2-08-24910/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

02. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-24910 Rein Pork versus Merle Paatsi (Kuusik) ja Bruno Paatsi Hagi ese rendilepingu eseme tagastamise nõue Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja Rein Pork (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx, xxxxx xxxxx) Hageja esindaja advokaat Priit Tartu (AB Priit Tartu OÜ; aadress Esplanaadi 10-302, Pärnu 80010) Kostja Merle Paatsi (Kuusik) (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxxx) Kostja Bruno Paatsi ( isikukood xxxxxxxxxxx aadress xxxxxx xxxx, xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. Rein Porki hagis Merle Paatsi (Kuusik) ja Bruno Paatsi vastu:

1.1 rahuldada hagi ja tagastada Rein Porkile Viljandimaal Kõpu vallas Seruküla külas asuva Jakobi talu ( kinnistu reg, osa 2926839 ) taluhooned – elumaja koos rehealuse ja puukuuriga, ait, loomalaut – koos päraldistega ja 4 ha põllumaad, tagastamisest keeldumise korral tõsta Merle Paatsi ( Kuusik ) isikukood xxxxxxxxxxx ja Bruno Paatsi ( isikukood xxxxxxxxxxx ) elumajast välja ning vabastada teised ehitised ja kinnistu osa nende valdusest. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostjate kanda ja välja mõista Merle Paatsilt (Kuusik) ja Bruno Paatsilt solidaarselt menetluskulu 1250 ( üks tuhat kakssada viiskümmend ) krooni Rein Porki kasuks;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kosjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

Kohus on saatnud 29.09.2008 kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 13.oktoober 2008, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostjad edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis

Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktiliste väidete põhjal teeb kohus järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on Võlaõigusseaduse § - d 339, 341 313 lg 1 316 lg 1p 1,2.

VÕS § 313 lg. 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda, lg.2 kohaselt juhul, kui üürnik ( rentnik ) on viivituses kolmel üksteisel järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri või võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa.

VÕS § 358 lg 1 kohaselt pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg

1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja (TsMS § 1741 lg 3).

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 1 250 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja esitatud taotlus menetluskuludes on käsitletav menetluskulude nimekirjana.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostjate kanda.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Arvestades hageja esitatud kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjatelt menetluskulu 1 250 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Helle Tamm

Kohtunik