kaebaja poolt imporditud kauba kogus (98,9 tonni) moodustab 61,7% sel perioodil kaubakoodidega 0302112000 ja 03211208010 Eestisse vabasse ringlusse imporditud kalast. Kaebaja tegevuse näol on tegu pikaajalise ja suuremahulise impordiga.

Kui kaebajal oli kohustus klassifitseerida imporditav kaup vastavalt nomenklatuurile ja see deklareerida, siis tollil oli tolliseadustikust tulenev deklaratsioonide kontrollimise kohustus ja seda sõltumata asjaolust, et enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei omanud Norrast imporditud kala kohta märgitud kaubakood maksustamise seisukohast tähtsust. Toll ei ole vale kaubakoodi sisaldavate deklaratsioonide esitamisele vastuväiteid esitanud. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ei mõjutanud oluliselt kaubakoode ega kaupade klassifitseerimise reegleid. Peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga kaubakoodile TARIC koodi

10 lisandumist ei saa pidada suureks muudatuseks. Pärast 01.05.2004 esitas kaebaja kahe aasta jooksul tollile 33 tollideklaratsiooni kauba kohta, mis oli klassifitseeritud koodiga 0302118010.

Kuigi tollil ei ole kohustust deklaratsiooni aktsepteerimisel kontrollida deklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide vastavust, tuli seda kindlasti teha 2005. aasta alguses läbiviidud järelkontrolli raames. 14.01.2005 volikirjast nr 1.1-4/382 nähtuvalt anti volikiri kaebaja tegevuse kontrollimiseks aastatel 2003-2004 ning kontrollakti nr 2028 koostaja allkirjata koopia (I kd lk 20-21) ja vastustaja seletused ei veena ringkonnakohut selles, et kontrolliti üksnes neid kaebaja tehinguid, mis olid vormistatud enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Deklaratsiooniga kaasas olevatelt kaubaarvetelt nähtus imporditud kalade mass ja järelkontrolli käigus oli võimalik avastada, et deklaratsioonid olid ebakorrektsed.

Arvestades tolli pikaajalist praktikat ebaõige kaubakoodiga deklareeritud deklaratsioonide aktsepteerimisel ja asjaolu, et enne kinnitamist läbisid enamik deklaratsioone nn kollase koridori dokumentide kontrolli, samuti põhjalikku järelkontrolli, mille käigus ei tuvastatud

3-07-1554 12(13) mingeid puudusi kauba klassifitseerimisel, tekkis ringkonnakohtu hinnangul kaebajal usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuse suhtes ning ta võis nendele tugineda impordideklaratsioonidesse kaubakoodi märkimisel.

16. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaubakoodi ekslikkus ilmneb alles siis, kui kõrvutada kahe asjassepuutuva kaubakoodi kirjeldusi, on ringkonnakohtu arvates ebaõige väita, nagu olnuks kaebajal kvalifitseerimise ekslikkust lihtne avastada, kui ta oleks nõutava põhjalikkusega kaupade klassifikaatoriga tutvunud. Kaebaja tõi põhjuseks, miks ta ei pidanud sellist võrdlust vajalikuks, eeltoodud asjaoludele tuginedes tekkinud veendumuse kaubakoodi õigsuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja toodud põhjus arvestatav ja igati mõistlik ning ka see ÜTS art 220 lg 2 p-s b sätestatud tingimus täidetud.

Kaebaja märgib õigesti, et tollieeskirjadest tulenevast isikuvastutusest deklaratsioonis ebaõigete andmete esitamise eest ei saa tuletada järeldust, et deklarant peab igal juhul uuesti üle kontrollima kõik tollideklaratsiooni andmed ning ta ei saa mingil juhul tugineda objektiivsetest asjaoludest tulenevale usaldusele andmete õigsuse osas koos sellise usaldusega kaasnevale vabanemisele andmete kontrollimise kohustusest.

17. Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab kaevatava halduskohtu otsuse ja rahuldab kaebuse.

18. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tuleb lahendada ka kaebaja taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.

Kaebaja taotles halduskohtus vastustajalt 28 125 krooni õigusabikulude ja 5 000 krooni riigilõivu väljamõistmist ning esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kaebaja taotles ringkonnakohtus vastustajalt 47 000 krooni õigusabikulude ja 5 000 krooni riigilõivu väljamõistmist ning esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Seega taotleb kaebaja 75 125 krooni suuruse õigusabikulu ja 10 000 krooni riigilõivu väljamõistmist.

HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asja mahtu ja keerutust ning asjaolu, et põhiline osa tööst on tehtud esimese astme kohtu menetluses, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 50 000 krooni, mis tuleb Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuselt AS M. V. Wool kasuks välja mõista. Seega tuleb mõista AS M. V. Wool kasuks välja kantud menetluskulud 60 000 krooni, millest riigilõiv moodustab 10 000 krooni.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma

Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 15.04.2009.a. otsusega nr. 3-3-1-6-09

RESOLUTSIOON

3-07-1554 13(13)

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 ulatuses, millega tühistati Põhja MTK

1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841 krooni, ning Põhja MTK

8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide 06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni.

3. Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 ulatuses, millega jäeti jõusse Põhja MTK

1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841 krooni, ning Põhja MTK

8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide 06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni.

4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.

5. Mõista Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuselt AS

M. V. Wool kasuks välja menetluskulud 31 440 krooni.

6. Tagastada kautsjon.